Sel neljapäeval hakkame volikogus arutama, millised peaks olema pealinna lasteaiad tulevikus. Lasteaed on koht, kus lapsed veedavad suurema osa oma päevast. Et laps oleks õnnelik nii hommikul lasteaeda tulles, kui sealt õhtul koju minnes, on väga oluline keskkond, kus ta vahepealse aja veedab.
Eelmisel aastal kutsusime Keidu, Remo, Taavi ja Maretiga kokku Tallinna lasteaedade õpetajate ümarlauad, et koos unistada ideaalsest lasteaiast. Panime kõik mõtted paberile ja nii sai kokku kirjutatud visioon „Tallinna hea lasteaed 2030“. Jagasime oma visiooni ka lastevanemate ja Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse liikmetega, kes lisasid omad mõtted. Viimane lihv antud, jagasime seda visiooni Tallinna Linnavalitusega. Viimase reaktsioon oli muidugi masendav. Kõik, mis koos õpetajate, lastevanemate ja spetsialistidega sai kirja pandud, nende sõnul juba reaalselt toimib ja meie algatus põrmustati. Peamiseks argumendiks oli, et need asjad olevat seadusandluses juba kirjas.
Tõsi ta on, aga see ju ei tähenda, et Tallinna lasteaedadega oleks kõik hästi. Näiteks on meil väikeste rühmade (sõimerühmas 12 last ja aiarühmas 18 last) asemel rühmad, mis on pilgeni täis. Seda põhjusel, et lasteaiad on alarahastatud ja väikeste rühmade loomiseks jääb lasteaia kohtadest puudu. Samuti on puudulik laste ja vanemate nõustamispoolt. Lasteaedade üheks sooviks on, et neil oleks täiskohaga logopeed, tervisetöötaja ja psühholoog, kes laste ja nende vanematega pidevalt tegeleks. Täna on see ilmselge luksus, mida lasteaedade eelarved ei võimalda. Yana Toom võib silmi pööritades väita muidugi vastupidist. Mina usun aga lasteaia õpetajaid ja lapsevanemaid.
Rääkides seadusandlusest tuletaks pr Toomile siinkohal meelde, et seaduses on kirjas ka see, et kohalikul omavalitsusel on õigus koduomanikud maamaksust vabastada. Tallinlased maksavad sellegipoolest üüratut maksu. See, mis must-valget kirjas, ei taga veel seda, et reaalsuses kõik toimiks.
Ma tahaksin väga loota, et neljapäeval keskerakondlastest volikogu liikmed siiski toetavad Tallinna lasteaedade tuleviku visiooni, kuid arvestades eelmise nädalal väikest sissejuhatust antud teemale volikogu haridus- ja kultuurikomisjonis ma liiga optimistlik ei ole. Murelikuks teeb mind eelkõige see, et Tallinna vastava valdkonna abilinnapea ei näe praeguses olukorras probleemi. Tema arvates on täiesti normaalne see, et Tallinn kulutab oma eelarvelised vahendid Tallinna TV-le ja süüdistab siis riik selles, et Tallinna lasteaiad on raskustes. Ikka on ju tore enda tegemata jätmistes süüdistada kedagi teist. Kuid just tänu sellele „süüdlasele“ on 2011. aastal pealinna lasteaedadel võimalused remonditöödeks, täpsemalt tänu riigi saastekvootide müügile.
Ma ei tea, kui paljud on vaadanud Tallinna TV-d ja kui paljud loevad ajalehte Pealinn. Mina olen neid mõlemaid tarbinud. Hästi need ei mõju. See on kui mürk, mis inimese elurõõmu vaikselt suretab. Täpselt nii kole kui oli viimane lause, on ka Tallinna linnavalitsuse propaganda tootmine ja õigustused enda tegevusele.
Tallinna hea lasteaia visioon ei ole poliitiline dokument. See on ideaalse lasteaia kirjeldus, et algatada erakondade ülene arutelu. Eesmärgiks on diskussiooni käigus leppida kokku, milline peaks olema ideaalne lasteaed tuleviku Tallinnas. Ma väga loodan, et keskerakondlastest linnavolinikus seda visiooni toetavad ning teevad endast kõik, et linnaisad hakkaks tegutsema lastesõbraliku keskkonna loomise nimel.