Rubriik: Blogi

MuPo 3,1 miljonit eurot võiks anda lasteaedadele lumekoristamiseks ja remondiks

Alanud aasta Tallinna eelarve investeeringutekavas haigutab lasteaedade real tühjus, õigemini seda rida pole olemaski. Samas kui skandaalne Munitsipaalpolitsei Amet mõnuleb rahapaja otsas. Selle aasta eelarve näeb ette neile ca 3,1 mln eurot (ehk 48,9 mln krooni). Võrreldes eelmise aastaga on see summa kasvanud ligi 160 tuhat eurot ehk ligi 2,5 miljonit krooni.

Ma ei hakka siin sügavalt lahkama, miks mupot tegelikult üldse tarvis pole. Seda on tehtud juba küllalt. On ilmselge, et mupo ei teeni linlaste huve. Tegu on keskerakondliku tööbürooga, kes teenib oma juhti, käies inimestelt trahvide näol raha välja pommimas. Ei saa ju pidada tõsiselt võetavaks nn õiguskaitseorganit, mida algusest peale on saatnud vaid skandaalid ja hämamine. Võtame näiteks naljamehe Normanni juhtumi, mupo kui KE eratakso või viimase pistiseskandaali.

Et mitte liialt ülekohtune olla, siis tunnistan, et bussis jänkude püüdmisega on nad hakkama saanud. Samas ei õigusta see veel, et mupo rollimängu nimega politsei. Eesti on olemas politsei ja turvafirmad, kellega on võimalik koostööd teha. Tublide piletikontrolöride jaoks ei ole vaja luua eraldi asutust. Piisab, kui piletikontrolörid Tallinna linnavalitsuse palgale võtta ja ülejäänud komejandid parematele jahimaadele saata.

Korra ka numbritest. Viimasel ajal on Tallinnas äärmiselt populaarseks muutunud matemaatilised pressi teated, kus kuulutatakse erinevatest numbritest. Nii ka mupo puhul.

Tõlkides aga need numbrid inimkeelde, siis näiteks 24 tuhat m3 lume väljavedu tähendab tädi Maali keeles, et linnast veeti välja umbes 25 aia taguse jagu lund. Arvestades, kui suur on näiteks Nõmme, siis seda ei ole just liiga palju. Nii on lugu nende numbritega. Alati ei maksa neid üle tähtsustada. Ja see kehtib ka mupo efektiivsust ilmestavate numbrite kohta.

mupo ja takso 2

(Teoorias peaks mupo piraattaksondust ohjama. Praktikas ei lase mupo ennast piraattaksodel häirida)

Mina usun, et igas inimeses on killuke headust ja hoolivust ning seda ka Tallinna linnavalitsuse liikmetel. Seetõttu koputan nende südamele, et öelda: sõbrad, aeg on prioriteedid  ümber hinnata. Tallinn on drastiliselt vähendanud lasteaedade remontimiseks ja uute ehitamiseks mõeldud investeeringuid, kuid samas on kasvanud stabiilselt mupo eelarve rida.  Kas ei peaks kasvav trend olema vastupidine? Loogiline oleks ju ikka nii, et me investeerime rohkem tulevikku (ehk lasteaedadesse), mitte inimeste hirmutamisse (ehk muposse).

Siit ka minu ettepanek. Suunata Munitsipaalpolitsei Ametile ettenähtud 48,9 miljonit krooni  Tallinna lasteaedadele lumekoristamiseks ja remonditöödeks ning soetada lastele vajalikke õppevahendeid.

Punane foorituli – EI, roheline foorituli – JAH

Küllap oled tähelepannud, et rohkem kui üks inimene ei suuda valgusfoori taga kuidagi ära oodata liiklemist lubavat rohelist tuld ning astuvad autoteele punase fooritulega.

Vaadates tänava pilti, siis peamiselt on sellised kärsitud jalakäijad pensionärid ja koolilapsed.

Näiteks täna „jooksis”  Sõpruse puiesteel ristmikule oma kepile toetades mitte enam esimeses nooruses olev mammi. Seda tegi ta siis, kui valgusfooris põles punane tuli.

13012011472 (3)

(Sõpruse pst ja Keskuse tn ristmik 13.01.2011)

Sellist mõistuse vastast tegu vaadates jätab mul süda alati lööke vahele. Miks nad nii teevad? Kas nad tõesti ei hooli oma elust? Kas neil on ükskõik, mida tunnevad nende lähedased siis, kui punase tulega sõiduteele joostes peaks nendega õnnetus juhtuma.

Armsad kaasmaalased panen teile südamele, et ületaksite sõidutee vaid rohelise tulega. Sellise käitumisega olete eeskujuks lastele, noortele ja kõigile teistele inimestele. 30 sekundit kannatust, et roheline tuli fooris süttiks, võib päästa teie elu. Oma positiivse eeskujuga võite päästa mitmete teiste rutakate jalakäijate elusid, kes punasetulega üle tee minnes võivad auto alla jääda.

Mina olen selle põhimõtte enda sisse tugevalt juurutanud. Ületan sõiduteed siis, kui valgusfooris põleb roheline tuli.

Kas 1/3 sulas ja 2/3 arvete alusel on erakonnaseaduse pärusmaa?

Täna toimus Riigikogus arutelu erakondade rahastamise teemal. Tahaks öelda, et arutelu algatanud sotside poolt jäid kõlama konstruktiivsed ideed, aga kahjuks ei saa seda teha.

Sotside sooviks on, et kellegi karvane käsi hakkaks suunama ja kontrollima, kui palju üks või teine erakond tohib raha kulutada. Kas tõesti see peaks olema kontrolli eesmärk? Minu arvates on olulisem selgust, kuidas ja kes erakondasid rahastab.

erakondade rahastamine2

Evelyn Sepp jällegi sai pehme närvivapustuse, kuidas muidu seletada tema bravuurikaid väljahüüdeid twitteris. Piinlik, Evelyn.

Kõige selle piinliku huumori kõrval oli üks tõsiselt võetav sõnavõtt Tõnis Kõivult. Nõustun tema seisukohaga, et kontrollida ei ole vaja mitte seda, kuidas erakonnad oma raha kasutavad, vaid selle raha päritolu. Kas erakond palkab oma raha eest suure staffi või paneb kõik raha telereklaami on tema enda asi. Ei lähe ju keegi ka ettevõtjale või tavakodanikule ütlema, kuidas ta peaks oma raha kasutama. Või kuidas? Oluline on ikka see, kas raha tuleb legaalsel või illegaalsel teel.

Minu arvates on totter pidada tõeselt mureliku näoga diskussioone, kas 1/3 sulas ja 2/3 arvete alusel rahastamine on okey.  1/3 sulas ja 2/3 arvete alusel oli keelatud vana erakonnaseaduse järgi ja on keelatud ka praegu. Vaevalt, et keegi tahab seda muutma minna. Samas mine tea. Nii keskerakond kui sotsid sisuliselt soovivad 2/3 arvete alusel erakondade rahastamise seadustamist, nõudes ettevõtete annetuste lubamist erakondadele. Samas meil on vaba maa ja kõigil on õigus oma arvamusele.

Mina pean õigeks Tõnise arvamust, et eelkõige on oluline teada, kes rahastab poliitiliste otsuste tegijaid ehk erakondi. See on riigiõiguslik, demokraatia, läbipaistvuse ja aususe küsimus. Kas raha tuleb avalikult riigieelarvest, erakonna liikmete või teiste füüsiliste isikute annetustest või erakonna varast? Või tuleb raha hoopis Vene raudteelt, mida juhib eriteenistuse taustaga mees või mõnelt muult Vene eriteenistusega seotud isikult, mis on märkimisväärne oht Eesti julgeolekule.

Tõnis Kõivu kõnet erakondade rahastamise teemal saad lugeda SIIT

Mupo võiks aidata pensionäridel kõnniteid rookida

See oli septembris kui Haabersti linnaosavanem „ilmaennustaja Vassiljev“ prognoosis järgnevat: Haabersti linnaosa vanema Viktor Vassiljevi sõnul prognoosib aga linnaosa sellel talvel mullusega võrreldes väiksemat lumehulka ja see annab samuti võimaluse heakorra pealt kokku hoida.

Vaadates õue, siis võib öelda, et lumest meil puudust ei tule. Pigem vastupidi.

Vahetult enne jõule ehmatasid kodanikud mupost minu eeskujulike vanavanemaid hoiatusega. Ilma keerutamata oli sisu järgmine: rookige oma kõnnitee ära või saate trahvi. Te võite vaid ette kujutada, mida selline paber 79- aastase vanahärra vererõhuga tegi. Olgu siinkohal öeldud, et tegu on pensionäridega, kes eeskujulikult roogivad koguaeg oma kõnniteed. Kui nad tervise pärast seda ei saa ise teha, siis teevad seda mu vennad. Piinlik lugu, mupo.

Miks ma seda kõike kirjutan? Nimelt eile juhtusin lugema Rainer Vakra uudist, et ta korraldab pensionäridele ligi poole miljoni krooni eest meelelahutusürituse. See on tore, kui linnaosad kutsuvad eakaid kultuuriüritustele või linnaosade juhid tegelevad populaarse meelelahutuse ehk ilmaennustamisega, kuid minu arvates tuleks linnaosadel esmajärjekorras keskenduda lumekoristusele. Kurb on vaadata lapsevanemaid, kes püüavad läbi lume oma lapsevankritega liikuda või vanureid, kellel on rakse kõnniteedel liikuda, sest need on lume poolt ummistatud. Lumevallide likvideerimisele võiks appi võtta mupo jõud, kes praegu suunab oma energia vaid elanike trahvimisele ja noomimisele.

10675063_mwiLFn

Ei maksa ära unustada, et mitmes majapidamises on elanike poolt kõnniteed koristamata, sest majades elavad vanemad inimesed, kes ei jõua ise lund rookida või kui on seda raske vaevaga teinud, siis tuleb sahk ja lükkab koristatud kõnniteele uue lumevalli. Linnaosad võiksid eakaid aidata ja pakkuda koostöös mupoga neile abi kõnniteede lumest koristamiseks.


BändCämpJäm peab oma esimest sünnipäeva

476409t11hea10Reedel, 10. detsembril oma esimest aastapäeva tähistav BändCämpJäm peab pidu mitmes Eesti linnas, sünnipäevatuur viib bändi Raplasse, Tartusse ja Tallinna.

Sünnipäevatuuri esimene jämmimine toimub 3. detsembril Rapla kultuurikeskuses. Enne pidu räägivad muusikaalast tööjuttu workshop’is Revolveri solist Maarius Urvet ja Martin Saaremägi alias Kid. Sünnipäevalast õnnitlevad oma muusikaga Merwis, Spike ja rohupillipoiss Erki-Andres Nuut, tutvustas BändCämpi pressiesindaja Õnne Pillak.

Raplast pärit muusiku Maarius Urveti sõnul on tal rõõm teha BändCämpiga koostööd, sest peale lavalise kogemuse on oluline, et muusikud saaksid muusikaalaseid koolitusi ja nõuandeid juba tegutsevatelt artistidelt – seda tühimikku BändCämp oma tegevusega täidab.

“Muusika annab mulle palju võimalusi ennast avada. Muusika on minu jaoks fun ja chill elustiil. Kui tahad olla hea muusik, ei saa luua lihtsalt kohusetundest või eesmärgiga kiiresti rikkaks saada. Kõik peaks tulema südamest ja kui oled siiras, tunneb seda ka publik,” ütles Urvet.

Revolveri solisti sõnul on reedene workshop teatraalne. “Ma ei oska veel täpselt öelda, mis reedel saab, läheneme asjale loominguliselt. Üks on kindel: workshop tuleb praktiline ja teatraalne, sest plaanime anda õppetunni, kuidas ühte esinemist korraldada,” sõnas Urvet.

Peale Urveti astub workshop’i raames üles Martin Saaremägi alias Kid, kes suurepärase musitseerimise kõrval on kirjutanud lugusid Shanonile, HND’le ja Brides in Bloom’ile ja teinud koostööd Sal-Salleriga.

BändCämpJämi sünnipäevatuur on 3. detsembril Raplas, 9. detsembril Tartus ja  11. detsembril Tallinnas.

Reformierakond nõuab Tallinnas laste võrdset kohtlemist

many-babies1Tallinna linnavolikogus tuleb järgmisel nädalal arutlusele reformierakondlase Õnne Pillaku ettepanek sünnitoetuste maksmiseks võrdsetel alustel kõigile linna lastele.

Ettepaneku kohaselt peaks Tallinnasse olema sisse kirjutatud üks lapse vanematest ja seda kolm kuud enne lapse sündi. Samuti näeb eelnõu ette, et sünnitoetus makstakse välja ühes osas pärast lapse sündi.

Pillak usub, et keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide volinikud mõistavad, et lapsi tuleb kohelda võrdselt ning toetavad järgmisel nädala volikogus arutlusele tulevat sünnitoetuste maksmise korra muutmist.

Algatatud eelnõu eesmärgiks on lõpetada täna pealinnas laste ebavõrdne kohtlemine ja viia sünnitoetuse maksmine kõigile Tallinna lastele võrdsetele alustele.

“Nii nagu riigis tervikuna, seisab Reformierakond ka Tallinnas laste ja noorte perede õiguste ees. Leiame, et linnapoolse toetuse saamisel peaks kõiki lapsi kohtlema võrdselt, mitte neil vahet tegema, nii, nagu täna Tallinnas kord ette näeb,” selgitas Pillak.

„Täna kahjustab linnavõim nende laste huve, kelle vanematest ainult üks on lapse sünnihetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanik ja selline diskrimineerimine tuleb lõpetada,” ütles Pillak.

“Tänane olukord on absurdne, sest vanematel on valida andmete varjamise või toetusest ilma jäämise vahel. Just sellised valikud annab sünnitoetuse maksmise nõue, mille kohaselt peavad mõlemad vanemad olema Tallinnasse samasse kohta sisse kirjutatud,” ütles Pillak.

“Seetõttu peamegi oluliseks sünnitoetuse maksmiseks olevate tingimuste muutmist ja õiguskantsleri tehtud ettepanekutele reageerimist.

“Ma siiralt loodan, et keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide volikogu liikmed hoolivad lastest ja toetavad antud eelnõud,” lausus Pillak.

Õiguskantsler pöördus riigikohtusse

Õiguskantsler Indrek Tederi saatis suvel Tallinna linnavolikogule ettepaneku viia määrus, mille alusel määratakse laste sünnitoetus, kooskõlla seaduse ja põhiseadusega.

Õiguskantsleri hinnangul kohtleb volikogu määrus ebavõrdselt lapsi, kelle vanematest ainult üks on lapse sünni hetkel rahvatikuregistri andmetel Tallinna elanik, võrreldes lastega, kelle mõlemad vanemad on lapse sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud.

Kuna Tallinna linnavõim ei ole soovinud õiguskantsleri ettepaneku arvestada ning ei ole sünnitoetuse aluseks olevat määrust põhiseadusega kooskõlla viinud, siis on Teder probleemiga pöördunud riigikohtu poole.