Nõmme spordihoonele anti roheline tuli

Täna kinnitas Nõmme halduskogu Nõmme Gümnaasiumi spordihalli detailplaneeringu, mis on kooliperele ja kõigile teistele nõmmekatest spordisõpradele kindlasti hea uudis.

Minu arvates on kiiduväärt, et siiani vaid jututasandil toimunud tegevus on lõpuks reaalset kuju võtmas. Viimased neli aastat on igal Nõmme Gümnaasiumi aktusel linnajuhtide poolt lubadud, et kohe-kohe lööme kopa mulda. Siiani seda juhtunud ei ole, aga lootus tunneli lõpus hakkab väikselt tärkama. Tõsi, projekti kinnitamine ei tähenda veel seda, et homme hakatakse ehitama, kuid see on üks oluline samm lähemale Nõmme Gümnaasiumi spordihallile.

Nüüd jääb vaid loota, et ka linnaisad meie spordihalli projekti toetavad ning pingutavad selle nimel, et eurorahade abiga saaks Nõmme Gümnaasium peagi uue ja korraliku spordihoone. On ammu aeg, et gümnaasiumi kooliperel oleksid korralikud sportimistingimused ja ujumissõbrad, kes täna enam Nõmme ujulasse ei mahu, saaksid uues ujulas sportimas käia.

Millise spordihalli Nõmme endale siis saab? Heakskiidu saanud planeeringu kohaselt on uus spordihoone 3-korruseline, kolme korvpallisaali, aeroobikasaali, ujula ja kohvikuga ning see rajatakse Nõmme Gümnaasiumi hoovile Põllu ja Pargi tänava poolsesse alasse (Nõmme Gümnaasiumi spordihalli põhijoonis) .

…, räägi inimes(t)ega

Mõni aasta tagasi oli kampaania, mille raames kutsuti vanemaid lapsega rääkima. Kampaania tunnuslause oli: Ära löö last, räägi temaga. Minu arvates on see üks hea põhimõte, mida tuleks järgida mitte ainult laste puhul, vaid kõikide inimestega. Selle asemel, et jõuga oma soove läbisuruda, võiksid inimesed leida üksmeele teineteisega rääkides.

Viimasel Nõmme halduskogu koosolekul (21.04.2010), kus arutati taaskord Veskimöldre piirkonna viimase metsatukka täisehitamist ehk kurikuulsa Palusambla tn 1 detailplaneeringu kooskõlastamist lähtusin ma just sellest mõttest: räägi inimes(t)ega. Kuna kõne all olev planeering on varem leidnud tulist vastuseisu sealsete naabrite poolt, siis soovitasin halduskogul ja Nõmme linnaosa valitsusel korra aeg maha võtta, et arutada Palusambla 1 detailplaneeringut naabritega ja käija kohapeal krunti vaatamas.

kaart

(Piirkond, mida planeeritakse arendada on märgitud punase joonega)

Palusambla tn 1 detailplaneering ei ole mitte esimest korda arutlusel ning siiani ei ole seda kinnitatud, sest selle metsatukka ääres elavad inimesed on uute elamute vastu.

Samal teemal mõned varasemad artiklid:

http://shrt.st/gsq ( Postimees online, 04.08.2004. Veskimöldre elanikud sõdivad Nõmme metsa täisehitamise vastu)

http://shrt.st/gsn (Äripäev online, 06.09.2004. Veskimöldre elanikud arendajaga tülis)

http://shrt.st/gsr (Eesti PÄevaleht online, 28.01.2004. Palusambla metsa lubati majad)

http://shrt.st/gsp (postimees online 11.04.2006. Linn ei toeta Veskimöldre elanike maaostu)

Mul on hea meel, et Nõmme halduskogu otsustas minu ettepanekut toetada ja 5. mail kell 16:00 läheme halduskogu liikmetega Palusambla tn 1 detailplaneeringuga kohapeale tutvuma.

Linnaosade alles jätmise hind on maamaksu kaotamine

Eelmisel nädalal otsustas Tallinna volikogu alles jätta linnaosad. Minu arvates on see praeguse volikogu koosseisu üks mõistlikumatest otsustest.

Nüüd kui linnaosade alles jäämise otsus on vastu võetud, siis teoreetiliselt tähendab see seda, et midagi tuleb ära kaotada. Muidu on nö pluss ja miinus otsuste saldo tasakaalust väljas.

Vaevalt, et Tallinna linnajuhid ise suudaksid leida selle kõige olulisema asja, mida võiks Tallinnas ära kaotada. Vaadakem tõele näkku, linnaosade alles jätmine ei olnud ju teps mitte keskerakonna mõte. Vastupidi, aasta tagasi sooviti keskerakondliku volikogu esimehe Toomas Vitsuti eestvedamisel linnaosad kaotada. Reformierakond koos Tallinna erinevates linnaosades elavate inimestega seisis vistalt selle plaani vastu ning tegi korduvalt volikogus ettepaneku linnaosad alles jätta. Lõpuks võeti meid kuulda. Tõsi, linnaosade alles jätmist presenteeriti kui linnavalitsuse head plaani, enam ei räägita aasta tagasi plaanitud linnaosade kaotamisest. Hea küll, oluline on see, et lõpuks jäävad Nõmme ja kõik teised linnaosad alles.

Aga, mis võiks olla siis linnaosade alles jäämise hind? Minu arvates oleks linnaosade alles jäämise õiglane hind maamaksu ära kaotamine. See ei ole pelgalt minu soov, vaid Nõmme elanike, Nõmme halduskogu ja ma olen kindel, et paljude teiste Tallinna elanike soov.

DSCF9272

Koduomanikele võrdne maamaks – 0 krooni

Ebaõiglase maamaksu koorma all on Tallinlased pidanud elama nüüdseks juba kaks aastat.

Samal ajal kui linnavõim laristab ligi miljon krooni tallinlaste raha enda reklaamikampaaniateks, tuleb pealinlastel maksta oma kodu eest (tihti) ülejõu käivat maamaksu.

See oli 2007. aasta november, kui Savisaare eestvedamisel otsustas linnavalitsus tõsta Tallinna koduomanikel maamaksumäära kaks ja pool korda.

Ma usun, et ilma liialdamata võib öelda, et kõige valusamalt tabas see räige maksahoop Nõmme linnaosa ja sealseid elanike. Miks? Sest Nõmme on Tallinna üks nendest vähestest linnaosades, kus on väga-väga-väga palju eramajasid ning just eramajade omanikele oli maamaksu tõus eriti valusaks hoobiks.

Toona (kaks aastat tagasi) arvas linnapea maamaksu tõstmisest järgnevat: “Ma arvan, et inimesed, kes on kaugelenägelikud, ei ole pahased meie peale, et maamaksu määr peab olema õiglane,” rääkis Savisaar pressikonverentsil. “Praegu on ta kindlasti olnud ebaõiglane.” (Eesti Päevaleht online, 28.11.2007 ).

Mõni aeg hiljem oli linnavõimule selge, et vaja on leida põhjendus, mida linlased maamaksu tõstmisest võidavad. Keskerakonna peasekretäri põhjendus kõlas nii: „Tallinna maamaksust tuleva rahaga lõpetatakse 2011. aastaks Tallinna kanaliseerimine.“ (Delfi, 16. detsember 2009).

Õnneks ei ole 2011. aasta enam kaugel ja Tallinna kanaliseerimine saab lõpetatud. See tähendab, et koduomanikke koormava maamaksu saab ära kaotada. Aluse selleks annab ka maamaksuseadus, mille järgi on kohalikul omavalitsusel võimalus vabastada maamaksust kuni 3000m2 kodualust maad. Kahjuks ei ole Tallinn seda võimalust kasutanud.

Ma olen visalt seisnud selle eest, et linnavalitsus pealinna koduomanikud maamaksust vabastaks ja vaatamata linnavalitsuse ükskõiksusele ei kavatse ma alla anda. Seetõttu pöördusin ma täna koos Nõmme reformikatega Nõmme halduskogul poole, et halduskogu teeks Tallinna Linnavolikogule ettepaneku alates 1. jaanuarist 2011 Tallinna koduomanikud maamaksust vabastada.

DSCF9335

Visadus viib sihile – Nõmme jääb alles

Lugesin täna Postimees Onlinest uudist, et linnavalitsus on otsustanud linnaosad alles jätta. Ma ütleks: lõpuks ometi, Nõmme jääb ikka alles! Mul on hea meel, et linnavõim on Reformierakonna survel linnaosade säilimise osas aru pähe võtnud.

Veidi üle aastat tagasi algatas Keskerakonna fraktsioon eelnõu, millega sooviti kaotada Tallinna linnaosad. Muudatuse eesmärgiks oli mitte kulude kokkuhoid, vaid soov moodustada Tallinnas üks valimisringkond, millega sooviti tagada Keskerakonnale soodsam valimistulemus.

Toona kogusime linnaosade säilimise toetuseks 14 000 tallinlase allkirja.

ma armastan Nõmmet allkirjad

Kahjuks jäid siis linnavalitsuse silmad ja kõrvad suletuks ning teerullina sõideti üle pealinlaste soovist linnaosad säilitada.

Siiski, siiski väike vastutulek (näiliselt) linlastele tehti. Kuna linnaosade kaotamise plaan tehti rutakalt ning linnaosade kaotamine oleks tähendanud mitmele keskerakondlasest linnaosa vanemale töö kaotamist, siis otsustati linnaosade kaotamine lükata aastasse 2011.

Peale eelmisel aastal toimunud kohalikke valimisi kirjutasid keskerakond ja sotsiaaldemokraadid ühiselt oma koalitsioonileppesse, et nad pooldavad linnaosade säilimist. Päriselus on nende samade erakondade eestvedamisel viimase viie kuu jooksul kaks korda tagasi lükanud opositsiooni esitatud eelnõu, millega sooviti linnaosad säilitada. Põhjenduseks toodi soov teha linnaosades suuremaid muudatusi. Nagu näha olid need põhjendused pelgalt tühi loba, sest täna ütleb linnavalitsus ka ise, et mingeid struktuurseid muudatusi ei plaanita teha. Ma kahtlen, et Tallinna juhid jaanuari lõpus, mil nad RE ja IRLi linnaosade kaotamist tühistava eelnõu vastu hääletasid, nende muudatuste mitte tegemist ei teatud. Pigem tundub, et tänane linnavalitsus on põhimõtteliselt otsustanud opositsiooni eelnõusid mitte toetada, kuidas muidu aru saada nende korduvatest veiderdamistest linnaosade alles jätmise ümber.

Olgu kuidas on selle keskerakondliku (vabandust kesikute ja sotside) linnavalitsuse teerulliga, aga nende otsus säilitada Tallinnas linnaosad on igati tervitatav.

Kõigi linlaste huvides on korras ja puhtad tänavad. Niisamuti on oluline, et linnaosa hoitaks ja arendataks edasi. Linnaosad on erinevad ja seetõttu ei saa Nõmme probleemidele läheneda samamoodi nagu Lasnamäe omadele. Kui linnaosad oleks kaotatud, siis ei oleks tagatud see, et linnavõimu juures oleks kõigi linnaosade esindajad. Samuti on oluline ka ajalooliste linnaosade, nagu Nõmme ja Pirita, identiteedi ja eripära säilimine.

Kõigi eelpool toodud põhjuste pärast on väga oluline linnaosade säilimine.

Ma juba ootan, millal on see eelnõu volikogus, et saaksin küsida linnavalitsuse esindajalt, miks siiani ei ole toetatud opositsiooni samasisulisi eelnõusid. Ja kuigi ma tean, et ühtegi arvestatavat põhjendust mulle öelda ei osata, siis mina olen rohkemaks suuteline kui tänased linna juhid. Mina suuda toetada mõistlike asju ning hääletan kindlasti linnaosade säilimise poolt.

Millised on Sinu kokkupuuted mupoga?

Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) peaks olema asutus, mis on loodud selleks, et pealinna elanike ja külaliste elukeskkonda muuta turvalisemaks. Vähemalt sellist kaunist põhjendust mupo olemasolule olen mina kuulnud.

Vaadates nüüd päriselu, siis mina ei ütleks, et mupo minu või paljude teiste tallinlaste elu eriti turvalisemaks on muutnud. Pigem on tegu naerualuseks muutunud pundiga, kes peamiselt tegelevad pealinlaste kiusamisega.

Toon vaid mõned näited.

2009. aasta sügisel pöördus minu poole Nõmme lastesõim Hellik murega, et mupo trahvib nende sõime lapsevanemaid. Skeem on lihtne: tuleb lapsevanem ja läheb sõime, nurga tagant hiilib välja mupolane, kes teeb kiirest-kiirest trahvi ja lahkub. Korrektsuse huvides olgu mainitud, et sõime ees on parkimine ja peatumine keelatud. Samas selle asemel, et tulla ja juhtida lapsevanema tähelepanu keelule, ootab mupolane kuni vanem on lahkunud, et saaks ikka raha sisse kasseerida.

Teine näide on Nõmme väikestelt tänavatelt. Kes Nõmmel on käinud, teavad, et väikeste tänavate sõidutee ja aia vahele jääb paljudes kohtades haljasala, kus on aeda sõitmiseks autovärava juures sissesõidutee. Mina olen nõmmekas olnud 27 aastat ning siiani on nendel sissesõiduteedel autod seisnud, ilma et hiljem kojamehe vahelt trahvikviitung oleks leitud. Eelmise aasta jõuludest tuleb aga olla ettevaatlik, sest parkides auto värava ette sissesõiduteele pargitakse tegelikult haljasalale ning oh õnne mupolasele, tema saab võimaluse jälle trahvi teha!

Kolmanda näite toon ajakirjanduse vahendusel meie kõigini jõudnud juhtumist Kristiinest, kus Keemia tänavale paigaldati parkimiskeelu märk alale, kus varem võis tasuta parkida. Teatavasti ei tohiks veel 24 tundi peale märgi paigaldamist sõidukeid ära teisaldada. Keemia tänaval see nii ei olnud, tublid mupolased tulid trahvima ja autosid teisaldama kohe.

Need on vaid mõned stiilinäited mupo tööst.

mupo

Hea pealinlane, kui ka Sinul on „humoorikaid” kokkupuuteid mupo ja parkimistrahvidega, siis anna nendest mulle teada aadressil: onne.pillak@tallinnlv.ee.

Ehk suudame koos näidata Tallinna juhtidele kui ebakvaliteetne on  Tallinna Munitsipaalpolitsei töö ning veenda neid, et mupo peale tallinlaste raha kulutamine tuleks lõpetada.

Maamaks uuest aastast hingusele

Reformierakond kutsub Tallinna võimuerakondi toetama eelmise nädala volikogu istungil taasalgatatud maamaksu kaotamise eelnõu, mis näeb ette koduomanike maamaksust vabastamist 1. jaanuarist 2010.


„Eelmisel nädalal kutsus vastvalitud volikogu esimees volikogu liikmeid esindama oma valijaid, mitte erakonda. Reformierakonna valijate jaoks, kelleks on väga suur hulk tallinlasi, on äärmiselt oluline, et Tallinna koduomanikud vabastataks koormavast maamaksust,“ ütles linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak. „Nõuame maamaksu kaotamist 1. jaanuarist 2010“.

Pillaku sõnul on Reformierakonna juhtimisel tehtud riigis kõik selleks, et Tallinnas saaks maamaks kaotada. Käesoleva aasta juunis vastuvõetud maamaksuseaduse muudatus annab kohalikele omavalitsustele võimaluse kuni 3000m2 ulatuses kodualune maa maamaksust vabastada.

„Nüüd on vaid vaja Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide otsust. Tallinlaste maamaksust vabastamisega näitaks uus linnavõim, et hoolib linlastest, mitte ainult iseendast,“ lausus Pillak.

Lisainfo:

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
53305033

DSCF9335