Rubriik: Blogi

Käibemaksust ja hindadest

img_1373Küllap olete näinud telest sotside esimehe Sven Mikseri reklaami, kus ta selge silmavaatega lubab käibemaksu vähendamist ja hindade alandamist.  Sveni jutt on iseenesest ilus ja teeb valija kõrvadele pai.  Aga mõtlevat inimest paneb selline jutt  kulmu kortsutama. Kust tuleb järeldus, et käibemaksu alandamine 5%-le viib ka hinnad automaatselt alla? Sõbrad, selles puudub loogika. Tuletan meelde, et meil on turumajandus, kus hinna dikteerib nõudlus ja pakkumine.

Selle asemel, et kirjutada keeruline majandusjutt, toon ühe lihtsa näite. Kujutage ette, et olete pagariäri omanik Robert/Roberta. Teie äris on imehead seenepirukad, mis maksavad 48 senti (ilma käibemaksuta 40 senti). Täna maksate piruka pealt 8 senti käibemaksu. Kui nüüd käibemaks alandada 5%-le, siis maksaks te selle sama piruka pealt maksu 2 senti. 6 senti jääb teile sellisel juhul alles. Minu küsimus pagariäri omanikule. Mida te teete oma 6 sendiga? Kas  alandate selle võrra seenepiruka hinda või võtate selle 6 senti endale?

Kui äri eesmärk on kasumi teenimine, siis vabatahtlikult ei anna raha keegi ära. Ehk käibemaksu alandamisest alles jääva summa arvelt ei alandata mitte hindasid, vaid teenitakse suuremat kasumit. Tundub loogiline? Seega ei võida käibemaksu alandamisest ostja, vaid poeomanik, kellele jääb väiksema maksu tõttu rohkem raha alles.

Mida me üheskoos antud näite abil tõestasime. Käibemaksu langetamine ei too kaasa hindade langust. See tähendaks hoopis, et riigil jääks saamata käibemaksu pealt miljoneid eurosid maksulaekumist. Väiksem maksude laekumine tähendab aga vähem raha riigieelarvesse ja kokkuhoidu kellegi teise arvelt.  Kelle arvelt see käibemaksu alandamine siis tuleb – pensionäride, laste, noorte….

See, kelle arvelt käibemaksu alandamine võetakse, on piimaga kirjutatud sotside reklaami subtiitritesse, mida halval juhul nähakse alles peale valimisi.

Mupo võiks kõnniteid hooldada

127695473b03ac8e841_3Ohoo, või 25 mupo ametnikku kontrollib kõnniteid?! Ma arvan, et kõnniteede kehv olukord ei ole kellelegi uudis. Tallinna libedad kõnniteed on üks rutiine osa jalakäijate igapäevasest terveksjäämise kursusest. Kui linnaisad käiks jala (mitte ei sõidaks autoga), siis saadaks nad päevapealt mupo ametnikud kõnniteedele libedusetõrjet tegema.

Viimased kuud on jalgsi käimine olnud meie kõigi jaoks päris korralik katsumus.  Kui õhtul koju jõuad ja päeva jooksul pole kukkunud, siis on päev korda läinud.  Umbes kuuaega tagasi saatsin abilinnapeale kirja  murega, et kõnniteed on libedad. Tegin ka ettepaneku, et koolidele ja lasteaedadele võiks jagada libedusetõrjet. Deniss ei pidanud vaevaks minu kirjale vastata, küll aga sain lugeda päev hiljem uudist, et linnapea andis käsu jagada graniitsõelmeid. Tubli.

Mõni aeg hiljem helistas mulle ka üks Tallinna kommunaalameti töötaja, et selgitada mulle olukoda Tallinna kõnniteedel. Kas teadsite, et Tallinna kõnniteede eest hoolitseb paar kolmeliikmelist meeskonda. Linnaosadel on lepingud tehtud ka hooldusfirmadega, aga nendel ei pidavat samuti jätkuma tööjõudu kogu Tallinna jaoks. Töötud, kes on palgatud kõnniteid hooldama, pidavat olema aga laisad.

Siinkohal väärivad need vähesed kõnniteede hooldusmeeskonnad  kiitust. Lugedes üles Nõmme Vabaduse pst ja Pärnu mnt bussipeatused, mis tarvis korda teha, juhtus kõik juba mõne päevaga. Aitäh.

Mis aga teha, et Tallinna kõnniteed ei oleks nii ohtlikud jalakäijatele?

Hea Edgar, ma arvan, et võiksid teha mupole ülesandeks kõnniteid puhastada. Kui täna paarile libedusetõrje meeskonnale lisada need 25 mupo ametnikku, kes võiks kõnniteedele graniitsõelmeid külvata ja teid jääst puhastada, oleks tulemus kindlasti palju parem.

Kui linnapead häirib, et see mõte tuli minult, siis võib vabalt öelda, et tegu on tema enda ideega. Minu jaoks on oluline, et inimesed jääks terveks ja saaksid Tallinnas normaalselt liikuda.

Munitsipaalombudsmani asemel pealinna tänavad korda

127695473b03ac8e841_3Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõnul ei toeta Reformierakond neljapäeval volikogus arutlusele tulevat munitsipaalombudsmani loomist. “Ajal, mil kõik peaksid kulusid kokku tõmbama, soovib Tallinna linn luua uue tarbetu ametikoha, mis sisulisel dubleerib õiguskantsleri ülesandeid,” selgitas Holsmer.

 Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Õnne Pillaku arvates tuleks munitsipaalombudsmani asemel palgata lisatööjõudu, et pealinna kõnniteed ei oleks liuväljad.

„Rääkides tänavatel inimestega nimetatakse suurima probleemina libedad kõnniteed, kus liiklemine meenutab ellujäämiskursust. Samal ajal tegeleb aga Tallinn ametikoha loomisega, mis sisuliselt on õiguskantsleri näol juba olemas. Piinlik on kuulda linnavalitsuse hädaldamist, kuidas libedusetõrjeks vahendeid ei ole, aga kui on vaja luua uus kontorikoht, siis selleks leiab linn raha silmapilkselt,” arvas Pillak.

„Uue ametikoha järele ei ole mingit vajadust, sest probleemide korral linnavõimuga saavad tallinlased pöörduda õiguskantsler Indrek Tederi poole. Lisaks on teatud küsimustega võimalik pöörduda ka Euroopa Liidu ombudsmani ning Harju maavanema poole,” lisas Pillak.

Tallinna ombudsmani loomist hakkab Tallinna Linnavolikogus arutama oma neljapäevasel istungil. Linnale läheb uue ametikoha loomine maksma 115 000 eurot ehk 1,8 miljonit krooni.

Tallinna ombudsmani loomist on ebaotstarbetuks pidanud ka õiguskantsler Indrek Teder, kelle hinnangul valdkonnaombudsman tähendab rohkemat ressurssi ning bürokraatia ja ülesannete dubleerimist. Täna ka ombudsmani rolli kandev õiguskantsler kontrollib omavalitsusi – nii omavalitsuste õigustloovate aktide põhiseadusele vastavust kui ka ametnike tegevuse õiguspärasust ja vastavust hea halduse tavale.

Lisainfo:

Õnne Pillak
Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige
onne@reform.ee
53305033

Keskerakonnaga liitunud sportlased, kus olete?!

IMG_0212Täna hommikul lugedes Postimehest, kuidas Tallinn taas vähendab noortespordi toetusi, tekkis minul küsimus. Kus on nüüd need Keskerakonnaga liitunud sportlased, kelle eesmärk on noorte spordi arendamine ja toetamine?

Eelmisel aastal Keskerakonnaga liitunud Ksenija Balta ja vehkleja Irina Embrich ülistasid Keskerakonna spordi- ja noorsoopoliitikat, tuues selle ka erakonda astumise üheks põhjuseks. Irina Embrich toonitas, et vaatamata sellele, et riigi valitsus ühena esimestest eelarvekärbetest võttis linnadelt ja valdadelt raha ära spordi toetamiseks, on Tallinn ikka leidnud võimalusi rahva- ja tippspordi rahastamiseks.

Mida me loeme aga tänasest Postimehest?! Tallinn vähendab sporditoetusi. Vaadates korra lähiminevikku, siis see ei ole viimastel aastatel esimene kord, kui keskerakondlik linnavalitsus noorte pealt kokkuhoiab. 2009. aastal võttis Tallinna linnavalitsus spordiklubidelt reaalselt raha vähemaks kaks korda. Kas see on tõesti spordisõbraliku erakonna käitumine? Selle asemel, et hooliseda noorte sportimisvõimaluste eest, on keskerakondlased teinud endast kõik, et Tallinnale oma televisioon luua.

Kulla Keskerakonna spordiaktivistid, ajage nüüd selg sirgu ja põrutage rusikaga vastu lauda!

Neljapäeva „Another way” – nostalgiliselt romantiline muusika

33633_1631102188609_1568258739_31530453_954472_nMulle meeldivad kingitused. See vist ei üllata kedagi :-). Eriti meeldib mulle kingituseks saada häid muusika kogumike.

Eile sain ma kingituseks Neljapäeva uue albumi „Another way”. Kui ma peaks ühe lausega Neljapäeva plaati kirjeldama, siis oleks see järgmine. Pala, mis on mahe, veidi suitsune ja mida on vürtsitatud Johnny Cashi muusikavärvidega. Kõlab päris hästi, või mis?

Tegelikult on nii, et igakord kui mõni sõber pistab mulle pihku enda uue singli või plaadi, siis ma kangestun. Esimene mõte, mis peast läbi tormab on: äkki see ei meeldi mulle. Ärge saage valesti aru, mitte et nad teeks halba muusikat. Mul on lihtsalt halb komme olla siiralt aus ning vahel see aus kriitika ei ole just muusika inimeste kõrvadele.

Värisevate käte ja puperdava südamega hakkasin Neljapäev plaati kuulama. Garf (Neljapäeva solist Kristjan Karmo) nimetab nende stiili pop-rokkiks. No ma ei tea. Mina ütleks, et tegu rokk-kantriga. Ja see ei ole teps mitte muusika, mis igapäevaselt minu Ipod-is mängib. Samas ei ole asi lootusetu. Minu kõrvaklappides mängib stabiilselt Amy Mcdonald, mis on minu jaoks süvakantri. Tema meeldib mulle, seega on Neljapäeval lootust.

Esimesed lood kuulatud. Minu süda ei olnud veel vallutatud. Just nimelt veel, sest umbes neljanda loo juures hakkas jää sulama. Tõsi, see ei olnud mitte sellest, et muusika oleks mulle rakselt meeldima hakanud.  Ma jäin hoopis Garfi kuulama.

Tavaliselt on mul nii, et kui sõpra kuuled laulmas, siis hakkab silme ees jooksma pilt meie vestlustest. Natuke ehmatav tunne on ka, selline nagu enda häält esimest korda lindilt kuulates. Garfiga nii ei olnud. Laulnud oleks nagu täiesti võõras mees. Äärmiselt mõnusalt mahe ja sume hääl. Mulle meeldib.

Ma arvan, et umbes  kuuenda loo juures hakkas mulle Garfi bändi muss täitsa sobima. Õhku joonistus kujutluspilt õdusast neljapäeva õhtust parimate sõprade seltsis. Hall argipäev unustusse vajunud. Tuleb tunnistada, et Neljapäeval on oma võlu, mida esimesel maitsmisel kohe ei märka. Selles on teistmoodi tõmme.  Küps, mahe, sumedalt romantiline, natuke sombune … armas. Mulle meeldib.

Nõmme turule uisutama

Kui nädalavahetusel tahaks midagi vahvat õues teha, aga pole eriti suusataja ega kelgutaja, siis soovitan minna Nõmme turule uisutama. Tegime seda täna Kätlyni, Raido, Eero, Marise, Mareti ja  paljude uisutamise fännidega. Jää oli libe ja lõbu oli palju. Uisutamine on üks mõnus viis hästi aega veeta.  Võid kindel olla.

Mulle hakkas kohe nii meeldima, et otsustasin ennast päris oma uiskudega varustada. Homme :-).

IMG_0214IMG_0216IMG_0212IMG_0221IMG_0218

IMG_0222IMG_0228