Rubriik: Blogi

Ristisõda koerteomanike vastu

Eile lugesin “suurest” mupo töövõidust. Mõelda vaid, juba 30 koeraomanikule on tehtud trahvihoiatus kuna nad oma looma järgi ei korista. http://shrt.st/fbn

Täna hommikul lugesin Linnalehest Hannes Rummi artiklit, milles ta sarjas koeraomanikke, kes on loomade järel ei korista (kahjuks ei ole artikkel veel online’s saadaval).

Tund aega tagasi lugesin Delfist, kuidas loomaomanikud on kortermajade vahelised alad ära risustanud, sest ei korista oma koerade järel. http://shrt.st/fbo

Koeraomanikuna teeb selline küünilisus ja õelus mind lihtsalt kurvaks ja natuke pahaseks.

Miks?

Iga kevad saab lugeda lehtedest vihaseid artikleid, kus kirutakse koeraomanikke. Miks nad ei korista? Kuidas neid peaks karistama? Kuidas koerad oma väljaheidetega muudavad pargid miiniväljadeks jne.

Kõik õige, on neid loomaomanikke, kes tõesti ei korista oma koera järel, aga on neid, kes seda teevad või pigem TAHAKSID teha. Kahjuks ei ole täna loodud võimalusi, kuhu oma koera järel koristatud junnikotid visata.

Neli aastat tagasi olin mina samuti üks nendest kurjustajatest. Nüüd, kus mul on omal suur kollane koer Russell’i, mõistan ma koeraomanike muret.

Mina jalutan oma koeraga Nõmmel. Tavaliselt teeme umbes kahetunnise ringi ning kotte Russelli järel koristamiseks on mul alati kaasavõetud vähemalt neli. Tavaliselt lähevad kõik kasutusse :).

On aga probleem. Kuhu visata need kotid fekaalidega????? Nõmmel on ainult kaks ekskremendikasti, üks Hiiul ja teine Männikul. Kahjuks ei jää kumbki nendest meie jalutusringile. Hea küll, võibolla olen pisut nõudlik, püüame leppida tavalise prügikastidega. Ah jaa, Nõmmel väikestel tänavatel ei ole ju tavalisi prügikaste. Nii tuleb mul kaks tundi koera väljaheidetega kotikesi näpuotsas tassida ning nende äraviskamise võimalus avaneb mul alles kodus.

Ma usun, et siinkohal ei ole vaja välja tuua kümneid põhjuseid, miks on ebamugav jalutada kaks tundi järjest koera väljaheited näpus.

Eelmise aasta märtsis pöördusin nõu saamiseks abilinnapea Deniss Boroditši poole:

Hea abilinnapea, andke nõu. Käies oma lemmikloomaga jalutamas ja tema järel koristades, kuhu peaksin viskama looma järel koristatud fekaalid, kui tänavatel puuduvad nii ekskremendikastid kui ka tavalised prügikastid.

Vastus oli järgmine: Kahjuks ei saa koeraga jalutades tõepoolest alati loota prügikastide olemasolule, kuigi igal aastal paigaldatakse Tallinnasse uusi prügikaste. Nõmmele paigaldati 2008. aastal 15 uut prügikasti, neist mitmed haljasaladele või haljaslade piirile. Samuti on prügikastid ka kõikide lastemänguväljakute ja spordiväljakute juures, mis enamik asuvad haljasaladel ja parkides. Jalutades koeraga piirkonnas, kus ei ole tihedalt prügikaste, soovitame kasutada topelt kilekotti, et oleks mugavam oma lemmiku väljaheited jalutuskäigult tagasi jõudes oma kodu prügikonteinerisse panna.

Kahjuks ei ole Nõmme tänavatel üldse prügikaste, ekskremendikastidest rääkimata ja lastemänguväljakute juures olevatesse prügikastidesse keeldun mina oma koera väljaheiteid viskamast. Ei soovita ka kellelgi teisel seda teha.

Ma siiralt usun, et mõne aasta pärast on Tallinna linnajuhid aru saanud, et koerad on meie linna loomulik osa ning koeraomanike sõimamine ja trahvimine ei lahenda probleemi. Tallinna tänavatele tuleb paigaldada ekskremendikastid ehk tuleb luua koeraomanikele võimalus oma looma järel koristada.

Uskuge mind, kui tänavatel oleks rohkem ekskremendikaste, siis oleks ka miiniväljasid vähem ja igakevadine ristisõda koeraomanike vastu lõppeks.

Õnne ja Russell

(Õnne Pillak oma koera Russelliga)

Koduomanikele võrdne maamaks – 0 krooni

Ebaõiglase maamaksu koorma all on Tallinlased pidanud elama nüüdseks juba kaks aastat.

Samal ajal kui linnavõim laristab ligi miljon krooni tallinlaste raha enda reklaamikampaaniateks, tuleb pealinlastel maksta oma kodu eest (tihti) ülejõu käivat maamaksu.

See oli 2007. aasta november, kui Savisaare eestvedamisel otsustas linnavalitsus tõsta Tallinna koduomanikel maamaksumäära kaks ja pool korda.

Ma usun, et ilma liialdamata võib öelda, et kõige valusamalt tabas see räige maksahoop Nõmme linnaosa ja sealseid elanike. Miks? Sest Nõmme on Tallinna üks nendest vähestest linnaosades, kus on väga-väga-väga palju eramajasid ning just eramajade omanikele oli maamaksu tõus eriti valusaks hoobiks.

Toona (kaks aastat tagasi) arvas linnapea maamaksu tõstmisest järgnevat: “Ma arvan, et inimesed, kes on kaugelenägelikud, ei ole pahased meie peale, et maamaksu määr peab olema õiglane,” rääkis Savisaar pressikonverentsil. “Praegu on ta kindlasti olnud ebaõiglane.” (Eesti Päevaleht online, 28.11.2007 ).

Mõni aeg hiljem oli linnavõimule selge, et vaja on leida põhjendus, mida linlased maamaksu tõstmisest võidavad. Keskerakonna peasekretäri põhjendus kõlas nii: „Tallinna maamaksust tuleva rahaga lõpetatakse 2011. aastaks Tallinna kanaliseerimine.“ (Delfi, 16. detsember 2009).

Õnneks ei ole 2011. aasta enam kaugel ja Tallinna kanaliseerimine saab lõpetatud. See tähendab, et koduomanikke koormava maamaksu saab ära kaotada. Aluse selleks annab ka maamaksuseadus, mille järgi on kohalikul omavalitsusel võimalus vabastada maamaksust kuni 3000m2 kodualust maad. Kahjuks ei ole Tallinn seda võimalust kasutanud.

Ma olen visalt seisnud selle eest, et linnavalitsus pealinna koduomanikud maamaksust vabastaks ja vaatamata linnavalitsuse ükskõiksusele ei kavatse ma alla anda. Seetõttu pöördusin ma täna koos Nõmme reformikatega Nõmme halduskogul poole, et halduskogu teeks Tallinna Linnavolikogule ettepaneku alates 1. jaanuarist 2011 Tallinna koduomanikud maamaksust vabastada.

DSCF9335

Visadus viib sihile – Nõmme jääb alles

Lugesin täna Postimees Onlinest uudist, et linnavalitsus on otsustanud linnaosad alles jätta. Ma ütleks: lõpuks ometi, Nõmme jääb ikka alles! Mul on hea meel, et linnavõim on Reformierakonna survel linnaosade säilimise osas aru pähe võtnud.

Veidi üle aastat tagasi algatas Keskerakonna fraktsioon eelnõu, millega sooviti kaotada Tallinna linnaosad. Muudatuse eesmärgiks oli mitte kulude kokkuhoid, vaid soov moodustada Tallinnas üks valimisringkond, millega sooviti tagada Keskerakonnale soodsam valimistulemus.

Toona kogusime linnaosade säilimise toetuseks 14 000 tallinlase allkirja.

ma armastan Nõmmet allkirjad

Kahjuks jäid siis linnavalitsuse silmad ja kõrvad suletuks ning teerullina sõideti üle pealinlaste soovist linnaosad säilitada.

Siiski, siiski väike vastutulek (näiliselt) linlastele tehti. Kuna linnaosade kaotamise plaan tehti rutakalt ning linnaosade kaotamine oleks tähendanud mitmele keskerakondlasest linnaosa vanemale töö kaotamist, siis otsustati linnaosade kaotamine lükata aastasse 2011.

Peale eelmisel aastal toimunud kohalikke valimisi kirjutasid keskerakond ja sotsiaaldemokraadid ühiselt oma koalitsioonileppesse, et nad pooldavad linnaosade säilimist. Päriselus on nende samade erakondade eestvedamisel viimase viie kuu jooksul kaks korda tagasi lükanud opositsiooni esitatud eelnõu, millega sooviti linnaosad säilitada. Põhjenduseks toodi soov teha linnaosades suuremaid muudatusi. Nagu näha olid need põhjendused pelgalt tühi loba, sest täna ütleb linnavalitsus ka ise, et mingeid struktuurseid muudatusi ei plaanita teha. Ma kahtlen, et Tallinna juhid jaanuari lõpus, mil nad RE ja IRLi linnaosade kaotamist tühistava eelnõu vastu hääletasid, nende muudatuste mitte tegemist ei teatud. Pigem tundub, et tänane linnavalitsus on põhimõtteliselt otsustanud opositsiooni eelnõusid mitte toetada, kuidas muidu aru saada nende korduvatest veiderdamistest linnaosade alles jätmise ümber.

Olgu kuidas on selle keskerakondliku (vabandust kesikute ja sotside) linnavalitsuse teerulliga, aga nende otsus säilitada Tallinnas linnaosad on igati tervitatav.

Kõigi linlaste huvides on korras ja puhtad tänavad. Niisamuti on oluline, et linnaosa hoitaks ja arendataks edasi. Linnaosad on erinevad ja seetõttu ei saa Nõmme probleemidele läheneda samamoodi nagu Lasnamäe omadele. Kui linnaosad oleks kaotatud, siis ei oleks tagatud see, et linnavõimu juures oleks kõigi linnaosade esindajad. Samuti on oluline ka ajalooliste linnaosade, nagu Nõmme ja Pirita, identiteedi ja eripära säilimine.

Kõigi eelpool toodud põhjuste pärast on väga oluline linnaosade säilimine.

Ma juba ootan, millal on see eelnõu volikogus, et saaksin küsida linnavalitsuse esindajalt, miks siiani ei ole toetatud opositsiooni samasisulisi eelnõusid. Ja kuigi ma tean, et ühtegi arvestatavat põhjendust mulle öelda ei osata, siis mina olen rohkemaks suuteline kui tänased linna juhid. Mina suuda toetada mõistlike asju ning hääletan kindlasti linnaosade säilimise poolt.

Tallinnas tuleb noortespordi rahastamine efektiivsemaks muuta

Juba mõnda aega olen ma kuulanud Tallinna Linnavolikogu saalis vaidluseid, kui palju ja kes peaks Tallinna laste ja noorte sporditoetuseks minevat rahasummat suurendama.

Olgem ausad sellistest vaidlustest ei võida keegi. Summa jääb endiselt samaks ning (näiteks) Nõmme spordiklubi ruumid, mis on sportimiseks mõeldud, jäävad sama niruks kui need on olnud siiani.

Sellega seoses andsin täna abilinnapea Kaia Jäppinenile üle arupärimise, et teada saada kas Tallinnas on plaanis vaadata üle ja muuta efektiivsemaks noortespordi rahastamissüsteem.

Minu arvates on aeg ühtlane raha laiali loopimine ära lõpetada ning olemas olev raha otstarbekamalt jagada.

Samal teemal: http://www.onnepillak.ee/tallinna-laste-ja-noorte-sport-vajab-labimoeldud-rahastamist/

staadion

Arupärimise tekst:

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

LIIGE

Arupärimine

Kaia Jäppinen

Tallinna abilinnapea

4-19 aastaste harrastajate sporditegevuse toetusraha jagamisest

Noorte ja laste sporditegevuse toetamisest on Tallinna Linnavolikogu istungitel räägitud korduvalt. Reeglina lõppeb see mõtetevahetus süüdlase otsimisega, kelle peal näidata näpuga, et tänane laste ja noorte sporditegevuse toetus on Tallinnas selline nagu see on. Olgem ausad,
üksteise peale näpuga näitamises ning süüdistamisest ei võida keegi ning spordiklubide olukord Tallinnas sellest paremaks ei muutu.

Tallinna käesoleva aasta eelarves on laste ja noorte spordi toetamiseks 60 miljonit krooni, mille alusel on pearaha 2850 krooni. Tallinnas on 192 klubi, 735 treenerit ning arvestuslikult 20 000 last ja noort, kelle vahel see raha ära jaotatakse. Kuulates erinevate osapoolte (lapsevanemate, treenerite, spordiklubide juhtide, Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti juhataja
jne.) arvamusi, siis tundub, et on aeg vaadata see rahajagamise süsteem üle. Piltlikult öeldes visatakse see 60 miljonit täna lihtsalt laiali.

Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et toetuse jagamine tuleks muuta efektiivsemaks. Praegune süsteem soosib “pearahakütte”, kes noored kokku korjavad, et linnalt pearaha saada. Näiteks võiks linn mõelda spordiklubidele esitatud reeglite muutmisele, tõstes klubidele seatud kohustuslikku laste ja noorte arvu. Niisamuti tuleks teha valik aladest, mida linn toetab. Kõigi üle 50 ala toetamiseks ei ole linnal raha. Parem toetame osasid rohkem kui kõiki ühtlaselt väikse summaga.

Tulenevalt eelnevast, palun vastust järgmistele küsimustele:

1. Kas Teie arvates on tänane noortespordi pearaha jagamise süsteem õiglane?

2. Kas Te plaanib laste ja noorte spordi rahastamissüsteemi muuta?

3. Kas Teie arvates tuleks jätkata spordiklubide süsteemiga?

4. Kas toetate ideed vähendada toetatavate spordialade arvu?

Palun arupärimisele kirjalikku vastust.

Õnne Pillak

Linnavolikogu liige

11.03.2010

Reformierakond: Tallinna ombdusmani ametikoht on tarbetu

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni ja õiguskomisjoni liikme Õnne Pillaku arvates on Toomas Vitsuti algatatud munitsipaalombudsmani ametikoha loomise plaan ebamõistlik ning hinnanguks linnavõimu kehvale tööle, teatab erakond.

6nne_volikogus-1

“Ombudsmani ametikoha tegemise plaaniga tunnistab volikogu esimees Toomas Vitsut, et tänane linnavõim ei saa kodanikega suhtlemisega hakkama,” ütles Pillak. “Kui kodanikele ei vastata või probleemid ei lahene, siis uue ametkonna tekitame ei saa olla lahendus.”

Pillak ei näe vajadust uue ametikoha järele, sest ombudsmani ülesandeid täidab Eestis õiguskantsler. “Probleemide korral linnavõimuga saavad tallinlastel pöörduda õiguskantsleri Indrek Tederi poole. Lisaks on teatud küsimustega võimalik pöörduda ka Euroopa Liidu ombudsmani ning Harju maavanema poole,” lisas Pillak. “Minu hinnangul on Tallinna kui omavalitsuse järelevalvesüsteem piisavalt tõhus.”

Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer ei pea samuti uue kõrgelt tasustatud töökoha loomist Tallinnas vajalikuks. “Ajal, mil kõik peaksid kokku tõmbama, soovib Tallinna linn luua ametikoha, mis sisulisel dubleerib õiguskantsleri ülesandeid,” selgitas Holsmer. “Reformierakonna fraktsiooni arvates on uue institutsiooni loomine tarbetu.”

Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut algatas eelmisel volikogu istungil Tallinnasse ombudsmani institutsiooni loomise idee. Vastav eelnõu on arutlusel tänasel linnavalitsuse istungil.

Tallinna laste ja noorte sport vajab läbimõeldud rahastamist

Minul ei käi laps üheski Tallinna spordiklubis (sest mul lihtsalt ei ole last), ma ise ei saa kasutada spordipearaha Tallinnas(sest seda ei luba mul vanus). Ma pean ennast nö erapooletuks kõrvaltvaatajaks, kes mõni kuu tagasi sai šoki, kui külastas Nõmme Spordiklubi. Ehmatav kogemus. Tüdrukute riietusruum asub põhimõtteliselt keldris, sportimisruumid aga peamaja küljes asuvas garaažis, kus enamus trenažööridest on ise meisterdatud. Ma ei liialda, kui ütlen, et Sõbra spordihoone jõusaal on luksus Nõmme spordiklubi jõusaali kõrval.

Tallinna spordiklubisid puudutavad numbrid on viimase kuu jooksul korduvalt erinevate meediaväljaannetes ülesloetud.

Tallinna käesoleva aasta eelarves on laste ja noorte spordi toetamiseks 60 miljonit krooni, mille alusel on pearaha 2850 krooni. Tallinnas on 192 klubi, 735 treenerit ning arvestuslikult 20 000 last ja noort, kelle vahel see raha ära jaotatakse.

Võttes lähteandmeteks kõik need erinevad arvud, küsiksin: kas tänane spordirahade jagamismudel on Tallinnas otstarbekas?

Kuulates erinevate osapoolte (lapsevanemate, treenerite, spordiklubide juhtide, Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti juhataja jne.) arvamusi, siis minu arvates on aeg vaadata see rahajagamise süsteem üle.

Piltlikult öeldes visatakse see 60 miljonit täna lihtsalt laiali. Võib-olla mõned aastad tagasi me olime nii rikkad, et rahaga mõtlematult hullata, aga täna see kindlasti nii ei ole.

Kas on õige, et laste- ja noortespordist Tallinnas on saanud tormijooks pearahale, sest mida rohkem lapsi klubis, seda rohkem raha?

noortesport

Ma arvan, et aitab süüdistustest ning hakkame ratsionaalselt olemasolevaid vahendeid kasutama.

Kuna küsimuste tõstatamine laste ja noorte spordirahadega seonduvat probleemi ei lahenda, siis viskan õhku mõned mõtted, mis võiks olla lahenduseks.

Esmalt tuleks teada saada, kui suur on see hulk lapsi ja noori, kes päriselt (regulaarselt) Tallinnas spordiklubide teenust kasutab. Võimalik, et see on 20 000, aga võibolla on see hoopis 17 000. Mina seda ei tea ja küsides seda numbrit Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhatajalt, siis tema sõnul on see number tegelikult 14 000 ja see 20 000 on arvestuslik number, kellel vahel raha ära jagatakse.

Teiseks tuleks selgeks teha, mida me laste- ja noortespordilt ootame. Kas eesmärk on ainult spordiga lapsed tänavalt ära tuua või harrastajaid teotada või keskenduda tulemusspordile? Minu arvates tuleb selgelt eritada nelja valdkonda: tulemussport, harrastussport ning need omakorda jaotada individuaalaladeks ning meeskondlikeks aladeks.

Seoses spordiklubidega tuleks mõelda klubi miinimum liikmetearvu tõstmisele, näiteks 100 liikmeni.

Kui me saame päevalõpuks aru, mida me laste-ja noortespordiga seoses päriselt tahame ning kuidas raha jaotada, siis saame ka selgeks kas taastada spordikool või jätkata spordiklubidega. Aga võib-olla tuleks luua Tallinna spordikool ja selle kõrvale jätta alles ka spordiklubid. Samuti võib selguda, et pole üldse vaja midagi muuta ja selline raha laiali loopimine on ainus võimalus.

Millised on Sinu kokkupuuted mupoga?

Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) peaks olema asutus, mis on loodud selleks, et pealinna elanike ja külaliste elukeskkonda muuta turvalisemaks. Vähemalt sellist kaunist põhjendust mupo olemasolule olen mina kuulnud.

Vaadates nüüd päriselu, siis mina ei ütleks, et mupo minu või paljude teiste tallinlaste elu eriti turvalisemaks on muutnud. Pigem on tegu naerualuseks muutunud pundiga, kes peamiselt tegelevad pealinlaste kiusamisega.

Toon vaid mõned näited.

2009. aasta sügisel pöördus minu poole Nõmme lastesõim Hellik murega, et mupo trahvib nende sõime lapsevanemaid. Skeem on lihtne: tuleb lapsevanem ja läheb sõime, nurga tagant hiilib välja mupolane, kes teeb kiirest-kiirest trahvi ja lahkub. Korrektsuse huvides olgu mainitud, et sõime ees on parkimine ja peatumine keelatud. Samas selle asemel, et tulla ja juhtida lapsevanema tähelepanu keelule, ootab mupolane kuni vanem on lahkunud, et saaks ikka raha sisse kasseerida.

Teine näide on Nõmme väikestelt tänavatelt. Kes Nõmmel on käinud, teavad, et väikeste tänavate sõidutee ja aia vahele jääb paljudes kohtades haljasala, kus on aeda sõitmiseks autovärava juures sissesõidutee. Mina olen nõmmekas olnud 27 aastat ning siiani on nendel sissesõiduteedel autod seisnud, ilma et hiljem kojamehe vahelt trahvikviitung oleks leitud. Eelmise aasta jõuludest tuleb aga olla ettevaatlik, sest parkides auto värava ette sissesõiduteele pargitakse tegelikult haljasalale ning oh õnne mupolasele, tema saab võimaluse jälle trahvi teha!

Kolmanda näite toon ajakirjanduse vahendusel meie kõigini jõudnud juhtumist Kristiinest, kus Keemia tänavale paigaldati parkimiskeelu märk alale, kus varem võis tasuta parkida. Teatavasti ei tohiks veel 24 tundi peale märgi paigaldamist sõidukeid ära teisaldada. Keemia tänaval see nii ei olnud, tublid mupolased tulid trahvima ja autosid teisaldama kohe.

Need on vaid mõned stiilinäited mupo tööst.

mupo

Hea pealinlane, kui ka Sinul on „humoorikaid” kokkupuuteid mupo ja parkimistrahvidega, siis anna nendest mulle teada aadressil: onne.pillak@tallinnlv.ee.

Ehk suudame koos näidata Tallinna juhtidele kui ebakvaliteetne on  Tallinna Munitsipaalpolitsei töö ning veenda neid, et mupo peale tallinlaste raha kulutamine tuleks lõpetada.