Õnne Pillak

Minu arvates on hea, et viimaste nädalatega on tähelepanu keskpunkti tõusnud intellektuaalse omandi kaitse küsimus ehk milleks meile ACTA.

Küll aga ei meeldi mulle see paanika, mis inimestes on asjatult ja ebaõiglaselt tekitatud.

Huvitav, kui paljud ACTA vastased on päriselt selle paberi läbilugenud. Või kui tihti nad teevad endale raamatupoest ostetud raamatust koopia ehk paljundavad seda. Nii omatarbeks, äkki läheb vaja. Tõenäoliselt mitte kunagi. Miks peaks tegema enda tarbeks koopiaid siis e-raamatust? Kas tõesti peavad ACTA vastased õigeks tõmmata vabaduse ja varastamise vahele võrdlusmärk? Nali naljaks, tegelikult on kurb vaadata, kuidas ACTA vastased demagoogitsejad inimeste päid sassi ajavad ja nende hinges paanikat tekitavad.

Siin on teile üks emotsioonide vaba selgitus, mis see ACTA on ja mis sellega kaasneb.

Kolm lauset võltsimisvastase lepingu kohta:

1)Võltsimisvastane leping tõstab Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet riikides, kes on ACTAga ühinenud.

2)ACTA võitleb laiaulatusliku ja organiseeritud võltsimise kuritegude vastu. Võltsimisvastane leping ei mõjuta ega piira meie igapäevast interneti kasutamist.

3) ACTA ei muuda Eesti seadustes midagi. Eesti ja Eurpoopa Liidu siseselt on autorite õigused juba kaitstud tugevamalt kui seda näeb võltsimisvastane leping ette.

Kõik, mida te täna internetis teete ja mis on hetkel seaduslik, saate teha ka edaspidi!

Pikemalt

• Leping ühtlustab rahvusvahelisi reegleid laiaulatusliku ja organiseeritud intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu võitlemiseks.

• Leping võimaldab paremini kaitsta nende loojate intellektuaalomandit (autoriõigused, kaubamärgid, patendid, disain jne), kelle tegevus on seotud välisturgudega. Lepingu alusel saab Eesti intellektuaalomandit ühtsete standardite alustel ka teistes ACTAga liitunud riikides kaitsta. Samas ei too leping muudatusi Eesti ega Euroopa Liidu seadusandlusse, kuna need vastavad juba lepinguga sätestatavale miinimumstandardile või on sellest rangemad.

• ACTA ei kahjusta inimeste põhiõigusi Lepingu üks olulisi ja läbivaid põhimõtteid on, et kõiki intellektuaalomandi kaitseks võetavaid meetmeid võib kasutada ainult nii, et need ei kahjustaks kodanike põhiõigusi nagu sõnavabadus, eraelu puutumatus ja andmekaitse. See kehtib nii riigipiiri ületamisel kui internetikeskkonnas, sest neis kummaski ei laiene kontroll mittekaubanduslikel eesmärkidel liikuvatele kaupadele.

• Nagu juba eelpool öeldud tegeleb leping tegeleb laiaulatuslike ja organiseeritud intellektuaalomandi rikkumistega, selle eesmärk ei ole üksikisikute jälgimine ega karistamine võltstoodangu kasutamise või levitamise eest.

• Leping ei kohusta internetiteenuse pakkujaid teenuse kasutajate tegevust jälgima ega igast rikkumisest teatama. Leping ei mõjuta ega piira igapäevast interneti kasutamist.

ACTAga seoses levitatud müüdid:

1. ACTA rikub eraisikute põhiõigusi intellektuaalomandi omanike õiguste kaitsmise nimel.

• Lepingu üks olulisi ja läbivaid põhimõtteid on, et kõiki intellektuaalomandi kaitseks võetavaid meetmeid võib kasutada ainult nii, et need ei kahjustaks kodanike põhiõigusi nagu sõnavabadus, eraelu puutumatus ja andmekaitse. See kehtib nii riigipiiri ületamisel kui interneti keskkonnas.

2. ACTA muudab kuriteoks tagavarakoopiate tegemise (või internetist allalaadimise vm).

• ACTA tegeleb laiaulatuslike ja organiseeritud intellektuaalomandi rikkumistega, kus kaupu võltsitakse müügi eesmärgil. Leping näeb ette, et kriminaalkorras karistatavad on õigusrikkumised, mille puhul kaubamärgi võltsimine või autoriõiguse rikkumine toimub kommertseesmärgil. Seega ei too leping kaasa inimeste jälgimist ega karistamist võltstoodangu kasutamise eest, vaid karistatakse võltsimist või võltsitud kaupadega seotud äritegevust majandusliku kasu saamise eesmärgil. Leping ei too kaasa vajadust muuta selles osas Eesti kriminaalõigust, sest kriminaalkuriteoks jääb endiselt see, mis on seaduse järgi kriminaalkuritegu ka täna. Eesti seadused on praegu kohati isegi karmimad kui ACTA sätted. Euroopa komisjoni õigusteenistuse kinnitusel ei ole ACTAga liitumisel vaja muuta ka ühtki Euroopa Liidu õigusakti.

3. ACTA kohustab internetiteenuse pakkujaid teenuse kasutajate tegevust jälgima ja internetilehekülgede infot filtreerima ja tsenseerima; kaovad tasuta WiFi levialad. Internetiteenuse pakkujad peavad teid hakkama karistama iga autoriõiguse rikkumise eest rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta.

• ACTA ei ole internetiteenuste või internetivabadusega seotud leping, vaid tegeleb intellektuaalomandi kaitsega muuhulgas ka digikeskkonnas. Leping ei kohusta internetiteenuse pakkujaid teenuse kasutajate tegevust jälgima, rikkumistest teatama ega lehekülgede sisu filtreerima ega tsenseerima, lehekülgi sulgema vm. Leping ei mõjuta ega piira igapäevast interneti kasutamist, ei muuda teenusepakkujaid rohkem sisu eest vastutavaks kui see on seni olnud sätestatud Eesti ja EL õiguses (vastavalt Infoühiskonna seaduses ja E-kaubanduse direktiivis). Samuti ei kohusta leping kuidagi internetiteenuse pakkujaid teid karistama. Selle jaoks on endiselt õiguskaitseorganid ning ka kohtu roll jääb alles. Peamine argument siin on, et mis on õigusrikkumine ACTA järgi, on õigusrikkumine juba ka tänaste Eesti seaduste järgi.

4. ACTA on salastatud leping, seda on ette valmistatud salaja. ACTA olulisi osi ei ole avaldatud isegi lepinguosalistele riikidele. Lepingu tõlgendamiseks tuleks Vastavalt Viini konventsioonile avalikustada läbirääkimisdokumendid.

• ACTA üle toimusid läbirääkimised nii nagu iga kaubanduslepingu üle, st läbirääkimiste ajal riikide positsioone, pakkumisi, teksti mustandeid jm dokumente ei avalikustatud. Loomulikult olid asjakohased materjalid kättesaadavad kõigile lepingu läbirääkimistel osalenud ja selle allkirjastavatele riikidele. Euroopa komisjon kui EL nimel läbirääkija informeeris protsessi jooksul korduvalt Euroopa Parlamenti ning liikmesriike. Komisjon korraldas ka alates läbirääkimiste algusest mitmeid avalikke konsultatsioone ning avaldas iga läbirääkimisvooru järel avaliku kirjaliku raporti. Sama on teinud ka teised lepinguosalised riigid.

ACTA tekst avalikustati läbipaistvuse huvides juba lõppläbirääkimiste käigus aprillis 2010, samuti on avalikult kättesaadav lõplik lepingu tekst. Mingeid salaprotokolle sellele lisaks ei ole. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon nimetab läbirääkimisdokumente kui lepingu tõlgendamise lisavahendeid, kuid ei nõua nende dokumentide avalikustamist. Kohustuste aluseks saavad olla ikkagi ainult avaldatud materjalid.

5. Lepinguga luuakse komitee, mis hakkab kontrolli ja järelvalvet teostama ning võib hiljem lepingut oma äranägemise järgi muuta.

• Tegemist on tavapärase, paljude lepingute puhul loodava komiteega, milles osalevad kõik lepinguosalised riigid. Komitee ülesanne on jälgida lepingu täitmist riikide tasandil, mitte kontrollida ja jälgida riikide kodanikke, internetiteenuse pakkujaid või tegelda konkreetsete intellektuaalomandi õiguste rikkumise juhtudega. Komitee arutab ka muid lepinguga seotud küsimusi, näiteks uute liikmete vastuvõtmise tingimusi või lepingu muudatusi. Komitee võtab kõik otsused vastu konsensusega ja teeb ettepanekuid, ta ei saa ise lepingut muuta või otsustada, kuidas üht või teist punkti tõlgendada.

6. ACTA muudab teaduspõhiste ettevõtete alustamise ja innovatsiooni kallimaks ja riskantsemaks

• Leping, vastupidi, kaitseb innovatsiooni ja teaduspõhiste ettevõtete teket, kuna tekitab midagi uut loovas ettevõtjas kindlustunde, et tema loodu järgi tehtud võltstoodet ei ole võimalik niisama kergesti müüa. Seega kaitseb leping töökohtade arengut, mis võltstoodete kaubanduse tõttu on muidu pärsitud.

7. ACTA muudab ravimid kolmandate riikide jaoks kallimaks ja vähendab Eesti kui transiitmaa olulisust.

• Leping ei muuda kindlasti geneeriliste ravimite müügi tingimusi, kuna nende näol on tegemist seaduslike ravimitega, mille müüki piiratakse ka praegu originaalravimite patendi kestvuse ajal. ACTA kõik osad – näiteks piiril võetavad meetmed – ei laienegi patentidele. Vaesemate riikide abistamiseks odavamate ravimite kättesaamisel kasutatakse Euroopa Liidus praegu ja ka edaspidi sundlitsenseerimist . Kindlasti on ACTA eesmärgiks aga võidelda võltsravimite levikuga, mis võivad ka tervisele ohtlikud olla ja kindlasti ei taha Eesti suurendada oma osatähtsust võltsravimite transiitmaana.

Kokkuvõte on koostatud välisministeeriumi poolt.

Perfektne näide täielikust usaldusest ja laitmatust meeskonna tööst. Lihtsalt ilus.

Viimane meie filmimeistrite teos mida vaatamas käisin oli Rainer Sarneti “Idioot”. Vastakas film, mis minu tutvusringkonna jaotas kaheks. Ühed, kes ütlesid, et “Idioot” ei kõlba kuhugi ja teised, kes aplodeeris kirglikult. Minule film meeldis, eriti just filmi kunstiline pool. Samas ei saa kiitmata jätta Risto Kübara, Katariina Undi ja Tambet Tuisu tööd.

Selle nädala neljapäevast saab meie kindekraanidel näha jälle uut eesti filmi ja nimeks on sellele “Rat King”. Täpsuse huvides olgu öeldud, et tegu ei ole siiski päris meie enda filmiga. “Rat King” on Eesti-Soome koostöö thriller. Filmi lühikirjeldus ütleb järgmist.

18-aastane Jury on lootusetult sõltuvuses arvutimängudest. Lähedaste survel on poiss viimaks nõus virtuaalmaailmast loobuma, kuid just siis ilmub välja Niki koos vastupandamatu arvutimänguga, mille eesmärgiks on missioonid täide viia reaalses elus.

Vaatamata hoiatustele siseneb mängu ka Jury. Kiiremate tulemuste nimel võtab temaga äravahetamiseni sarnane Niki üle Jury argipäevase elu ning koos jõutakse uutele levelitele nii virtuaalses- kui reaalses elus. Piirid erinevate maailmade vahel kaovad ning mõistatuseks jääb, mis mängu Niki tegelikult mängib. Ja kas see ongi üldse enam mäng?

Pöidlad pihku, et neljapäeval saaks põneva filmielamuse.