Loodan, et uus Tallinna kultuuriväärtuste juht suudab jääda oma otsustes objektiivseks

Kolmapäeval sai Tallinna Kultuuriväärtuste amet endale uue juhi, kelleks on kesklinna endine vanem Aini Härm. Kui eelnevad nädalad hirmutati mind jutudega, et uueks juhiks saab Katrin Siska, siis päevalõpuks läks justkui hästi.

Tuletades meelde Tallinna juhtide viimaste aastate tegevusi kultuurivaldkonnas (siin kohal ei ole vaja liiga kaugelt näiteid otsida, võtame näiteks kultuuriasutuste maamaksu tõusu 2,5%-le), siis on selge, et Aini Härmal lihtne uuel kohal olema ei saa. Eesootavad ebamugavad otsused. Ma siiralt loodan, et ta suudab pealinna kultuuritegevuse rahastamist või kultuuriruumi arengut puudutavaid otsuseid tehes jääda objektiivseks ning arvestada kultuurivaldkonna huvisid.

Viimastel aastatel on kultuuriasutused Tallinnas jäänud vaeslapse rolli ja neid eelistatakse mitte toetada. Kui täna on üheks päästerõngaks SA Tallinna 2011 tarvis eraldatud ligi 3,4 miljonit eurot, siis kultuuripealinna aasta lõppemisega lähevad need võimalused lukku. Oluline on, et täna SA-le Tallinn 2011 linna poolt eraldatud 3 451 229 eurot jääks kultuurivaldkonda, mitte ei suunataks mõnda linnavõimu eraprojekti, näiteks Tallinna TV-sse või muposse. Ma usun, et antud vahendite kasutamist puudutavad otsused pole Aini Härmile lihtsad, kuid loodan siiralt, et ta suudab nende vahendite eest võidelda ning need jäävad kultuurirahastamisse alles.

28560_396752204123_161765349123_3923806_7628099_nTallinn peaks olema kultuurne linn kogu aeg, mitte ainult kultuurpealinna tiitlit kandes. Kultuuri rolli linnaelanike igapäeva elus ei tohi alahinnata. Teatrid, kontserdid, muuseumid rikastavad, harivad ja kujundavad meie elustiili. Mida kvaliteetsemaid elamusi me suudame omavalitsusena pakkuda, seda rahulolevamad ja intelligentsemad on meie inimesed. Seepärast on oluline, et linn arendaks oma kultuuriruumi pidevalt. Kahjuks on viimastel aastatel Tallinna enda poolt kultuuritegevuse toetamine soiku jäänud.

Erinevad kultuurivaldkonnas tegelevad inimesed on täna mures, et neil puudub linnaga dialoogi pidamise võimalus. Ma loodan, et ka see olukord muutub tulevikus. Et pealinna kultuuriruum areneks, on oluline, et siinsed asutused, seltsid, MTÜd saaksid oma tegevust arendada. Kahjuks pole aga Tallinna linna viimane samm ärimaa maksumäära tõstmisest maksimumini märk soodsa tegevuskeskkonna loomisest või kultuuri arengu toetamisest.

Ma loodan, et Aini Härmil jätkub julgust ja ta seisab Tallinna kultuurielu arendamise eest. Jõudu uuele ja traditsiooniline soe käepigistus Kultuuriväärtuste ameti uuele juhile.

Kodude maamaksust vabastamine jätab koduomanikele rohkem raha kätte

Õnne1Iga linn peaks seisma selle eest, et sealsetel elanikel olen oma kodukohas hea ja turvaline elada. Iga linna huvi peaks olema meelitada elanikke, kes sooviksid seal elada, töötada ja ennast teostada. Vaadates tallinna linnajuhtide viimaste aastate otsuseid, siis julgen öelda, et nendest kahest huvist ei ole need lähtunud. Jutt Tallinna heast rahalisest majandamisest on vaid loosung, mis kõlab linnapea suust, sest teod räägivad teist keelt. Üheks selliseks näiteks on ebaõiglaselt kõrge maamaks, mis koduomanikele on justkui lõputujärelmaks omale soetatud kodu eest.

Kodu on igale inimesele armastuse ja turvalisuse allikas ning õigus sellele turvatundele on meist igaühel. Kui vaadata koduomanike panust laiemalt, siis inimesed, kes on soetanud endale Tallinnasse 1 elamise,  väärtustavad oma kodude korrashoidmisega ka linnakeskkonda, luues kogu Tallinnale väärtusliku miljöö. Investeerides oma kodudesse/koduaedadesse muudavad nad seeläbi linnakeskkonda paremaks. Karistada neid selle eest täiendava maksuga on lihtsalt ebaõiglane.

Samal arvamusel ei ole aga Tallinna linnavõim, kes elanike mure lahendamise asemel püüdlikult üritab veenda maamaksu vajalikkuses ja õigsuses. Vaadakem tõele aga näkku, kolme aasta jooksul ei ole linnaelanikud saanud kõrgema maamaksu maksmisega linna poolt täiendavaid avalikke teenuseid. Pigem vastupidi, pealinna teed muutuvad aasta aastalt jubedamaks, kevadel pühib kõnniteedelt tolmu esimene vihmasahmakas, tallinna lasteaedasid remondivad vanemad ise. Need on vaid mõned näited.

Alates 2008. aastas oleme Reformierakonna fraktsiooniga Tallinna Linnavolikogus teinud korduvalt ettepanekuid maamaksu kaotamiseks, kuid need ettepanekud on läinud kui kurtidele kõrvadele. Linnavalitsusel on alati üks kuni mitu põhjust, miks koduomanikud peavad kõrge maamaksu maksmist jätkama. Ulatamaks linnale veel üht päästerõngast inimeste abistamiseks võeti riigikogus vastu eelnõu, mis andis omavalitsustele (sh Tallinnale) võimaluse kuni 3000 ruutmeetri ulatuses kodualuselt maalt maamaks kaotada. Ka seda võimalust ei ole Tallinna raad soovinud kasutada.

Minu arvates selline inimestesse ebakindluse loomine ja karistamine kodu omamise eest vale. Kui noor pere peab näiteks Nõmmel, Pirital või Kristiines tõsiselt kaaluma oma vanematekodu mahamüümist just suure maamaksu tõttu, siis on midagi viltu. Kuid see on täna päris elu. See olukord peab muutuma.

Hea on see, et lahendust ei ole vaja enam kaua oodata. Koduomanikke maamaksust vabastav eelnõu on Riigikogus menetluses. See on muudatus, millest võidavad kõik koduomanikud. Algatatud eelnõu puhul on järgitud just koduomanike huve ning seaduse vastuvõtmisel tähendab see seda, et maamaksu kaotamisel jääb inimestel rohkem raha kätte. Arvestades suurenenud küttearveid 459039t40h98d1on see hea leevendus perekonna rahakotile. Reformierakonna ja IRLi initsiatiivil esitatud eelnõu näeb ette koduomaniku maamaksuvabastuse 2013. aastast. Maamaksust vabastatakse kodualune krunt kuni 1500 ruutmeetri ulatuses linnas, alevis ja alevikus ning mujal kuni kahe hektari suurune elamumaalt. Summades tähendab see seda, et kui täna Nõmme 2000 ruutmeetrise krundi eest maksab inimene 490€, siis 2013 aastast maksab 120€ ning seda siis 500 ruutmeetri eest.

Tänase valitsuskoalitsiooni jaoks ei ole kodude maamaksustamine mitte ainult rahanduslik, vaid palju põhimõttelisem küsimus. Meie arvates tuleb omanikuks olemist, sealhulgas kodu omamist, väärtustada. Me oleme põhimõtteliselt kodude maksustamise vastu ning leiame, et koduomanike maamaks tuleb üleriigiliselt tühistada. Muidugi ei saa siinkohal möödavadata omavalitsuste rahakotist, mille pihta maamaksu kaotamine annab hoobi. Laekub ju maamaks just kohalikku eelarvesse. Hinnanguliselt võib tänaste maamaksuhindade juures omavalitsustele laekumata jääda kuni 17 miljonit eurot aastas ning sellele miinusele tuleb leida lahendus.

Kevadega Pärnumaal

Tundub, et keegi kusagil otsustas, et 7. aprill on see päev kui minu elus tuleb kõik peapeale pöörata. Aitäh. See on olnud värskendav, huvitav ja hariv.  Nagu minu uus boss ütleb: hullupööra hakkab nalja saama.

Siiski. Töökoha ja volikogus positsiooni vahetus on ühe päeva kohta lagi, mille vastu võib päeva lõpuks pea kopsti ära lüüa. Nii otsustasin nädalavahetuseks juhtme seinast välja tõmmata ja kõvakettale kogutud infot töötlema minna.

Soomaa

(Soomaa 09.04.2010)

Tuulest viidud

(Soomaa õhtune pungisonks. Originaal.)

Ain Soomaal

(http://www.epl.ee/artikkel/595936)

Pärnu jõgi-Sindi 2

(Pärnu jõgi, paharet Sindis)

Tori

(Tori kirik: Eesti sõjameeste mälestuskirik)

mees, kes teadis ussisõnu 7

(Võta Kivirähu Mees, kes teadis ussisõnu. Keera see kolmkorda üle võlli. Kokkutuleb Mees, kes teadis ussisõnu lavaline variant.)

Võidula võrkpall

(Muuhulgas sai suveks ka võrguplats broneeritud)

Muuseum

(www.kurgja.ee)

Muuseum 2

(C. R. Jakobsoni talumuuseum)

Kalamehed

(Mehed pühapäeval sportimas)

Tallinna hea lasteaed vs Tallinna TV

Aegnal kiikumineSel neljapäeval hakkame volikogus arutama, millised peaks olema pealinna lasteaiad tulevikus. Lasteaed on koht, kus lapsed veedavad suurema osa oma päevast. Et laps oleks õnnelik nii hommikul lasteaeda tulles, kui sealt õhtul koju minnes, on väga oluline keskkond, kus ta vahepealse aja veedab.

Eelmisel aastal kutsusime Keidu, Remo, Taavi ja Maretiga kokku Tallinna lasteaedade õpetajate ümarlauad, et koos unistada ideaalsest lasteaiast. Panime kõik mõtted paberile ja nii sai kokku kirjutatud visioon „Tallinna hea lasteaed 2030“. Jagasime oma visiooni ka lastevanemate ja Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse liikmetega, kes  lisasid omad mõtted. Viimane lihv antud, jagasime seda visiooni Tallinna Linnavalitusega. Viimase reaktsioon oli muidugi masendav. Kõik, mis koos õpetajate, lastevanemate ja spetsialistidega sai kirja pandud, nende sõnul juba reaalselt toimib ja meie algatus põrmustati. Peamiseks argumendiks oli, et need asjad olevat seadusandluses juba kirjas.

Tõsi ta on, aga see ju ei tähenda, et Tallinna lasteaedadega oleks kõik hästi. Näiteks on meil väikeste rühmade (sõimerühmas 12 last ja aiarühmas 18 last) asemel rühmad, mis on pilgeni täis. Seda põhjusel, et lasteaiad on alarahastatud ja väikeste rühmade loomiseks jääb lasteaia kohtadest puudu. Samuti on puudulik laste ja vanemate nõustamispoolt. Lasteaedade üheks sooviks on, et neil oleks täiskohaga logopeed, tervisetöötaja ja psühholoog, kes laste ja nende vanematega pidevalt tegeleks. Täna on see ilmselge luksus, mida lasteaedade eelarved ei võimalda. Yana Toom võib silmi pööritades väita muidugi vastupidist. Mina usun aga lasteaia õpetajaid ja lapsevanemaid.

Rääkides seadusandlusest tuletaks pr Toomile siinkohal meelde, et seaduses on kirjas ka see, et kohalikul omavalitsusel on õigus koduomanikud maamaksust vabastada. Tallinlased maksavad sellegipoolest üüratut maksu. See, mis must-valget kirjas, ei taga veel seda, et reaalsuses kõik toimiks.

Ma tahaksin väga loota, et neljapäeval keskerakondlastest volikogu liikmed siiski toetavad Tallinna lasteaedade tuleviku visiooni, kuid arvestades eelmise nädalal väikest sissejuhatust antud teemale volikogu haridus- ja kultuurikomisjonis ma liiga optimistlik ei ole. Murelikuks teeb mind eelkõige see, et  Tallinna vastava valdkonna abilinnapea ei näe praeguses olukorras probleemi. Tema arvates on täiesti normaalne see, et Tallinn kulutab oma eelarvelised vahendid Tallinna TV-le ja süüdistab siis riik selles, et Tallinna lasteaiad on raskustes. Ikka on ju tore enda tegemata jätmistes süüdistada kedagi teist. Kuid just tänu sellele „süüdlasele“ on 2011. aastal pealinna lasteaedadel võimalused remonditöödeks, täpsemalt tänu riigi saastekvootide müügile.

Ma ei tea, kui paljud on vaadanud Tallinna TV-d ja kui paljud loevad ajalehte Pealinn. Mina olen neid mõlemaid tarbinud. Hästi need ei mõju. See on kui mürk, mis inimese elurõõmu vaikselt suretab. Täpselt nii kole kui oli viimane lause, on ka Tallinna linnavalitsuse propaganda tootmine ja õigustused enda tegevusele.

Tallinna hea lasteaia visioon ei ole poliitiline dokument. See on ideaalse lasteaia kirjeldus, et algatada erakondade ülene arutelu. Eesmärgiks on diskussiooni käigus leppida kokku, milline peaks olema ideaalne lasteaed tuleviku Tallinnas. Ma väga loodan, et keskerakondlastest linnavolinikus seda visiooni toetavad ning teevad endast kõik, et linnaisad hakkaks tegutsema lastesõbraliku keskkonna loomise nimel.