Blogi – Lehekülg 9 – Õnne Pillak

Kapitaalremonti vajaval majal ainult fassaadi värvimine ei ole piisav

Täna võeti Tallinna Linnavolikogus vastu linna teine lisaeelarve, mille poolt rohelist nuppu vajutama minu sõrm ei tõusnud. Miks?

Esmapilgul vaadates ei tundu tegu olevat läbinisti ebamõistliku eelarvega. Legendaarne Tallinna Televisioon, inimesi ahistav MUPO ega mõni linnajuhtide sponsor ei saa seekord heldet kingitust. Tõsi on ka see, et selles eelarves on mõistlike otsuseid. Lisaraha antakse tänavate valgustamiseks, lastehoiuteenusele ja teedele. Kuid ei maksa lasta ennast näilisest heldusest eksitada.

Tallinna linna eelarvet tuleb kasutada inimeste soove ja vajadusi arvestades ning eelarveotsused tuleb langetada tulevikku vaatavalt. Ma ei pea õigeks praeguse linnavalitsuse eelarvestrateegiat, mis keskendub võlgu elamisele, propagandamasina ja oma sponsorite nuumamisele.

Samuti ei pea ma õigeks linnavalitsuse otsust anda eelarvesse laekunud lisarahast suur osa halvasti majandatud munitsipaalettevõtte (loe: ühistranspordi) eelarveaukude kinnilappimiseks. See on kui lõkke kustutamine bensiiniga. Selle lisaraha (üle 709 000€) oleks pidanud investeerima hoopis inimeste tervisesse, toetades linnaeelarvest tallinlastele osutavat hoolekandeteenust. Siiani seda tehtud ei ole, kuigi võimalusi oleks. Kahjuks ütles linnavalitsus sellele ettepanekule EI.

Kolmandaks ei saa ma kiita heaks lisaeelarvet, millega püütakse ilustada linna ebamõistlike kulutusi, jagades aastaid alarahastatud lasteaedadele, teedele ja tänavavalgustusele näpuotsaga palukesi pärast suure noosi laiali tassimist.

Keskerakonna eestvedamisel on viimaste aastatega Tallinnast tehtud korralik Potjomkini küla ning 3,1 miljoni euro suurune lisaeelarve, millega jagatakse juba aasta algusest peale alarahastatud valdkondadele pisut lisaraha, on üks stiilinäide kapitaalremonti vajava maja fassaadi üle värvimisest.

Pääsküla raba kaitse alla, aitab venitamisest

Tõsimeeli ma ei mõista, kuidas üks lihtne asi saab nii kaua venida. Jah, ma räägin Pääsküla raba kaitse alla võtmisest.

Pääsküla raba kaitse alla võtmine on käinud üle seitsme aasta ning tänaseni ei ole ikka tulemuseni jõutud. Kord aastas sähvatab mõne linnajuhi pressiteate läbi uudiskild, et kohe võtekase Pääsküla raba kaitse alla. Küsides nendelt, millal see tehtud saab, siis vastuseks on: Pääsküla kaitse alla võtmise aega ei ole võimalik prognoosida.

Miks ei taha linnavalitsus pingutada selle nimel, et nõmmekate üks olulisemaid vaba aja veetmise kohti saaks kaitse alla võetud? Kui mitu korda me peame veel lehtedest lugema kellegi fantaasiatest rappa planeeritava munitsipaalgolfiväljaku või elamute kohta? Kui mitu aastat me peame veel ootama, et Pääsküla raba saaks kaitse alla võetud ning me ei peaks enam muretsema selle praegusel kujul säilimise pärast?

Nagu ma olen ka varem kirjutanud, siis Pääsküla raba kaitse alla võtmine, kui seda soovitakse päriselt teha, on lihtne. Kuid praegune linnavalitsus ei ole seda suutnud viie-aastaga ära teha. Vaatamata ilusatele lubadustele abilinnapeade ja Nõmme linnaosa vanema kõnedes ning pressiteadetes süveneb minus arvamus, et praegusel linnavalitsusel ja linnaosavanemal on ükskõik Nõmme rohelisest elukeskkonnast ja selle säilitamisest.

Aga Nõmme inimestele ei ole ükskõik oma kodukohast. Nad tahavad, et see oleks parim, kus oma perega elada, oma lapsi kasvatada ja vananeda. Ma soovin, et ka praegused linnajuhid saaksid sellest aru ja teeksid selle eesmärgi nimel tööd ning Pääsküla raba saaks lõpuksometi kaitse alla võetud.

Reformierakond: linnavalitsuse oluliseks eesmärgiks peab olema õpetajate palgatõus

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak peab 2013. aasta Tallinna peamiseks prioriteediks lasteaedades õpetajate palkade tõstmist ja pedagoogide täistööaja taastamist.

„Reformierakonna fraktsioon peab oluliseks, et pealinna lasteaedades töötaks motiveeritud ja oma töö eest väärilist palka saavad õpetajad. Oleme teinud linnapeale ettepaneku tõsta järgmisel aastal Tallinna lasteaiaõpetajate palkasid sarnaselt kooliõpetajatega,“ ütles Pillak.

Pillaku sõnul on seejuures oluline, et taastataks ka pedagoogide täistööaeg, et palgatõus oleks päriselt, mitte näiline nagu see on siiani olnud. „Formaalselt on palgasumma küll kasvanud, aga kuna samal ajal on pedagoogide töökoormust vähendatud, on reaalne palk vähenenud. Nüüd, kui linnaeelarve suureneb tuleb pedagoogide palkasid tõsta reaalselt ning selleks tuleb taastada ka õpetajate töökoormus,” selgitas Pillak.

Tallinnas kooli- ja lasteaiaõpetajate palgad võrdsustati 2009. aastal ning toona tehtud otsus annab Reformierakonna fraktsiooni juhile usku, et linnavalitsus toetab nende ettepanekut. „Linnapea on öelnud, et järgmisel aastal on lasteaiad linna üks prioriteetidest. Paraku ei piisa vaid remonditud majast. Sinna on vaja ka motiveeritud pedagooge, sest Tallinna lapsed väärivad parimate õpetajate hoolt ja tähelepanu,” lisas ta.

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni saatis linnapeale kirja, milles tegi ettepaneku tõsta 2013. aasta Tallinna linnaeelarves lasteaiaõpetajate palkasid 11%.

Lisainfo:

Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
onne.pillak@tallinnlv.ee
53305033

Tallinna II lisaeelarve kõne linnavolikogus

Lp istungi juhataja, linnavalitsuse liikmed, head volikogu liikmed

Olen korduvalt linnavalitsust üleskutsunud Tallinna eelarvet kasutama siinsete inimeste huvisid arvestades. Juhtinud tähelepanu hädavajalikele probleemidele, mis vajavad meie kodulinnas lahendamist. Reformierakonna fraktsioon tegi aasta tagasi 2012. aasta eelarve vastuvõtmisel ettepaneku lasteaedade ja teede remondi suuremaks rahastamiseks, kuid kahjuks otsustasid toona Tallinnas võimulolijad meie ettepanekuid mitte toetada.

Kuulates linnapea ettekannet, siis näib, et need üleskutsed päris kurtidele kõrvadele ei ole läinud. Kuid liigseks rõõmustamiseks ei ole samuti põhjust, sest seda eelarvet iseloomustab pigem pärast suure noosi laiali tassimist alles jäänud palukeste jagamine kui tõsine soov probleeme lahendada. Sellele vaatamata tuleb tunnistada, et meile saadetud eelarvemuudatustes on ka mõistlike ümbertõstmisi. On hea meel näha, et linnaeelarvesse laekunud lisarahaga on otsustatud suurendada lasteaedade tegevuskulusid ja suurendada lastehoiuteenuse toetamist. 500 000 eurot on antud lisavahendid tänavate valgustamiseks ja 1,2 miljonit eurot teede remondiks. Kuigi see viimane on pisut kummaline otsus, arvestades et peagi katab Tallinna tänavaid pehme lumevaip.

Head linnavalitsuse ja volikogu liikmed

Täna arutame me juba tehtud otsuste ümbervaatamist, kuid meil seisab ees hoopis olulisem arutelu – see on 2013. aasta Tallinna linnaeelarve.

On suur väljakutse hoiduda kulutustest, mida küll tahaks teha, aga mille jaoks ei ole raha või mis ei ole otstarbekad. Paraku ei ole Tallinn selle väljakutsega siiani hakkama saanud. Üheks lõputuks mustaks raha neelavaks auguks on saanud priiskava paralleelmaailma loomine, mille värvikamaks näiteks on üleriigilise telekanali loomine ja selle järjest kasvavate kuludega üleval pidamine.

Reformierakonna jaoks on alati olnud oluline vastutustundlik eelarvepoliitika ning seda joont kutsun järgima ka Tallinna linnavalitsust.

Viimased aastad on näidanud, et kui meie riigis on majandus korras, siis läheb meie inimestel hästi. Järgmisel aastal on tänu riigi tasakaalukale eelarvepoliitikale võimalus suurendada pensioneid tõuseb õpetajate ja meditsiinitöötajate palk, suurenevad peretoetused.

Paremini läheb ka omavalitsustel, ka Tallinnal. Vaadakem tõele näkku, meie linna eelarve on suurenenud eelkõige tänu suuremale tulumaksu laekumisele ja see trend jätkub. Ma siiralt loodan, et järgmise aasta eelarvet koostades kasutab Tallinna linnavalitsus lisaraha just peamiste murekohtade lahendamiseks, mitte linnavalitsuse tegevuskulude ja propagandakulude suurendamiseks.

Ma tuletan veelkord meelde, et Tallinna linnaeelarvet tuleb kasutada siin elavate inimeste elu paremaks muutmiseks.

Tallinna inimeste jaoks on oluline, et järgmisel aastal tõuseksid õpetajate palgad, suureneksid lasteaedade ja koolide investeeringud ja tegevuskulud, et lisaraha saaks teede remont ning senisest enam investeeritaks vene keelsete koolide ja lasteaedade eesti keele õppesse. Reformierakonna fraktsioon toetab neid soove.

Tulles tagasi täna arutatava lisaeelarve juurde, siis kutsun kõiki volikogu liikmeid üles toetama meie ettepanekut suurendada teise lisaeelarvega hooldusravi rahastamist Tallinnas. Selle asemel, et probleeme lahendada värviliste plakatitega ning vaenuõhutavate kõnekoosolekutega, tuleks linnavalitsusel murekohtadele leida lahendus päriselt. Meil siin on selleks täna võimalus, suurendades hooldusravi ca 600 000 euro võrra.

Aitäh!

Eestlanna Pariisis – inimlikult isiklik

Igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see kirevam. Mõnes tuhmim. Mõnda võid jäädagi lugema, tabamata selle loo päris tuuma. Kuid on neid lugusid, mis jäävad kummitama, sest need on Sulle kuidagi tuttavad. Sest need puudutavad Sind.

Ilmar Raagi „Eestlanna Pariisis“ on üks selline inimlikult isiklik lugu, mis tekitab äratundmist ja paneb mõtlema. See on lugu õnnest ja rahulolust, mis tuleb siis, kui me julgeme avada oma südame ega karda 360 kraadiseid muutusi elus.

Nooruspõlves Pariisi kolinud ja seal kirevat elu nautinud Frida (keda mängib Jeanne Moreau) on kibestunud ja endasse tõmbunud bravuurikas vanaproua. Ta elu on olnud seikluste rohke. Ta on nautinud erinevaid kirgi, tähelepanu, inimeste seltskonda jne. Tema elus on olnud kaks armastust, millest on saanud mälestused. Kuid tema süda on maailma eest mitme tabalukuga kinni ning hinges tunneb ta üksildust. See on muutnud ta kibestunud ja pahuraks vanainimeseks, kes tunneb rõõm veel vaid maitsvates croissantidest ja teest.

Frida elu muutub päeval, kui tema uueks hooldajaks tuleb eestlanna nimega Anne (keda mängib Laine Mägi). Viiekümnendates naise elu Eestis on muutunud rutiinseks ja halliks. Ta on lahutatud, kasvatanud suureks oma lapsed ja just matnud oma ema. Ta tunneb, kuidas kõik temas mandub ning saades pakkumise Pariisist võtab ta ennast kokku ja otsustab elus uue lehekülje pöörata. Nagu ikka on muutused hirmutavad, kuid nagu Raagi filmiski väljakoorub, siis sageli vajalikud ja ennast äratasuvad.

„Eestlanna Pariisis“ räägib kahest väga erinevast eesti naisest. Nende seiklustest romantilises Pariisis. Nende rõõmudest ja hirmudes. Nende omavahelise sõpruse kasvamisest, mis läheb küll üle kivide ja kändude, kuid muutub üha tugevamaks. See on lugu, kuidas ühest pealtnäha juhuslikust hetkest võib muutuda kogu Su elu. Sa võid leida enda kõrvale inimesed, keda oled kaua aega oodanud ning juba kaotanud lootused neid leida. See on lugu sellest, kuidas inimeste usaldamine on palju rohkem väärt, kui nende pidev kahtlustamine ja õelutsemine. See film õpetab, kuidas keeruliste inimestega toime tulla, neid mõista. Nende kiiksudega leppida ja need endale armsaks teha.

„Eestlanna Pariisis“ on julgustus nendele inimestele, kes täna ei ole enam oma esimeses nooruses ja vajavad energiasüsti, et tuua enda ellu see värske miski. See film näitab, et mitte kunagi ei ole hilja oma loos alustada uut peatükki. Meil on üks elu ja sellest tuleb osata rõõmu tunda.

Kui te aga küsite, mis selles filmis minu jaoks isiklikku oli, siis… Mõni päev tagasi andis mulle üks töökaaslane/sõber koopia ühest artiklist. See rääkis keerulise iseloomuga inimestest ehk vaenajatest. Eile Ilmar Raagi filmi vaadates hakkas mind sealt artiklist kummitama üks mõte: väga ärritunud ja vihase inimesega tegelemine nõuab üksjagu suurt emotsionaalset küpsust.

Nii ongi. Kes tead, see saab aru :-).

Reformierakond: Mitme sõitjaga autode lubamine bussiradadele vähendaks ummikuid

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon saatis Riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku muuta Liiklusseadust ning lubada ühistranspordiradasid kasutada ka autojuhtidel.

„Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku kohaselt saavad lisaks ühistranspordile bussiradasid kasutada autojuhid, kellel on kolm või enam kaasreisijat, elektriautod ja taksod,“ tutvustas fraktsiooni esimees Õnne Pillak ettepaneku sisu.

Pillaku arvates peab ühistranspordiradade kasutamine olema paindlikum ning arvestama kõigi liiklejate huvidega, mitte olema privileeg üksnes linnale kuuluvatele ühistranspordifirmadele.

„Ma ei mõista linnavalitsuse suurt soovi muuta osa sõiduteedest ja tänavatest autojuhtidele keelatud aladeks. Põhjendus, et see muudab ühistranspordi sujuvamaks, ei päde,“ ütles Pillak.

„Tallinn kasutab infrastruktuuri väga ebaefektiivselt, enamus ajast seisavad bussirajad ja teatriväljak haigutavas tühjuses. Teiste sõidukite lubamine nendele sõiduradadele on üks võimalus, mis aitaks lõpetada Tallinnas ummikutes elamise ja muudaks liikluse pealinnas sujuvamaks,“ selgitas Pillak.

Riigikogu liikme Valdo Randpere arvates väärib Tallinna Reformierakonna fraktsiooni ettepanek toetust, sest praeguse liikluskorraldusega on linnavalitsus tekitatud olukorra, kus hommikuti ei pääse linna ja õhtuti ei saa linnast minema.

„Tallinn on talitanud liikluskorraldust muutes põhimõtte järgi, et enne tee , siis mõtle ning seejärel ütle kõigile, et probleemi pole. Häiriv on see kirvemeetod, millega selliseid muudatusi läbi viiakse. Ei küsita arvamust teadlastelt ega ole ka mingeid innovatiivseid lahendusi ega pikaajalist nägemust,“ ütles Randpere.

Tema hinnangul on ühissõidukirajad praegu selgelt alakoormatud. „Neile kolme või enama inimesega sõiduautode lubamine aitaks ühest küljest jaotada koormust sõidutee erinevate osade vahel ja teisest küljest motiveeriks inimesi koos sõitmisele. Sellist praktikat kasutatakse näiteks Ameerikas,“ rääkis Randpere. Ta lisas, et antud muudatusega ei kaasne rahalist kulu, aga see vähendaks kindlasti järjekordi ummikute ajal, suunates osa liiklusest seisvale ühissõidukirajale.

Lisainfo:

Õnne Pillak
Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
onne.pillak@tallinnlv.ee

5330 5033

Päikesepaisteline pühapäev Roheliste väravate tänaval

Samm-sammul koguvad populaarsust kogukonna inimeste poolt korraldatavad kohvikud-täikad. Nõmmel on selline ostan, müün, vahetan kohtumine olnud kahel kevadel ja nüüd siis ka sügisel.

Loov Nõmme poolt korraldatud Roheliste väravate tänav on nõmmekate südamed võitnud. Parim tõestu sellele oli mõnus inimeste sumin täna Tähe pargis.

Kui kevadeti on laadatänav avanud oma väravad Õie pargis, siis täna saadi kokku Tähe (loe: Vabaduse) pargis. Kaubaks oli kõike hoidiseid, aiasaaduseid, taimesid, ülearust majapidamiskraami, omaloomingut, küpsetisi, käsitööd, raamatud ja palju muud. Sama kirev, kui oli kaubavalik, oli ka kaupmeeste ja-naiste pilt.

On ikka hea küll, et Loov Nõmme tublid naised on meile Roheliste väravate tänava loonud. See on hea võimalus koos pere, naabri, oma maja sõpruskonna või lastega midagi toredat ette võtta.

Kuid nagu öeldakse, siis üks pilt räägib rohkem kui 100 sõna. Vaadake ise. Just sellised me nõmmekad oleme.

hoidised

laadalise2

õnneloos