Õnne Pillak: Keskerakond määrab valitavatele ametikohtadele enda inimesed

volikoguTallinna linnavolikogu tänasel avaistungil valiti linnavolikogu esimeheks Toomas Vitsust ja ainsaks aseesimeheks Toivo Tootsen, kes mõlemad on keskerakondlased.
Volikogu otsustas täna, et kahe aseesimehe asemel valitakse vaid üks. Opositsiooni kolm parteid tegid kõik ettepaneku valida siiski kaks aseesimeest. Ettepanek ei leidnud toetust.

Et kahe asemel valiti üks aseesimees on Reformierakonda kuuluva Õnne Pillaku sõnul Keskerakonna teerullitaktika. „Enda inimesed määratakse valitavatele ametikohtadele,“ lausus ta.

„See on hea tava, nii nagu see on ka riigikogus,“ ütles Pillak Delfile kahe aseesimehe valimise kohta.

Pillak ei olnud siiski nõus sellega, et opositsioon ei saa nüüd enam volikogu töös üldse kaasa rääkida. „See on iga volikogu liikme enda teha, kui aktiivne ta volikogus on,“ rääkis Pillak, kelle sõnul tuleb enda eesmärke ja soove tutvustada ka väljaspool volikogu.

Tema sõnul pole inimesi valitud volikokku pingile istuma, vaid inimesi esindama.

„Mitte kunagi ei ole midagi otsustatud enne, kui see asi ei ole otsustatud,“ sõnas Pillak ja lisas, et me ei tea ette, milliseid ettepankuid peab linnavalitsus mõistlikuks ja milliseid ei pea mõistlikuks.
„Kõik on läbirääkimiste küsimus.“

Tänase volikogu istungi päevakorras oli veel eelmise linnavalitsuse tagasiastumine. „Lõpuks ometi astub seesama linnavalitsus ise tagasi,“ naljatles Pillak.

Kuid tõenäoliselt on järgmisel volikogu istungil kavas määrata uus linnavalitsus. „Ega siin pikki koalitsiooniläbirääkimisi ei tule,“ sõnas Pillak. „Lihtsalt üks inimene määrab inimesed ametisse.“

Kaheksa linnaosa vanema määramine võtab ilmselt kauem aega, sest kõiki linnaosa vanemate kandidaate tuleb halduskogudes tutvustada ning see võtab kindlasti aega kauem kui nädala.

Tallinna volikogus on Keskerakonnal 46, IRL-il 16, Reformierakonnal 9 ja SDE-l 8 kohta.

Delfi, 7. november

Pillak: linnavolikogu peab seisma inimeste, mitte Keskerakonna huvide eest

wnnzdOxR4COOyEp9nA-w25zrv-Fl9157hob7p0iexngLinnavolikogu liikme Õnne Pillaku sõnul tuleb Tallinna volikogul esikohale seada Tallinna inimesed ning vastuvõetavad otsused peavad muutma paremaks kõigi pealinlaste elukeskkonda.
Tallinna volikogu töökultuur vajab muutust. On aeg, et kõik volikogu liikmed hakkaksid ise otsustama linlaste huvisid silmas pidades. Ma loodan, et täna oma tööd alustavad Tallinna linnavolikogu kaheksanda koosseisu liikmed saavad sellest aru,» ütles reformierakondlane Pillak.

Pillaku arvates on volikogu saadikutel oluline mõista, et neid ei ole valitud selleks, et nad kiidaksid vaikides heaks linnavalitsuse otsuseid. «Volikogu liikmed ei tohi olla linnavalitsuse suukorvistatud kutsikad, kes täidavad peremehe käsku. Meie kohustus on esindada tallinlaste huvisid ja nende eest võidelda,» lisas ta.

Pillaku sõnul peavad linnavalitsus ja volikogu päriselt tööd tegema ning pingutama selle nimel, et Tallinn areneks. Töötavad linnajuhid ei tohi olla vaid reklaamlause värvilisel plakatil ja reklaamiklipis. «Tallinnasse tuleb tuua lisainvesteeringud eurorahade näol, et luua siia uusi töökohti, arendada Tallinna infrastruktuuri, tänu millele muutub paremaks meie kodulinna elu- ja ärikeskkond,» selgitas ta.

«Samuti peab linnavalitsus senisest enam investeerima lastesse ja noortesse, sest nemad on meie tulevik. Linnavalitsus peab leidma vajalikud vahendid, kuidas teha Tallinna teed ja tänavad korda, puhtaks ja turvaliseks, nagu ühele Euroopa pealinnale on kohane. Lõppema peab riik-riigis paralleelmaailma loomine, mis on tallinlastele kallis ja ebamõistlik kulu,» oli Pillak veendunud.

Pillaku arvates on viimane aeg teha kannapööre Tallinna valitsemise prioriteetides ning ta teeb selle kohta volikogu avaistungil oma ettepanekud. Ettepanekute seas on näiteks laste sünnitoetuse tõstmine 650 euroni, teede remondi vahendite suurendamine 15 miljoni euroni aastas.

Postimees online, 7. november.

Lasteaedade eelarvete suurendamise ainuke takistus on linnavalitsuse tahe

AleksKaks nädalat tagasi saatsin linnapeale ettepanekud, planeerida järgmise aasta Tallinna eelarvesse vahendid lasteaedade pearaha suurendamiseks ning lasteaedade investeeringute tõstmiseks.

Siin on Mihhail Kõlvarti vastust: lasteaedade rahastamisest 2014. aastal.

Ja minu vastus sellele. Lugupeetud linnavalitsuse liikmed, teie otsitud vabandused on täielik demagoogia, millel päris eluga ei ole mingit kokkupuudet. Mitte ükski paber või varasem otsus ei ole takistuseks, et lastele lisaraha anda. Ainuke takistus on linnavalitsuse tahe.  Kui Edgar Savisaar ja Mihhail Kõlvart soovivad lasteaedade rahastamist suurendada, siis ei ole ühtegi takistust, et vastav ettepanek 2014. aasta eelarvega koos volikogule teha. Ma usun, et volikogus leiaks see enamuse poolt palava heakskiidu.

Ma ei kiida heaks linnavalitsuse jäist suhtumist pisikestesse tallinlastesse ning loodan, et 2014. aasta eelarves on ettenähtud lisavahendid pealinna koolieelsetele lasteasutustele.

Fakt on see, et järgmisel aastal on Tallinnal tulumaksu laekumisest lisavahendeid ca 18 miljonit eurot ning on linnavalitsuse otsus, kellele ta selle raha annab. Minu soovitus on osa sellest anda Tallinna lasteaedadele, tõstes lasteaedade pearaha ning suurendades neile ettenähtud investeeringuid.

Lasteaedade investeeringud ja pearaha peab 2014. aastal tõusma

3Valimised on selleks korraks seljataga ja ees ootab järgmise aasta Tallinna eelarve koostamine.

Selleks, et linnapea ei peaks volikogus eelarve arutelude käigus teatama, et esitasin enda ettepanekud liiga hilja ning kõik raha on linnavalitsuse poolt juba laiali jagatud, siis saatsin enda ettepanekud lasteaedade rahastamise kohta linnapeale varakult. Loodetavasti leiavad need ettepanekud toetust.

Lugupeetud linnapea

Tallinna linnavalitsus on koostamas Tallinna 2014. aasta eelarvet ning sellega seoses on mul Teile ettepanek eeloleval aastal suurendada Tallinna lasteaedadele investeeringuteks mõeldud vahendeid vähemalt 6 miljoni euroni ja lasteaedadele ettenähtud pearaha tõsta 106,6 eurolt 130 eurole lapse kohta kuus.

Kuigi Te ei taha seda avalikult tunnistada ja püüate väita vastupidist, siis teate ise suurepäraselt, et viimastel aastatel on Tallinna lasteaedade heakord ja nende arendamine üks teravamaid probleeme meie kodukohas. Tõsi, viimastel aastatel on absoluutnumbrites lasteaedade eelarverida kasvanud, kuid seda seetõttu, et lastearv on Tallinnas tõusnud. Investeeringud lapse kohta on jätkuvalt alarahastatud, mistõttu olukord koolieelsetes lasteasutustes ei ole oluliselt paremaks läinud.

Alates 2011. aastast on Tallinna eelarve maksutulu stabiilselt kasvanud ja tänu sellele on kasvanud ka linna eelarve. Viimasel kolmel aastal on aasta lõikes tulumaksu paremast laekumisest lisavahendeid tulnud linnaeelarvesse ca 20 miljonit eurot aastas. Ka järgmisel aastal prognoosib Rahandusministeeriumi Tallinnale käesolevast aastast suuremat tulumaksulaekumist. Minu ettepanek on osa sellest lisatulust investeerida Tallinna kõige väiksematesse kodanikesse.

Tallinnas lasteaedade pearaha on muutumatult 106,6 eurot lapse kohta kuus olnud juba aastaid. Kuigi linnaeelarve maht on kasvanud, siis ei ole senini suudetud tõsta lasteaedade rahastamist. See tegematajätmine on lasteaiad raskesse olukorda seadnud. 106,6 euro eest lapse kohta kuus on raske täita kõiki kohustusi ning pakkuda väikestele tallinlastele mugavat õpi- ja mängukeskkonda. Lisaks pearahale on ebapiisavaks jäänud ka lasteaedade investeeringuteks eraldatud vahendid.

Omavalitsus peab tagama kvaliteetse lasteaia teenuse igale lapsele. Paraku Tallinnas see nii ei ole. Olen suhelnud lasteaedade juhatajatega ja tutvunud lasteaedade olukorraga ning veendunud, et pearaha ja lasteaedade jooksvaid investeeringuid on vaja suurendada. Esimene võimalus selleks on järgmisel aastal, kui Tallinnale riigieelarvest eraldatavast tulumaksust saadava tulu tõusu prognoositakse 18 miljoni euro võrra.

Minu ettepanekud on tõsta lasteaedade pearaha 130 eurole ja suurendada lasteaedade investeeringuid vähemalt 6 miljonile eurole läheks linnale järgmisel aastal maksma ca 7,5 miljonit eurot.

Tallinna väikesed kodanikud vajavad korras ja köetud lasteaedasid õppe- ja mänguvahendeid ning hästi tasustatud õpetajate hoolt ja tähelepanu. Lapsevanemad vajavad rahulolu ja teadmist, et ajal kui nemad teevad tööd on nende lapsed soojas, puhtas ja kaasaegses lasteaias. Selleks, et lasteaedades sellised tingimused tagada on vaja suurendada nende rahastamist.

Tulenevalt eelnevast loodan siiralt, et olete nõus minu ettepanekuid toetama, tõstes sellega meie linna laste heaolu prioriteediks.


Lugupidamisega,

Õnne Pillak

Tallinna Linnavolikogu liige

Linnapea reklaamib ehitamata mänguväljakuid

Reedel sain kirja ühelt Tallinna lapsevanemalt, kes kirjutas mulle, mis tundeid temas tekitas linnapea lastemänguväljakute reklaamikampaania ja kuidas nende lasteaias see projekt välja nägi.

Küsisin luba, kas võin selle kirja avaldada. Sain lapsevanemalt loa, kuid leppisime kokku, et võtan kirjast välja lasteaia ja lapsevanem nime. Ikka selleks, et kumbki ei satuks linnavalitsuse kiusu alla.

Kirja sissejuhatuseks võin vaid öelda üht, kui Tallinna lasteaedade heaks tehtaks päriselt tööd ja lastemänguväljakute projekt oleks korralikult elluviidud, siis ei oleks vaja propagandistlike reklaamikampaaniaid. Töötulemused räägiksid enda eest!

DSCF0951Tere Õnne!

Kirjutan sulle sest olen vaadanud, et tegeled palju lasteaedade probleemidega ja tänane meediakajastus Keskerakonna lasteaedade mänguväljakute teemal ajas meele kurvaks. Minu lapsed käivad (nimi autorile teada) lasteaias, suurem poiss alustas 2008a sügisel, noorem nüüd, samas rühmas ja mänguplatsil. Õues mänguplatsil oli siis vana metallist liumägi, vana metallist ronimispuu, vana metallist tasakaalu redel (sellised asjad olid ka minu lapsepõlves lasteaias), liivakast ja kiigepuu kahe kiigega. Kiigepuu on tänaseks katki ja maha võetud, uut asemele ei tule sest raha pole, vanemad teevad jälle omaalgatust ja otsivad raha ja lahendusi. Äkki oskad soovitada või nõua anda kuidas mingiks uueks atraktsiooniks saaks lasteaed raha, see on kõige õnnetum mänguplats kogu lasteaia peale (kevadel paigaldati kogutud raha eest tasakaalupoom).

Räägin natuke veel sellest “lasteaia kohtade tegemine”. Meil lasteaias võeti võimlemisruum ja tehti sinna rühm, võimlemistunnid on õues. Meie perel on tagajärg käes, suurem poiss kukkus kõrgus hüpates ja murdis käeluu. Nihestusega murd, mis pandi narkoosi all

paika, eelmine päev oli selline õnnetus teise lapsega. Nii nõutuks teeb ja pole ka lootuskiirt et olukord muutuks paremaks. Nüüd kuulsin, et (kuupäev autorile teada).september tuleb Savisaar avama oma mänguväljakut mida pole meil alustatudki… Õnneks on meil õpetajad suurepärased ja juhataja on ka veel naeratamas

Loodetavasti oskad nõu anda! Tervitades, (nimi autorile teada)

Ja mida ütleb linnapea selle peale: Savisaar põhjendab 72 000 euro suurust propagandakulu: muidu linlased ju ei teakski, et mänguväljakud korda tehti

PS! Pilt ei ole tehtud jutuks olevas lasteaias.

Nõmme Gümnaasiumi jalkaplatsile uued väravad!

561892_610446465673967_186066082_nKuna Nõmme linnaosavanem ei suuda jalkasõpradele vastuseid anda ega nende muret lahendada, siis pöördusin Nõmme noorte murega linnavalitsuse poole. Hiiu staadioni saime korda tehtud. Loodetavasti suudame ka Nõmme Gümnaasiumi jalgpalliväljakule uued väravad soetada. Tellimus selleks on olemas.

Lp abilinnapea

Nõmme Gümnaasiumi, endise Hiiu Põhikooli hoone (edaspidi algklasside maja) juures on jalgpalliväljak, kus paljud noored ja vanemad jalgpallisõbrad on aastaid mängimas käinud.

Suvel pöördusid minu poole pettunud Nõmme noored murega, et enam ei ole vabal ajal kusagil jalgpalli mängida. Nimelt on suve algusest alates nimetatud jalgpalliväljakult üks platsil olevates väravates kadunud ja olemasolev värav on väga halvas seisukorras.

Meil Nõmmel on küll Hiiu staadion, mis pärast korduvaid lapsevanemate, jalgpallimängijate, minu, Nõmme halduskogu ja paljude teiste arupärimisi ja pöördumisi on saanud lõpuks endale uue murukatte. Kuid Hiiu staadionil esiteks ei ole võimalik noortel saada sobivaid aegasid mängimiseks ning teiseks käib väljaku rentimine neile ülejõu. Seega tuleb leida linnaosal koostöös linnavalitsusega võimalus ja muuta Nõmme Gümnaasiumi algklasside maja juures olev jalgpalliväljak taas mängimiskõlblikuks.

Pöördusin Nõmme noorte murega 10. juulil 2013 Nõmme linnaosavanema poole, kes kahjuks ei ole näidanud vähimatki huvi antud teema suhtes. Ei ole ma saanud tagasisidet, kas linnaosa on teadlik Nõmme Gümnaasiumi jalgpalliväljaku kadunud värava saatusest või sooviks omalt poolt midagi ette võtta, näiteks soetada väljakule uued väravad.

Seoses sellega pöördun Teie poole ettepanekuga, soetada Nõmme Gümnaasiumi algklasside maja juures olevale jalgpalliväljakule uued väravad, et noored saaksid jalgpalli mängides oma vaba aega sportlikult veeta.

Ühtlasi palun Teil vastata järgnevatele küsimustele:

1. Kas Te olete teadlik, et Nõmme Gümnaasiumi algklasside maja juurest kadus suve alguse üks jalgpallivära?

2. Kas olete koos linnaosavalitsusega uurinud, kuhu nimetatud platsilt jalgpallivärav kadus?

3. Kas Nõmme linnaosavanem on antud küsimuses linnavalitsuse poole pöördunud ning teinud ettepaneku uu(t)e värava(te) soetamiseks?

4. Kas peate võimalikuks Nõmme Gümnaasiumi algklasside maja juures olevale jalgpalliplatsile uute väravate soetamist?

Nõmme jalgpallisõprade nimel,

Õnne Pillak

Reformierakonna fraktsioon kinkis linnavolinikele sinimustvalged lipud

Lugupeetud istungi juhataja, linnavalitsuse ja volikogu liikmed

Head Tallinna inimesed

VabaduseEestis on väga palju asju, mis on hästi tehtud ja mille üle võib julgelt uhkust tunda. Nii suuri kui väikeseid kordaminekuid, mis on viinud elu edasi kogu Eestis, meie kodukandis Tallinnas.

Ma usun, et nõustute minuga, et üks selline hästi tehtud ja julge samm astuti Eesti üliõpilaste poolt 1884. aastal, kui õnnistati sisse toonane Eesti Üliõpilaste Seltsi ja tänane Eesti rahvuslipp.

Eesti rahvas võib uhke olla. Meie esimene, 129 aastat tagasi pühitsetud sinimustvalge lipp on ikka alles ja hea tervise juures, oodates pikisilmi oma püsiva asupaiga, Eesti Rahva Muuseumi uue kodu valmimist, et siis tulla alatiseks rahva pilgu ette.

Sinine ja must ja valge kaunistagu Eestimaad, kirjutas Martin Lipp.

Sinine ja must ja valge, laulame meie täna enda rahvuslipule mõeldes. Ühele olulisele Eesti rahva ja iseseisvuse sümbolile mõeldes.

Sinine – ustavus, usk ja lootus eesti rahva tulevikku;

must – kodumaa must muld ja eesti rahva sünge minevik;

valge – eesti rahva püüd hariduse, õnne ja vaimuvalguse poole.

lippSee on meie lipuvärvide lugu, mida on endas kandnud, millele on mõelnud, meie esivanemad ja mida räägivad edasi meie lapsed ja nende lapsed.

Selliselt on saanud must maa, puhas süda ja sinine taevas armastuse ja elu märgiks. Meie isamaa ja inimeste vabaduse märgiks.

Head sõbrad

Lipu loojad unistasid, et need värvid oleksid igal pool ja „kaunistaksid eesti kodasid“. See unistus on täitunud. Eesti inimesed kannavad uhkusega oma riigivärve.

Head volikogu liikmed, teie laudadel olevad sinimustvalged lipud on Reformierakonna fraktsiooni kingitus teile saabuva Eesti lipu päeva puhul, et 4. juunil koos tunda uhkust meie rahvuslipu, meie iseseisvuse ja rahva sümboli üle.

Head saabuvat Eesti lipu päeva!