Saage tuttavaks tema on meie uus sõber Herman.
Loomade hoiupaigas oli täna pidupäev. Varjupaiga töötajate üks lemmikutest sai endale uue kodu. Herman elab nüüd Nõmme mändide all suures aias ja naudib seda väga.
õnnelik mõte on parim ergutus
Saage tuttavaks tema on meie uus sõber Herman.
Loomade hoiupaigas oli täna pidupäev. Varjupaiga töötajate üks lemmikutest sai endale uue kodu. Herman elab nüüd Nõmme mändide all suures aias ja naudib seda väga.
Eile nägin ma Kihnu saart ja palju õnnelikke inimesi.
Tänud Mihklile, Ingvarile, Marele, Toomasele ja kõigile teistele Kihnu inimestele meeleoluka päeva eest.
Kihnu on Liivi lahe suurim saar (suuruselt seitsmes Eesti saar). Väidetavalt on Kihnus kõige rohkem päikesepaistelisi päevi 🙂 .
Iga kinda- ja sokipaar, tekk ja kört jutustab meile oma lugu, sest kihnu naiste poolt tehtud käsitöösse on sisse kootud sõnum meie kaugetelt esivanematelt. Kuid mis veel olulisem, need hoiavad jalad ja käes soojad ning tuju hea.
Rõivastest – http://www.kihnu.ee/index.php?id=177
Shoppama. www.kihnukaubamaja.ee
Tänapäeva Kihnu on omapärane sulam kaasajast ja minevikust…
Kõrvuti isaisade aegadest pärit tarkuste, kommete, esemete ja tööriistadega kasutab kihnlane moodsat tehnikat ja hoiab end kursis mujal maailmas toimuvaga.
Tänapäeva kihnlase elu reguleerivad normid muutuvad koos aja ja inimestega, kuid paljuski järgitakse esivanemate tarkusi.
Vana kirik (õigupärast kabel) asus saare põhjatipus kõrgemal liivakaldal. Legendi järgi hävis see Põhjasõja ajal tulekahjus (1700-1710). Vanakiriku mäelt on leitud ka tolleaegne matmispaik nn maa-alune kalmistu.
Luterlik kirikureform jõudis Kihnu Rootsi valitsemise algul 1530.a paiku. Uus kabel ehitati saare keskele umbes praeguse kiriku kohale. 1840.a alanud usuvahetusliikumise käigus läksid kihnlased massiliselt õigeusku.
Kuna Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, on saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala – üle-Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala.
Kihnu tuletorn, mis asub saare lõunatipus Pitkänä neemel, on Inglismaal valmistatud detailidest kokku monteeritud 1864. aastal. Kihnlased kutsuvad tuletorni puagiks, nn puagivahid on läbi aegade olnud enamasti venelased.
Tuletorni kõrgus mere- ja maapinnast on vastavalt 31 ja 29 m
Väidetavalt on Kihnus üks inimene, kes pilli ei mängi. Paraku ei õnnestunud seekord temaga kohtuda.
On plaan igale lapsele, kes esimesse klassi läheb lisaks Aabitsale kinkida ka viiul. Mulle idee meeldib.
…nii arvab Eric Britton oma intervjuus, mille ta andis ajalehele Sirp.
Ma ei hakka seda intervjuud ümberjutustama, vaid soovitan lugeda: Võrdsusel ja arukusel toimivate linnade päralt on tulevik.
Kuid kolm pärlit Brittonilt siiski:
1. Ühistranspordist Tallinnas. Torkab selgelt silma, et vajadus raha järele on isegi väiksem vajadus kui vajadus hea juhtimise ja korraldustöö järele, et paremad transpordilahendused realiseeruksid. Paindliku ja eri liiklusvahendite arukas kombineerimine – see on ühistranspordi kolmas laine.
2. Mis on hea linna tunnus? Kui näeme igas eas naisi jalgrattaga sõitmas. Turvaliselt ja rõõmsalt.
3. Lõpuks on küsimus linn ja ka riigi heaolus sellest, millistesse linnasesse kolivad andekad ja võimekad noored. Kus leidub neile majanduslikult ja kultuuriliselt ahvatlevamaid võimalusi, sinna minnaksegi.
Vaadates oma kodulinna tänast arendamist, siis tuleb mõttesse üks seos. Rattaga tuleb sõitma õppida, mitte seda leiutama hakata. Ratas on juba leiutatud. Kahju, et meie linnajuhid seda märganud ei ole.
On põhjust rõõmustada, sest augustis hakatakse remontima Männiku tee lõiku, mis jääb Valdeku tänava ja linnapiiri vahele.
Alanud aastal möödus 5 aasta Männiku tee renoveerimisest. Toona tehtud tööd võiks iseloomustada O. Lutsu „Kevadest“ õpetaja Lauri sõnadega Tootsile: kui tervet rehkendust ei jõua teha, siis tee pool. Niisamuti juhtus Männiku tee remondiga. Pisut enne linnapiiri sai linnal raha ja jõud otsa ning nii on tänaseni Männiku tee lõpust ca 1,2 kilomeetrit auguline kui juustukera. Aga mitte enam kauaks.
Üks korralik samm Männiku tee korda tegemise suunas on astutud. Tallinna kommunaalamet käivitas hanke Männiku tee rekonstrueerimiseks Valdeku tänavast linna piirini.
Hankeleping sisaldab teedeehituslikke töid, veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrke, tänavavalgustuse rajamist, sidekanalisatsiooni ja sidekaablite paigaldust, elektrikaabelliinide ümbertõstmist, soojustorustiku rekonstrueerimist ning haljastus- ja liikluskorralduslikke töid.
Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis aasta pärast saab teelõik korda, sest tööde kavandatav algus on 1. august 2012 ja lõpp 4. juuni 2013.
Aitäh kõigile, kes on järjekindlalt avaldanud toetust Männiku tee korda tegemiseks. Nagu ütlevad klassikud, siis visadus viib sihile.
Viimased nädalad on kesklinnas kirgi kütnud parkimiskorralduse muutmine. Pakutud on välja mitu erinevat võimalust. Arvamust on küsitud elanikelt. Seda viimast muidugi formaalselt, sest arvamust on küsitud vaid Sikupilli elanike käest ja vastuseid saadud kolm.
Minu fraktsioonikaaslane Kaupo uuris Kesklinna valitsusest, et millised siis nende poolt läbiviidud küsitlused tulemused olid. Vastus räägib iseenda eest. Üks poolt, üks vastu, üks erapooletu.
Subject: Vastus teabenõudele
Lp Kaupo Nõlvak
Tallinna Linnavolikogu liige
Austatud Kaupo Nõlvak
Tallinna Kesklinna Valitsus korraldas seoses võimaliku Südalinna tasulise parkimisala laiendamise kavaga Sikupilli piirkonda sealsete elanike teavitamise. Ühtlasi palusime tagasisidet ning sellekohaseid arvamusi.
Seda tehti elektronpostiga, kuna tänu tihedale infovahetusele korteriühistute ja ühisustega on meil olemas vajalikud kontaktid. Lisaks korraldati teabe edastamine otsepostiga viisil, et teavitustekstiga varustatud lehed paigaldati kõnealuse piirkonna elamute sissepääsude juurde nähtavale kohale.
Nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal edastatud tekst oli järgmine:
„Lugupeetud Sikupilli piirkonna elanikud!
Tallinna Transpordiamet on valmistamas ette uut tervikteksti Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusele number 9 „Parkimistasu kehtestamine“. Seni kehtinud määrus ei vastanud oma ülesehituselt õigustloovatele aktidele ette nähtud nõuetele ning määrust oli alates selle vastu võtmisest korduvalt muudetud, mistõttu on määruse lugemine üsna keerukas. Lisaks eeltoodule täpsustatakse eelnõuga Tallinna linna avaliku valveta tasulise parkimisala piire, maksumäärasid ning maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmise aluseid, et maksustamise põhimõtted oleksid selged ja üheselt mõistetavad.
Liiklusspetsialistide poolt on üle vaadatud kesklinna parkimiskorraldus ning tulenevalt laekunud ettepanekutest muudetakse eelnõuga avaliku tasulise parkimisala piire. Võrreldes kehtiva kesklinna tasulise parkimisalaga on eelnõus muudetud kesklinna tasulise ala piir Tallinna bussijaama ümbruses. Tasulise parkimisala piiride muutmine on ajendatud asjaolust, et sõidukijuhid kasutavad antud piirkonda sageli sõiduki parkimiseks ja linna edasi reisimiseks. Parkimistihedus nimetatud piirkonnas on ületanud kriitilise piiri ning seda probleemi on võimalik lahendada üksnes tasulise parkimisala laiendamisega antud piirkonda.
Kas Teie kui Sikupilli piirkonna elanike arvates lahendaks selline tasulise parkimisala laiendamine praeguseid parkimisprobleeme?
Ootame Teilt tagasisidet 8. juuniks e-mailile: raivo.tammus@tallinnlv.ee .“
8.juuni 2012 seisuga on Tallinna Kesklinna Valitsusele saabunud reageeringud:
Vastu – Lubja tn 9 elanikud kollektiivselt. Nende esindaja küll hiljem avaldas telefoni teel poolehoidu, tingimusel kui kohalikele elanikele säilib tasuta parkimise õigus;
eraisik Kappeli tänavalt. Oli küll põhimõtteliselt nõus tasulise parkimisega tingimusel, kui see kehtib argipäeviti 8.30-st kuni 17.30-ni.
Poolt – Kappeli tn 5 elanikud kollektiivselt;
Kappeli tn11 elanikud kollektiivselt, elanikele küll soovitakse võimalusel tasuta parkimise õigust.
Erapooletud – Lubja tn 7 elanikud kollektiivselt.
Lugupidamisega
Mihhail Korb
Tallinna Kesklinna vanem
Tallinna inimesed väärivad võimalus oma kodukohas mugavalt parkida. Ka Kesklinna elanikud. Selleks, et parkimiskorraldus kesklinnas lähtuks Tallinna inimeste, mitte linnavalitsuse raha korjamise vajadusest, tuleks:
1. Kodumaja ees parkimist võimaldava parkimiskaardi tasu vähendamine 6,40 eurole aastas. Täna tuleb kesklinna elanikel auto parkimiseks kodukohas maksta aastas 38,35 eurot.
2. Südalinna parkimistsooni kaotamisega vähendada Kesklinna parkimistsoone kahele (kesklinn ja vanalinn), muutmata seejuures parkimistasusid tsoonides.
3. Anda kesklinna elanikule võimalus senise ühe sooduskaadri asemel taotleda endale kaks sooduskaarti.
Terves ilmas mitte miskit erilist ei olnud
sama tuul ja samad majad, inimesed sees
erilised juhtumised olid ära olnud
oleksime tahtnud olla olevikust ees.
H.Volmer
Eile kinnitas linnavalitsus oma erakorralisel istungil Tallinna lisaeelarve. Seda lugedes tahaks võtta linnavalitsuse liikmed käekõrvale ja viia nad inimeste juurde, et nad saaksid aru, millega on linnas vaja päriselt tegeleda.
Just vastuolu linlaste ootuste ja linna poolt tehtavate kulutuste vahel on täna Tallinna juhtimise peamiseks murekohaks. Kuigi linnavalitsusele võib tunduda, et inimeste täielikust õnnest on puudu Tallinna Televisioonile pidev lisaraha andmine, siis tegelikult see nii ei ole. Viimaste aastate jututeemadeks on ikka katkised teed, lasteaiad (remont ja kohtade puudus), turvalisus tänavatel jne. Ma mõtlen, et keskerakonna propagandamasina nuumamise asemel, võiks esmalt korda teha ikka need asjad, mis puudutavad paljusid tallinlasi.
Kui kolm aastat tagasi tuli linnal kärpida oma eelarvekulutusi, siis esmalt võeti ära kõige väiksematelt tallinlastelt. Seejärel lõpetati teede korda tegemine ja hakati eksperimenteerima inimeste turvatundega, kustutades tänavatel valgustid. Tänu nendele otsustele on lasteaedade olukord pealinnas aasta aastalt halvemaks muutunud ja Tallinna teedest saanud kuumaastik.
Nüüd, kui majandus hakkab stabiliseeruma ja tänu tööpuuduse vähenemisele omavalitsuste kassasse raha juurde tuleb, siis peaks suunama lisavahendid esmalt kõige põletavamate probleemide lahendamiseks ehk remontima lasteaiad ja sõiduteed.
Kahjuks ei arva nii Tallinna linnavalitsus. 8 miljoni suurustest lisatulust antakse teede remondiks kõigest 198 000€ ja 131 Tallinna lasteaiale 526 025€. Eirates pealinna päris probleeme peavad linnajuhid endiselt võimalikuks oma juba niigi tohutu propagandaaparaadi kulude tõstmist. Olgu siinkohal öeldud, et lõdva randmega eraldatakse lisa 500 000€ Tallinna televisioonile. Kasvatades oma eelarvet nii tänaseks ligi 3 miljonile eurole. See on pisut vähem kui Tallinna teede remondiks mõeldud raha, mida on sellele aastal ca 3,8 mln eurot. Ning samal ajal peaaeg poole rohkem kui 131 Tallinna lasteaia investeeringuteks mõeldud 1,8 miljonit eurot.
Mina usun, et lahendamatuid probleem ei ole olemas, on lihtsalt valed otsused. Tallinnast on võimalik luua linn, mis hoolib nii suurtest kui väikestest, kuid selleks tuleb linna juhtimisel teha otsuseid elanike huvisid ja soove arvestades.
Tallinnas võimulolijate südametunnistusele koputades tuletan meelde, et ennekõike oodatakse neilt inimeste elu paremaks muutmist ja hädavajalike probleemide lahendamist. Täna, mil Tallinna teed on sõidukõlbmatud, lasteaiad alarahastatud ja tänavalampe lülitatakse välja tuleks lõviosa lisatuludest suunata just nende probleemide lahendamisse. Lasteaiad ja teed tuleb korda teha, mitte Tallinna TV-d nuumata.