Lauri Pedaja läheb seekord kindlasti valima

Tõenäoliselt on Laurile sarnaseid inimesi päris mitu. Eks põhjused ole erinevad, aga tulemus sama. Valimistel ei ole osaletud.

Tegelikult on see kõik äärmiselt lihtsaks tehtud. Kui tänavad on liiga libedad, ilm pisut külm ja valimisjaoskonna leidmine tundub ülemõistuse raske, siis on üks lihtsam võimalus. Piisab kui Sul on arvuti, ID-kaart ning viimase lugeja ja koodid. Mine www.valimised.ee . Paar minutit ja ongi tehtud.

Mina lähen valima, tee seda ka Sina.

Kas tõesti ei ole vahet?

vahe on sinu tulevikViimastel nädalatel olen kohanud mitmeid inimesi, kes ütlevad: see kord ma valima ei lähe. Küsides miks nii, siis vastavad, et ei ole ju vahet kas lähen või mitte.

Ei vasta tõele. Iga hääl on oluline, sest just meie, kes me käime valimas, kujundame oma riigi oleviku ja tuleviku. Mina tunnen oma kodumaa üle uhkust, sest meil läheb hästi. Ma soovin, et eestlastel läheks ka tulevikust hästi ja sellepärast lähen ma kindlasti valima. Soovitan seda teha ka Sinul.

Eesti muusika tuleviku nimel

Õnne Pillak muusikutele

Ma usun, et igal ühel meist on vähemalt üks lemmik lugu, lemmik laulja, lemmik ansambel. Minu jaoks on muusika üks loomulik osa elust. Sama loomulik kui puhas õhk, mida hingata.

Suve lõpus rääkisime Rein Langiga Eesti muusikast ja selle arendamisest. Aitäh Reinule. Ta avas mu silmad ja andis julguse.

Eestil on palju andekaid artiste, kes võiks olla meie visiitkaardiks maailmas.

Just Eesti muusika arendamine on üks nendest põhjustest, miks ma otsustasin kandideerida eesolevatel valimistel Riigikogusse.

Eesti muusikud olgu meie visiitkaardiks maailmas

kullast_visiitkaart_520x600Eestlane on laulurahvas ja muusika elab me südames. Kes laulab suurel laval, kes ümiseb autos kaasa, kes dušši all kõvast ja valesti. Meie hulgas on veel neid, kes laulavad suurematele rahvahulkadele ning tahaks seda teha ka väljaspool Eestit. Need andekad muusikud võiks olla ka meie visiitkaardiks välismaal.

Ühel või teisel põhjusel on välismaa muusikalavade vallutamine nende jaoks raskendatud. Mõnel puuduvad võimalused ennast välismaal tutvustada, teisel jääb puudu rahast, millega välismaale esinema sõita. Kolmas jällegi ütleb, et tema teeb vaid muusikat, äriga tegelemiseks polevat aga aega. Tulemuseks on see, et Eesti muusikaturg on pigem heategevusprogramm ja hobi, mitte tulutoov äri.

Pöörates pilk põhjanaabrite (Soome ja Rootsi) poole, siis teeb ikka kadedaks küll. Nende jaoks on muusika (ja ma ei räägi siin üksnes popmuusikast) investeering, mis toob riigile tagasi miljoneid eurosid. Mida nad siis teevad teistmoodi? Koostöö. Riik, ettevõtjad ja muusikud on koostööpartnerid. Meie põhjanaabritele tähendab muusika mitte ainult loomeprotsessi vaid ka äri. Näiteks Soomes on loodud koostöös riigi ja ettevõtjatega sihtasutus, mille eesmärgiks on arendada Soome muusikaeksporti. Selle sihtasutuse nimi on Musex. Kümme aastat tagasi loodud sihtasutuse eesmärk on toetada Soome muusika ekspordiprojekte ning täna võib öelda, et ettevõtmine on ennast ära tasunud. Teadlik ja läbimõeldud tegevus on meie naabri lennHim ja Musexutanud muusikataevasse. Him, Apocalyptica, Sunrise Avenue jne. Need on näited artistidest, kes on Soome visiitkaardid laias maailmas ja seda tänu Musexile.

Selle asemel, et kadedal pilgul Soome või Rootsi poole vaadata, tuleb meil endal midagi ette võtta. Oleks ju uhke, kui mõne aasta pärast oleks Eestil päris enda Sex Pistols või Lady Gaga. Artistid, kes vallutavad maailmas edetabelite tippe. See kõik on võimalik, tuleb endale vaid vastav eesmärk ja tegevusplaan seada.

Muusikaeksport võiks olla arengusuund, mis oleks arvestatav osa meie majandusest. Täna nimetaks ma meie muusika turuosa hobiks, kus mõned aktivistid tegutsevad. Kuid see on pigem harrastustegevus, mitte tõsiseltvõetav investeering. Ka riik on siiani tegelenud pigem kultuurimekade ehitamisega, kui loometegevuse toetamisega. Tõsi, nö betooni erinevate kultuuriobjektide näol on vaja investeerida, kuid viimane aeg on hakata toetama ka loometegevust ehk meie muusikuid ja nende tegevust. Kiitus Juko-Mart Kõlarile ja Helen Sildnale, kes viimastel aastatel on seda suunda püüdnud arendada.

Sõbrad, muusika ei ole pelgalt semudega koos õllepudeli kõrval kidra tinistamine. Muusika on maailmas üks enim tulu teeniv majandusharu. See on suur äri. See võiks olla suur äri ka Eesti jaoks, kui üheskoos sellesse panustame. Meil on vaja astuda sammud, mis looks Eestile muusikaekspordi. Tarvis on koostööd ettevõtjate, muusikute ja riigivahel. Et muusikud saaksid endale koolitatud managerid, kontserditoetused ja muusikaeksporditoetuse. Meil on vaja luua enda Musex ehk Eesti muusikaekspordi sihtasutus, mille eesmärk oleks Eesti muusika tutvustamine välismaal. Meil on palju Outloudz2huvitavaid artiste, näiteks Outloudz, Aides, The Nymph, jne. Selleks, et see kõik juhtuks on vaja riigi tuge. Elu on näidanud, vaid muusikute enda projektid seda ära toita ei suuda. Tõsi on see, et midagi ei juhtu üle öö. Aga midagi ei juhtu ka siis, kui sellest vaid rääkida. On aeg liikuda rääkimise juurest tegudele. Eesti muusikud väärivad seda, et riik toetaks nende tegevust ja aitaks neil oma loomingut viia ka maailmaturule.


Ketikoerad, Shirubi Ikazuchi ja The Nymph Rock Liiga võistlustules

e413b54776631d0Jägermeister Rock Liiga 2011 eelvoorud on juba alanud. Esimene lahing Tartus on maha peetud ja homme astuvad järgmised võistlejad üles Tallinnas.

Kui eelmise aasta Rock Liiga mu vererõhku ei tõstnud, siis seekord mõjub võistlus mulle teisiti. Sel aastal teevad mind eelvoorud ärevaks. Miks? Eelmisel aastal olin ma ainult muusika poolt. Tänavu on mul enda lemmikud osalemas. Ketikoerad, The Nymhp ja Shirubi Ikazuchi.

Ketikoerad on positiivse energia ja hea tuju ametlikud maaletoojad. Viis koerapoissi võidavad oma rõõmsameelsuse ja šarmiga iga tüdruku südame. Mulle meeldi nende juures ka see, et oma lugusid ei tee nad ainult tüdrukute südamete võitmiseks. Näiteks on nende üks viimastest lugudest (Vaata ette) ajendatud Tallinna libedates tänavatest ja killerpurikatest. Ikka selleks, et öelda inimestele: olge ettevaatlikud.

The Nymph. Kollektiiv, kellel minu südame võitmine võttis umbestäpselt seitse sekundit. Ma ütleks, et nende poiste näoli on tegu helesinise elektroonilise unistusega. Muideks, The Nymph on esimene (ja siiani ainuke) bänd, kelle plaadile ma olen küsinud isiklikult kõikide liikmete autogrammid 🙂 .

Shirubi Ikazuchi on minu kolmest lemmikust ainus, keda ma lives näinud veel ei ole. Esimest korda teda kuuldes tuli mulle meelde tume teed, kus sees on mustad ploomid. Natuke mõru, samas mitte liialt rõhuv ning absoluutselt omanäoline. Mõnus.

Ma tõesti usun, et need kolm bändi võiks kohtuda finaallahingus Jägermeister Rock Liiga 2011 lõppkontserdil. Kuid enne finaali tuleb neil pääseda edasi eelvoorudest.

Esimestena astuvad lahingusse Ketikoerad ja Shirubi Ikazuchi. Nendele saab kaasa elada juba homme (18. veebruaril) kell 21:00 Rock Cafes.

Järgmisel nädalal läheb edasipääsu piletit püüdma The Nymph. Teevad nad seda 25. veebruaril Pärnu Kuursaalis.

Pöidlad pihku ja lemmikutele kaasa elama.

Jaak Aaviksoo, kõrgharidus ja digimuutumine

Digimon_-_Magnamon_Wallpaper__yvt2Ehk mäletate multikat nimega Digimonid, kus mänguloomad digimuutusid kangelaslikeks olenditeks. Tundub, et sellise digimuutumise on kõrghariduse teemal läbi teinud ka kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Veel viis aastat tagasi rääkis Aaviksoo Tartu ülikooli rektori ametis, et kõrgharidusse on vaja rohkem kaasata eraraha. 12. märtsil 2005 ütles Jaak Aaviksoo: ”Meie silmakirjalik olukord, kus me väidame, et meil on tasuta kõrgharidus, peab lõppema, sest see on ebaõiglane nende tudengite suhtes, kes maksavad juba täna oma õpingute eest ise.”

Mida arvab aga Aaviksoo täna? Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes aastatel 1998 – 2006 oli Tartu ülikooli rektor, leiab, et tasuta kõrgharidus on igati põhjendatud ning rahalised vahendid selleks riigieelarvest leitavad.

Olgu siin kohal märgitud, et tegelikult tunnistab ka IRL ise, et ega see lubatud tasuta kõrgharidus kõigile, päris igaühele ikka mõeldud ei ole.

Tõsi, ilusaid reklaamibüroo poolt tehtud loosungeid on kerge loopida. Sisu loeb! Tegelikult tuleks rääkida sisust ehk kuidas päriselt võimaldada kõrgharidus kõigile, kes seda soovivad.

Rääkides Eesti hariduse tulevikust, siis ei tohiks olla eesmärgiks mitte kvantiteedi, vaid kvaliteedi tõstmine. Me vajame hariduses kvaliteedireformi, mille käigus tuleb Eestile luua korralik stipendiumide ja õppetoetuste süsteem ning oluliselt suurendada erakapitali kaasamist kõrgharidusse.

Just muudatused sisus on see värskenduskuur, mida Eesti kõrghariduse maastik vajab.