Tallinn: linnahalli projekt venib, kuid on lõppjärgus

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa kinnitusel on pikalt venima jäänud lepingute sõlmimine kosmeetikaärimehe Ronald S.

Lauderiga jõudnud lõppjärku, kuid ühtegi tühjalt seisva linnahalli korrastamistööde alguse tähtaega ta ei avaldanud.

„Tallinna linnakantselei õigusteenistuse koordineerimisel on lõppjärgus hoonestusõiguse, aktsionäride ja asutamislepingu projektide koostamine,” teatas Aas vastuseks reformierakondlasest volikoguliikme Õnne Pillaku arupärimisele. Küsimustele, kui palju linnahalli uuendamine maksma läheb, kas seal säilib kontserdisaal, millist finantseerimisskeemi kasutatakse ja millal linnahall korda tehakse, Aasa sõnul praegu veel vastata ei saa. „Kuna eelmainitud lepingute projektid peavad enne allakirjutamist saama Tallinna linnavolikogu heakskiidu, on Teil volikogu liikmena võimalik otsuse menetlemise käigus nende sisuga tutvuda ja oma küsimustele ka ammendava vastuse saada,” seisab abilinnapea kirjalikus vastuses.

Süüdi masu

Seda, miks linnahall pole erinevalt kahe aasta eest kõlava häälega lubatust tänavuseks Euroopa kultuuripealinna aastaks kasutamiskõlblikuks saanud, põhjendab Aas Eestit ja kogu maailma tabanud majandussurutisega. Ühtlasi põhjendab abilinnapea renoveerimistööde venimist sellega, et võimalikult kiire tähtaja asemel on Tallinn seadnud eesmärgiks „hoone kvaliteetse renoveerimise [ja] kasutuselevõtu avalikkusele suunatud kultuuriobjektina”.Tallinna volikogu kinnitas linnahalli Lauderiga seotud Tallinn Entertainment LLC kätesse minekut täpselt aasta eest. Kavakohaselt peaks linnahalli alast saama meelelahutuskompleks, kuhu tulevad kontserdipaikade kõrvale ka näiteks kasiinod. Lepingu järgi läheb linnahalli ala hoonestusõigus 99 aastaks ühisfirmale. Seni on teada, et esimese 15 aasta eest ei saa Tallinn ettevõtmisest sentigi, hiljem peaks hakkama laekuma hoonestusõiguse tasu suurusjärgus 800 000 dollarit aastas.

Kuniks Lauderi firma tegevusplaanist asja pole saanud, maksab Tallinn oma eelarvest summad, mida on vaja linnahalli täieliku lagunemise vältimiseks. Tänavu on linnahalli ülalpidamiskulude katmiseks ette nähtud 434 599 eurot.

Eesti Päevaleht online, 31.08.2011.

Õnne Pillak: koduomanike maamaksu kaotamine Tallinnas on Reformierakonna töövõit

ma ei armasta maamaksuTallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak tervitab Tallinna Linnavalitsuse tänast otsust kaotada 2012. aastast Tallinnas kodualuse maa maks.

Õnne Pillaku sõnul on Reformierakonna võitlus kodukoormise ehk maamaksuga kestnud aastaid. “Alates 2008. aastast, kui linnavalitsus otsustas Tallinnas maamaksu tõsta kaks ja pool korda, on Reformierakond maamaksu kaotamiseks toetusallkirju kogunud, plakateid jaganud ja volikogus korduvalt argumenteeritud ettepanekuid teinud. Seetõttu võib linnavalitsuse tänast otsust pidada just meie töövõiduks. Savisaar andis lõpuks meie survele alla,” rõõmustas Pillak.

Ka tänane valitsuskoalitsioon leiab, et kodude maksustamine on põhimõtteliselt vale ning koduomanike maamaks tuleb üleriigiliselt tühistada. Vastav eelnõu võetakse riigikogus vastu veel enne jaanipäeva ning 2013. aastast ei pea koduomanikud enam oma kodude eest ebaõiglaselt suurt maamaksu maksma.

Samas nendib Pillak kahetsusega, et sama eelnõuga sirutab linnavalitsus käe ettevõtjate rahakotti – 2012. aasta 1. jaanuarist plaanitakse tõsta Tallinnas maamaksu määra seniselt 1.5%-lt maksimaalse 2.5%-ni maa maksustamise hinnast.

“Ärimaa maksu tõstmine pole põhjendatud, kuna riigil on välja töötamisel plaan kompenseerida omavalitsustele üleriigilise koduomanike maamaksu kaotamisest saamata jääva tulu. Seega pole omavalitsustel sellest reformist tulenevalt mingit põhjust mõnda muud maksu tõsta. Tõstes ärimaa maksumäära, tapab Tallinn ettevõtlust siin linnas,” lisas Õnne Pillak.

Tänasel linnavalitsuse istungil otsustati volikokku saata eelnõu, millega tõstetakse Tallinnas maamaksu määra seniselt 1.5%-lt 2.5%-ni maa maksustamise hinnast, kuid millega vabastatakse maamaksust kodualune maa kuni 1500 ruutmeetri ulatuses ehk 180 000 Tallinna koduomanikku.

http://www.reform.ee/et/Reformierakond/Pressiruum/Pressiteated&nID=4804

Tallinna hea lasteaed vs Tallinna TV

Aegnal kiikumineSel neljapäeval hakkame volikogus arutama, millised peaks olema pealinna lasteaiad tulevikus. Lasteaed on koht, kus lapsed veedavad suurema osa oma päevast. Et laps oleks õnnelik nii hommikul lasteaeda tulles, kui sealt õhtul koju minnes, on väga oluline keskkond, kus ta vahepealse aja veedab.

Eelmisel aastal kutsusime Keidu, Remo, Taavi ja Maretiga kokku Tallinna lasteaedade õpetajate ümarlauad, et koos unistada ideaalsest lasteaiast. Panime kõik mõtted paberile ja nii sai kokku kirjutatud visioon „Tallinna hea lasteaed 2030“. Jagasime oma visiooni ka lastevanemate ja Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse liikmetega, kes  lisasid omad mõtted. Viimane lihv antud, jagasime seda visiooni Tallinna Linnavalitusega. Viimase reaktsioon oli muidugi masendav. Kõik, mis koos õpetajate, lastevanemate ja spetsialistidega sai kirja pandud, nende sõnul juba reaalselt toimib ja meie algatus põrmustati. Peamiseks argumendiks oli, et need asjad olevat seadusandluses juba kirjas.

Tõsi ta on, aga see ju ei tähenda, et Tallinna lasteaedadega oleks kõik hästi. Näiteks on meil väikeste rühmade (sõimerühmas 12 last ja aiarühmas 18 last) asemel rühmad, mis on pilgeni täis. Seda põhjusel, et lasteaiad on alarahastatud ja väikeste rühmade loomiseks jääb lasteaia kohtadest puudu. Samuti on puudulik laste ja vanemate nõustamispoolt. Lasteaedade üheks sooviks on, et neil oleks täiskohaga logopeed, tervisetöötaja ja psühholoog, kes laste ja nende vanematega pidevalt tegeleks. Täna on see ilmselge luksus, mida lasteaedade eelarved ei võimalda. Yana Toom võib silmi pööritades väita muidugi vastupidist. Mina usun aga lasteaia õpetajaid ja lapsevanemaid.

Rääkides seadusandlusest tuletaks pr Toomile siinkohal meelde, et seaduses on kirjas ka see, et kohalikul omavalitsusel on õigus koduomanikud maamaksust vabastada. Tallinlased maksavad sellegipoolest üüratut maksu. See, mis must-valget kirjas, ei taga veel seda, et reaalsuses kõik toimiks.

Ma tahaksin väga loota, et neljapäeval keskerakondlastest volikogu liikmed siiski toetavad Tallinna lasteaedade tuleviku visiooni, kuid arvestades eelmise nädalal väikest sissejuhatust antud teemale volikogu haridus- ja kultuurikomisjonis ma liiga optimistlik ei ole. Murelikuks teeb mind eelkõige see, et  Tallinna vastava valdkonna abilinnapea ei näe praeguses olukorras probleemi. Tema arvates on täiesti normaalne see, et Tallinn kulutab oma eelarvelised vahendid Tallinna TV-le ja süüdistab siis riik selles, et Tallinna lasteaiad on raskustes. Ikka on ju tore enda tegemata jätmistes süüdistada kedagi teist. Kuid just tänu sellele „süüdlasele“ on 2011. aastal pealinna lasteaedadel võimalused remonditöödeks, täpsemalt tänu riigi saastekvootide müügile.

Ma ei tea, kui paljud on vaadanud Tallinna TV-d ja kui paljud loevad ajalehte Pealinn. Mina olen neid mõlemaid tarbinud. Hästi need ei mõju. See on kui mürk, mis inimese elurõõmu vaikselt suretab. Täpselt nii kole kui oli viimane lause, on ka Tallinna linnavalitsuse propaganda tootmine ja õigustused enda tegevusele.

Tallinna hea lasteaia visioon ei ole poliitiline dokument. See on ideaalse lasteaia kirjeldus, et algatada erakondade ülene arutelu. Eesmärgiks on diskussiooni käigus leppida kokku, milline peaks olema ideaalne lasteaed tuleviku Tallinnas. Ma väga loodan, et keskerakondlastest linnavolinikus seda visiooni toetavad ning teevad endast kõik, et linnaisad hakkaks tegutsema lastesõbraliku keskkonna loomise nimel.

Maamaksust tuleb vabastada kõik Tallinna koduomanikud

ma ei armasta maamaksuVahel ma imestan, kuidas on veel inimesi, kes Tallinna linnavalitsuse trikitamiste õnge lähevad. Olgu selleks siis näiline tööpuuduse lahendamine või tallinlaste heaolu eest seismine. Mis päriselt toimub. Bussides vestidega seisnud kodanikud on taas töötute nimekirjas. Kartulid, mis olid mõeldud inimeste abistamiseks, lasti lihtsalt mädanema. Selline käitumine on inetu ja pigem inimeste mõnitamine kui abistamine.

Sama näilise abistamisega tinistati eile ka mind hetkeks ära.  Millega? Maamaksuga. Lugedes eile uudist, et Tallinn vabastab pensionärid maamaksust, nägin ma hetkeks valguskiirt tunneli lõpus.  Kas tõesti on hakanud jää sulama?! See valguskiir kustus kiiresti. Seda vabastust antakse ju igal aastal ja tegu oli lihtsalt tubli ajakirjaniku hästi vormistatud uudisega.

Reaalsus on see, et keskerakondlikul linnavalitsusel on koduomanikest ükskõik ning kõrges maamaksus ei näe nad probleemi. Võtame näiteks Nõmme, kus koduomanikud maksava ülemõistuse suurt koormist oma kodu eest. Mida nad vastu saavad? Tallinna TV, mida vaadates võib haigestuda depressiooni. Plakatid, mis ütlevad tulge Nõmme turule uisutama. Kartuleid, mis mädanevad. Jne. Ma usun, et palju rohkem rõõmustaks neid inimesi maamaksu vabastus oma kodult.

Kui linnavalitsus lõpetaks kallid, kuid mõttetud puude- ja kartulijagamise kampaaniad, võiks linnavõim koduomanikud koormavast maamaksust vabastada. Täna tasutakse sellesama maamaksu eest Tallinna enda reklaamikampaaniad.

Kahjuks ei mõista linnavalitsus, et inimestelt kogutav maamaks on ebaõiglaselt suur. Pigem püütakse leida vabandusi, miks maamaksu ära kaotada ei saa. Varem oli selleks põhjenduseks linna kanalisatsiooni ehitamine. Tänaseks on sellega aga lõppjärku jõutud.

Kui Tallinna linna juhid päriselt tallinlastest hooliksid, siis kasutaksid nad maamaksuseadusest tulenevat võimalust, mille kohaselt on kohalikel omavalitsustel võimalus kuni 3000 ruutmeetri ulatuses kodualune maa maamaksust vabastada.

Graniitsõelmed koolidele, lasteaedadele, pensionäridele…aitäh

tln libedad kõnniteed

Sellise kirja saatsin eelmisel nädalal abilinnapea Deniss Boroditšile. Kuigi abilinnapea ei ole leidnud aega minu kirjale vastata, siis ma ei kurvasta liialt. Pigem seekord rõõmustan. Linnavalitsus on minu tähelepanu juhtimist tõsiselt võtnud ja otsustanud pensionäridele, lasteaedadele ja koolidele libedusetõrjeks kiviklibu jagada.

Aitäh teile, et suutsite seekord uhkuse alla neelata ja inimesi hädas abistada.

ice2520bear2520fall