Reformierakond: Tallinna lasteaedade ja huvikoolide pedagoogide töötasu peab kasvama

1375139_10202145034098513_2067129427_nKoolide, lasteaedade ja huvikoolide pedagoogide miinimum töötasu peab tõusma käsikäes, on Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak veendunud.

„Lasteaedade ja huvikoolide õpetajad on samamoodi pedagoogid kui õpetajad üldhariduskoolides, seega on õige, kui nende töötasud tõstetakse samale tasemele,“ rääkis Pillak.

„Arvestades Tallinna senist traditsiooni, et lasteaedade ja huvikoolide õpetajatele on makstud sama suurt palka kui kooliõpetajatelegi, siis ma usun, et tegu on pelgalt tööapsuga, et täna volikogusse tulevas määruses on jäänud teiste haridusastmete pedagoogide miinimumpalga muudatus sisse viimata ning see saab ära parandatud,“ on ta optimistlik.

Pillaku sõnul on Reformierakonna fraktsioon valmis tegema eelnõusse muudatusettepaneku, millega tõstetakse ka lasteaedade ja huvikoolide pedagoogide töötasude miinimummäär 900 eurole.

„Ma usun, et Tallinna linnavalitsus toetab seda ettepanekut ja saame selle vea parandatud.“

 

 

Lisainfo:

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

 

Kelle abiga saab korda tehtud Kalevi staadion?

10306077_10204254326429503_6993856412240590690_n

12. veebruaril teatas Tallinna linnapea, et tema tuleb Kalevi spordiseltsile appi ja teeb Kalevi staadioni korda. Selleks sõlmiti koostööleping spordiseltsi ja linna vahel. Minu meelest on see tervitatav otsus. Samuti usun, et tubli enamus inimesi on Kalevi staadioni remondi poolt, et sellest 2019. aastaks teha uhke kodu tippsportlastele, rahvasportlastele ja tantsijatele. Paraku on reaalsus see, et ainult heast tahtest suurejooneliseks staadioni remondiks jääb väheseks. Ja olles kogenud, et alati ei ole linnapea lubaduste ja nende täitmiseks vajalike investeeringute eraldamise vahel võrdlusmärki, siis koostasin ühe arupärimise talle. Saamaks kindlust, et linn on lisaks ilusatele lubadustele valmis seda ettevõtmist järgmistel aastatel ühe osapoolena ka rahastama.

Ma siiralt loodan, et seekord on lubaduste taga valmisolek leida selle täitmiseks vajalikud vahendid. Kalevi staadion tuleb korda teha, et meie rahvatantsijatel ja võimlejatel oleks ilus koduväljak, kus tähistada uhkelt 2019. aastal laulupeo 150. juubelit.

 

Lp linnapea

12. veebruaril sõlmisite Tallinna linna esindajana Eesti Spordiseltsi Kalev presidendi, Kaitseliidu ülema, brigaadikindrali Meelis Kiiliga heade kavatsuste kokkuleppe Eesti Spordiselts Kalevi ja Tallinna linnavahel, mille eesmärgiks on aidata ühiselt kaasa Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimisele rahvusvahelistele nõuetele vastavaks Eesti Rahvusstaadioniks.

Linnavalitsuse pressiteatest saab lugeda, et linn otsustas Tallinn spordiseltsile appi tulla ja staadioni korda teha. Rekonstrueerimise tulemusena valmib aastaks 2019 spordikompleks, mis koosneb staadionist, harjutusväljakust, treening- ja klubiruumidest ning sporditegevust toetavatest ruumidest – spordiadministratsioon, ravi- ja füsioteraapia ning majutus ja teenindusruumid.

Tegu on äärmiselt tervitatava linnapoolse otsusega. Olen nõus, et Kalevi staadion võiks olla tulevikus Tallinna üks esindus staadionitest. Miks mitte rahvusstaadion, mis on armastatud suursündmuste ja rahvasündmuste toimumispaik. Isiklikult toetan seda mõtet.

Arvestades spordiseltsi ja linna vahelist kokkulepet ning Teie välja ütlemisi, siis võib järeldada, et Tallinna linn on valmis investeerima Kalevi staadioni remonti. Sellega seoses palun Teil vastata järgnevatele küsimustele:

  1. Kas on teada Kalevi staadioni rekonstrueerimise maksumus või selle hinnanguline suurusjärk?
  2. Millises suurusjärgus ehk kui palju on Tallinna linn valmis investeerima Kalevi staadioni rekonstrueerimisse?
  3. Kas vajalikud vahendid planeeritakse järgmiste aastatel Tallinna linnaeelarvesse?
  4. Millal on planeeritud algatada Staadioni tn 3 detailplaneering?
  5. 12.02.2015 linnavalitsuse pressiteates on kirjas, et detailplaneering koostatakse laiapõhjalises huvigruppide koostöös? Kuidas see välja näeb ja kui on planeeritud selles osas huvigruppidega kohtumine, siis millal see aset leiab?

7 küsimust Taavi Aasale Sihi tänav 108 kohta

H-704V-UV_DViimase kuu jooksul on korduvalt tähelepanu saanud Nõmmel Sihi tänaval toimuv ebaseaduslik ehitustegevus. On arusaadav, et inimesed tahavad endale uuemat ja paremat kodu ning kui selleks on ka võimalused olemas, siis tehtagu. Kuid selle loo juure on üks ebameeldiv AGA. Nimelt, aga omale uue kodu ehitamisel tuleb järgida ka kokkulepitud reegleid. Kahjuks selles loos on reeglitest mööda mindud ja see tekitab pahameelt. Mõistan neid inimesi, kes küsivad, et kas Tallinna linna ehitusmäärus ja Nõmme linnaosa ehitusmäärus ei kehtigi kõigile? Kuidas selline asi on võimalik? Miks linn midagi ei tee? Kas tulevikus hakataksegi Nõmmel selliselt ehitustegevust viljelema? Mis me armastatud rohelisest kodukohas sellisel juhul alles jääb?

Tunnistan, et minugi jaoks on kogu olukord jahmatav. Kuid kuna pole olnud otsutajate laua taga ega pole üks neist, kes antud tegevuse üle järelvalvet peab, siis pidasin õigeks pöörduda abilinnapea Taavi Aasa poole arupärimisega (mis on all pool toodud). Loodetavasti oskab tema olukorras selgust tuua ja on juba mõelnud lahendustele, kuidas tulevikus selliseid olukordi ära hoida.

 

Austatud abilinnapea

 Kindlasti olete teadlik ebaseaduslikust ehitustööst Nõmmel, Sihi 108. Antud lugu on kajastust leidnud korduvalt ka meedias.

Tallinna linnaplaneerimisamet on olukorda kommenteerinud ja tunnistanud, et hetkel jäävad nende käed lühikeseks. Koostamisel on lammutuskorraldus, kuid see võtab aega ning kinnistuomanikul on õigus see omakorda kohtus vaidlustada. Seega ei ole täna teada, milline saab olema selle reeglite vastase tegevuse lõpptulemus. Samal ajal aga lubamatu ehitustegevus käib ja uus maja kerkib.

Arusaadavalt tekitab selline tegevus ja kogu olukord Nõmme inimestes küsimuse, kas nii võibki nende kodukohas asju ajada. Minupoole pöördunud Nõmme inimestel on hinges pettumus, et nende kodukohas võib üks indiviid teha, mida tahab, arvestamata reegleid ja ülejäänud kogukonna heaolu. Teatavasti on Nõmme Tallinna hinnatud elukoht just selle miljöö väärtuse poolest. Tegu on linnaosaga, kus on ehitustegevusele seatud kindlad ja tugevad nõudmised. Antud juhul on Nõmme linnaosa ehitusmäärusele ja Tallinna linna ehitusmäärusele vaadatud läbi sõrmede ja linnajuhtidele puudub justkui võimalus midagi teha. Selline olukord annab edaspidiseks signaali, et milleks käituda reeglite järgi, kui kõik seda ei tee ja sellest midagi nagu ei juhtu ka. Et selline ongi uue aja moodne trend, mida viljeleda. Mina sellist trendi õigeks ei pea. Kui on kokkulepitud reeglid, siis nendest tuleb kinni pidada kõigil. Kõne all olev olukord on vale ja loob soovimatut eeskuju, et reeglite rikkumine on justkui aktsepteeritav.

On mõistetav, et inimesed soovivad oma kodu uuendada või rajada endale uus kodu Nõmme mändide alla, kuid seejuures tuleks siiski kinni pidada kehtestatud reeglitest.

Tulenevalt eelnevast soovin vastuseid järgmisele küsimusele:

  1. Kas Tallinnas kehtivaid Tallinna linna ja Nõmme linnaosa ehitusmääruseid tuleb järgida iga ehitustegevuse puhul Tallinnas ja Nõmmel?
  2. Teatavasti Sihi 108 ehitustegevuse puhul on mööda vaadatud linna poolt kinnitatud projektist ja praegu rajatakse sinna elamut, mis ei vasta kinnitatud projektile. Teisisõnu praegusel kujul rajataval elamul puudu ehitusluba. Kuidas on võimalik, et Sihi 108 kinnistul käib ehitustegevus ja sellel on lastud areneda sedavõrd kaugele, kui selleks vajalikud load puuduvad?
  3. Kas linn tõesti ei saa kuidagi takistada ebaseaduslikku ehitustegevust kõne all oleval krundil?
  4. Milline on linna järelevalve ehitustegevusele, kes seda teostab? Kas piirdutakse vaid elanikepoolse teavitusega või tehakse enamat, et ebaseaduslikke ehitustegevust tuvastada?
  5. Millal ja kuidas sai linnavalitsus teada, et Sihi tänav 108 käib ebaseaduslik ehitustegevus?
  6. Kui tõenäoline on, et hoone, mis on lõpuni ehitatud reaalselt ka maha lammutatakse, sest see on ebaseaduslikult ehitatud?
  7. Kuidas tulevikus planeeritakse selliseid olukordi vältida, et ehitustegevus ei hakkaks enne peale, kui selleks kõik vajalikud dokumendid on korras?

Reformierakonna fraktsioon pöördus Kõlvarti toetuse küsimuses Kaitsepolitsei poole

Onne_PillakTallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon pöördus Kaitsepolitseiameti poole, et saada õiguslik hinnang olukorrale, kus Tallinna linn maksab toetust abilinnapea Mihhail Kõlvartile treeneritöö eest.

“Sportlaste ja nende treenerite toetamine on kahtlemata tänuväärt tegevus,” ütles Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak. “Küll aga tekib küsimusi siis, kui üheks toetuse saajaks on vastava haldusala abilinnapea.”

Pillaku sõnul pöörduti seetõttu Kaitsepolitseiameti poole, et saada selgus, kas antud juhul on korrektselt tegutsetud või võib tegemist olla korruptsioonijuhtumiga. “Ootame huviga Kaitsepolitsei seisukohta selles küsimuses ning tegutseme vastavalt sellele,” lisas ta.

Avaldatud Delfis, Postimehes ja Äripäevas (6.03.2015).

Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
onne.pillak@tallinn.ee
53305033

 

Mõeldes tuleviku Eestile

582084_10200796476865425_1526907111_n

Tuleviku Eestile mõeldes, siis näen riiki, kus on õnnelikud perekonnad, kuhu sünnib juurde beebisid ning kus lapsed on hästi hoitud ja kasvatatud. Kus lapsevanemad tunnevad, et riik on loonud neile tingimused, mis pereloomise plaane toetavad.

Olulised sammud on selles suunas tehtud. Meil on vanemahüvitis, mis vaatamata selle elluviimisel tekkinud kirglikule kriitikale on ennast õigustanud. Eelmisel aastal tõsteti lastetoetusi. Kuid vaatamata senistele pingutustele ei saa olukorda pidada rahuldavaks. Statistikaameti prognoos näitab, et meie rahvaarv võib nii loomuliku iibe kui väljarände tõttu lähikümnenditel väheneda 125 000 inimese võrra.

Eesti rahva püsimajäämiseks on vaja uut demograafilist meedet, mis suurendab perede heaolu ja elukvaliteeti, soodustades see läbi laste sünde. Numbritekeeles tähendab see, et igas peres peab olema vähemalt 2,1 last, mitte 1,52 nagu on see praegu. Seega vanemahüvitise jätku meede peab olema suunatus neile peredele, kes juba täna kasvatavad kahte last, kuid pelgavad kolmandat saada, sest puudub kindlustunne, et majanduslikult saadakse hakkama. Lahendus selleks on olemas ning ootab juba neil riigikogu valimistel mandaati teostamiseks. Riik hakkab pärast  vanemahüvitise lõppu alates kolmandast lapsest maksma igale lapsele 300 eurot kuus. Kindlasti on see suur abi perele, kus kasvab rohkem kui kaks last. Arvutuste järgi läheb see maksma 60-70 miljonit eurot aastas. Oodatav kasv järgmistel aastatel oleks: 2016. aastal on 500 last, 2017. aastal 1000 last ja 2018. aastal 1500 last.

Sama oluline, kui kolmandate laste sünd on jätkuvalt pakkuda tuge ja julgustust neile, kes lapse saamist edasi lükanud ehk laulva revolutsiooni põlvkonnale. Tunnistan, et mõistan elustiili, kus karjäär ja reisimine on paljude noorte jaoks peamiseks eelistuseks. Olen minagi aastaid põigelnud vanemate ja sugulaste küsimuste eest, millal plaanin peret looma hakata, vanust juba selleks piisavalt. Nüüd plaanin. Kuid omast kogemusest võin öelda, et surve ei ole olnud lahendus, mis innustaks mind lapsi saama. Oluline on luua võimalused ja garantiid, et meie elukvaliteet lapse saamisel säilib. Et laps(ed) toovad meile ellu lisaväärtust ja rõõmu. Vanemahüvitis ja lastetoetused on kindlasti siinkohal abiks. Kuid palju olulisem on teadmine, et kui on soov tagasi tööturule naaseda, siis on see võimalus olemas ega pea muretsema, kas lapsel on selleks ajaks olemas vajalik lapsehoiukoht. Just sellepärast tuleb riigi poolt ulatada abikäsi omavalitsustele lastehoiukohtade loomisel ning seda Reformierakond lubab teha. Euroopa Liidu abiga loome 1200 täiendavat lapsehoiukohta, et lasteaia järjekorrad jääks minevikku  ja vanemad saaksid muretult tööle tagasi minna.

300-eurone kolmanda lapse toetuse kehtestamine ja uute lasteaiakohtade rajamine on alates 2016. aastast on teostatav. Need on mulle ja Reformierakonnale eesmärgid, mida soovime täita. Hästi kaitstud riigi ja kasvava majanduse kõrval on Eesti olulisim eesmärk rahvastiku juurdekasv, rohkem hästi hoitud ja kasvatatud lapsi ning õnnelikke ja väärikaid perekondi.

Riik loob Tallinnasse lähiaastatel 440 uut lasteaiakohta


1146660_35360547Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul aitab riik eurorahade toel rajada Tallinnasse järgmiste aastate jooksul 440 uut lasteaiakohta.

„Aeg on näidanud, et Tallinna linn ise vajalike laste- ja sõimehoiukohtade loomisega hakkama ei saa, riigil tuleb appi tulla,“ ütles Pillak, täpsustades, et riik toetab uute lapsehoiukohtade loomist 0–7-aastastele kokku üle 5 miljoni euroga.

„Tänu sellele otsusele saab Tallinn juurde 440 uut lasteaiakohta, nendest 80 tulevad näiteks Nõmmele,“ märkis Pillak.

„See on positiivne ja õige otsus investeerida Euroopa liidu vahendeid uute lasteaiakohtade loomisse Tallinnas. Lastehoiukohtade, eriti sõimekohtade, nappus on jätkuvalt probleem. Sellega tuleb tegeleda, kui me soovime, et Eestisse sünniks juurde lapsi,“ rääkis Pillak.

„Tulevastele lapsevanematele on üheks takistuseks kindlustunde puudumine, et kui vanemahüvitise aeg lõppeb ja soov on tagasi tööturule naasta, siis on olemas lapsele lastehoid. Lahenduseks saab olla vaid vajalike lastehoiukohtade loomine,“ selgitas Pillak praegust olukorda.

Lisainfo:

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

Õnne Pillak: Tallinna Televisiooni raha tuleb anda lastele

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak algatas eelmisel nädalal volikogus eelnõude paketi, mis näeb ette Tallinna lasteaedades järgmisel kahel aasta pearaha tõusu ning selleks vajalike vahendite saamiseks Tallinna Televisiooni likvideerimise.

 “Tallinna eelarve on üks ja selle kasutamisel tuleb teha valikuid. Täpselt nagu me oma kodust eelarvet kasutades teeme. Kas maksta ära lapse lasteaia kohatasu või osta uus telekas. Samasugune valik on ka lasteaedade ja Tallinna Televisiooni rahastamisega. Mis on olulisem?” selgitas Pillak.

“Minu jaoks sellisel juhul valikut ei ole. Lapsed on meie tulevik ja nende eest tuleb hoolitseda,” lisas ta.

Pillaku sõnul on viimastel aastatel olnud Tallinnas aga need otsused tagurpidi ning linnapea selgitust, et eelarveridasid ei ole õige võrrelda, peab Pillak ebaõnnestunud eneseõigustuseks, mida vaikselt on püütud sel aastal parandada.

“Peale aastatepikkust paigal seismist tõstetakse sellel aastal pearaha 12,5 eurot lapse kohta kuus. See on õige samm ja selliselt tuleb ka järgmistel aastatel käituda. Minu ettepanek on suurendada lasteaedadele makstavat pearaha 2016. aastal 140 euroni kuus lapse kohta ning 2017. aastal 160 euroni,” ütles Pillak.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe sõnul on see võimalik, kui teha õiged valikud, kuidas Tallinna eelarvet kasutada. “Üks nendest valikutest, mis tuleb teha, on Tallinna Televisiooni sulgemine ja selle raha investeerimine lasteaedadesse,” toob ta näitena.

 

Lisainfo:

 

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033