Pool teederemondi rahast on otsas

Kuigi Tallinna Kommunaalameti vastusest saab teada, et pool teede remontimiseks mõeldud vahenditest on nelja kuuga ära kasutatud, siis linnapildis ei ole teede olukord märgatavalt paremaks muutunud.

teede vastus

Samas seni, kuni linn ei muuda on põhimõtteid teede remondi osas, ei saa rääkida ka siledamatest teedest.

Tallinna teed on võimalik korda teha, kuid selleks tuleb aukude lappimise asemel hakata teede asfaltkatet vahetama kogu sõidutee ulatuses. Tänane teede parandamine hoiatavate teemärkide või kiviklibuga neid korda ei tee. Liiklemiskõlbulike teede tegemiseks tuleb suurendada teederemondi vahendeid tänaselt 3,7 miljonilt eurolt vähemalt 7 miljoni euroni, mis oleks ca 1,5% kogu linnaeelarve mahust.

Üksikute aukude lappimine on hädavalik, kuid ilma samaaegselt linnateede rekonstrueerimisse panustamiseta, oleme järgmisel kevadel veel hullemas seisus.

Inimesed tooks autodest välja kaasaegne ühistransport

Juhtusin täna lugema linnavalitsuse teadet, milles nad väidavad, et „tasuta“ ühistranspordi idee väärib Rohelise Pealinna tiitlit, sest sellega väheneb autode kasutamine Tallinnas.

Tõsi, Tallinn väärib Rohelise Pealinna tiitlit. Kuid seda tänu oma rohelisele elukeskkonnale, mitte populistlikule uuele sotsiaalteenusele.

Huvitav, kas linnapea või meie abilinnapead on omavahel kunagi arutanud, miks tallinlased, kes mujal Euroopas liigeldes kasutavad hea meelega trammi või bussi eelistavad oma kodulinnas liigelda autoga? Kas nad teevad seda, sest pilet on kallis? Kas nad teevad seda, sest Tallinna bussid, trollid ja trammid on vananenud ja ebamugavad? Kaldun arvama, et nende küsimustega ei ole linnavalitsuse liikmed oma pead liiga palju vaevanud. Kuid alati on praktiline enne probleemi lahendama hakkamist mõelda selgeks selle sisu ja põhjus(ed).

saabumineÜhe põhjusena on välja toodud suurem keskkonnasõbralikkus, mille mõõdupuuks oleks Tallinna tänavatel autode vähenemine. Jutt, et tänu järgmise aasta algusest kehtima hakkavale priisõidule väheneb autode kasutamine, ei ole tõsiselt võetav. Ma usuks seda juttu siis, kui meie ühistransport oleks väga heal tasemel. Siis saaks inimesed suurema tõenäosusega autodest välja. Paraku on Tallinna ühistransporti kvaliteet täna languses ning linnavõimu populistlikud lubadused ei lahenda ühistranspordi tegelikke probleeme, vaid muudavad selle veel ebaefektiivsemaks.

Pealinna ühistransporti ei muuda keskkonnasõbralikumaks see, kui bussidele, trollidele ja trammidele kleepida rohelised kleepsud või kasutada sõnu ühistransport ja Roheline Pealinn ühes lauses. Inimesed ei hakka seda eelistama oma autole. Selleks, et inimesed hakkaksid auto asemel kasutama bussi, trolli ja trammi tuleb muuta need kaasaegseks ja mugavaks. uued bussidTallinlased kasutaksid palju parema meelega ühistransporditeenust, kui tänavatel sõidaksid trollid, trammid ja bussid, mis ei pärineks (peamiselt) eelmisest sajandist; kui sõidugraafikud oleksid mõistlikud ja tihedamad; kui transpordiliinid vastaksid tänapäevastele ootustele ja nõuetele. Paraku astub linnavalitsus samme vastupidises suunas ja see ei motiveeri autojuhte valima auto asemel ühistransporti. Tulemus võib olla hoopis vastupidine. Mina kardan, et aasta alguses vallanduva hullumeelsusega, mida me täna tegelikult ei oska endale ette kujutada, suureneb hoopis nende inimeste osakaal, kes ühistranspordi kasutamisest loobuvad.

Kui linnavalitsusel oleks tegelik soov vähendada autode hulka ja tuua pealinna ühistransporti kasutama inimesed, kes seni eelistavad autoga liiklemist, mõtleksid nad esmalt sellele, kuidas tuua valdkonna arendamisse lisavahendeid, mitte tõmmata ühistranspordi arendamisele järsult käsipidurit.

Taavi Aas lubab, et Nõmmele ja Piritale tasulist parkimist ei tule

Kaks nädalat tagasi küsisin Taavi Aasalt, kas vastab tõele, et linnvalitsus plaanib Nõmmel ja Pirital parkimist tasuliseks muuta.

parkimine

(Pilt: K. Pillak)

Nüüd on siis abilinnapea oma sõna andnud, et sellist plaani ei ole. Tallinna Linnavalitsusel ei ole plaanis teha ettepanekut Tallinna Linnavolikogule muuta tasulist parkimisala Pirita linnaosas ega muuta Nõmme linnaosas parkimine tasuliseks.

Tahaks loota, et seekord linnavõim peab oma sõna ega unusta ära, et parkimistasu korjamise eesmärk on parkimist korraldada mitte linnakassat täita ning see on täiesti põhimõtteline vahe. Tallinna inimesed ei ole süüdi selles, kui linn on kehvalt majandatud.

Kui aga Savisaar ja Aas tahavad, et spekulatsioonide ja kuulujuttude laviin lõpeks, siis tuleks neil kiiremas korras avalikustada järgmisest aastast plaanitava „tasuta“ ühistranspordi finantsplaan. Kahtlus nagu makstaks „tasuta“ ühistransport kinni pensionäride, lasteaialaste ja auklike teede arvelt, külvab linlaste seas lihtsalt alusetuid hirme.

Kokkuhoid inimeste turvalisuse arvelt on vale

lampViimaste päevade valguses (hmm…valguses, irooniline mis?) tuletan ma Tallinna linnapeale meelde, et kokkuhoid inimeste turvalisuse, korras teede ja laste arvelt tuleb lõpetada. Linna pimendamise asemel väärivad inimesed valgustatud, puhtaid ja korras tänavaid.

Kui kolm aastat tagasi linnavalitsus hakkas viljelema kokkuhoiupoliitikat inimeste heaolu arvelt, siis esmalt ma arvasin, et tegu on kellegi meeltesegaduses tehtava eksperimendiga. Üle kolme aastat on aeg edasi läinud ja paraku ei ole muutunud mindagi. Jätkuvalt eelistab meie “hooliv” linnavalitsus kallata raha propagandakuludesse ning seda tallinlaste heaolu ja turvalisuse arvelt.

Ma ei saa nõustuda kuidagi abilinnapea Kalle Klandorfi väitega, et Tallinna Televisioon ja tänavate valgustamine ei ole omavahel seotud. Linnavalitsuse kasutada on kogu Tallinna eelarve ning see on nende otsustada, millist kulurida suurendada ja millist vähendada. Näiteks viimase nelja aastaga on keskerakondlik linnavalitsus otsustanud, et pealinna tänavate valgustamine ei ole oluline ning selle rahastust on vähendatud ca 13% (2009 – 6 780 000€, 2012 – 5 943 785€). Samal ajal on aga äärmiselt oluline olnud linna meediakuludesse raha valamine, mille tulemusel on need tänaseks võrreldes 2009. aastaga tõusnud üle 120% (2009 – 1 797 3929€, 2012 – 3 984 420€).

Minu ettepanek Tallinna linnavalitsusele on, et pealinna tänavate pimendamisega saadav 1 267 992 euro suurune kokkuhoid leitaks teistest valdkondadest. Olgu selleks näiteks linna ametiasutuste igapäevaste majandamiskulude kokkutõmbamine või linnavalitsuse üle 3-miljonilisest propagandakulust, ajalehtede, tele- ja raadiosaadete väljaandmisest loobumine.

Tallinna linna eelarve kasutamise üle otsustab täna Keskerakond ning praegu on nende otsus vähemaks võtta tänavavalgustuse rahasid, mitte Tallinna Televisiooni rahasid. Ma siiralt loodan, et see otsus vaadatakse ümber ning Tallinna pimendamine lõppeb.

Kuid nagu ütleb Andrus Kivirähk: ainult kuu ja tähed pakuvad kaitset ja tröösti. Neid Tallinna linnavalitsus ära puhuda ei suuda.

Tallinna auklikud teed on võimalik korda teha

Jagan teiega ühte eelmise nädala Ringvaate eksperimenti Tallinna tänavatel, mille tulemus ei ole paraku mitte üllatav, aga kinnitab minu hinnangut pealinna tänavate kohta. Nelja aastaga tehtud 35-protsendiline teeremondiks mõeldud raha kärpimine on linnapilti jätnud oma jälje.  60-protsenti Tallinna teekattest on auguline kui juustukera.

\”Ringvaade\” testis Tallinna tänavaid kausitäie vee ja Porschega (video allikas on www.etv.ee/ringvaade).

pealinnOn hea kuulda, kui saad läbi spetsialisti sõnade kinnitust enda arvamusele. Vaadatud saatelõigust tuleb välja, et Ott Talviku ( TTÜ, Ehitusteaduskond, Teedeinstituut, Teede ja liikluse teadus- ja katselaboratoorium juhataja) arvates peaks samuti tänasest enam panustama vahendeid Tallinna auklike teede remonti. Jagan tema arvamust täielikult – Tallinna auklikud teed on võimalik korda teha.  Selleks tuleb, aga suunata rohkem raha teede remonti.  Seetõttu tegin linnavalitsusele ettepaneku eraldada pealinna tänavaaukude remondiks lisaraha 600 000 eurot.  Tõsi, see summa ei kata ära tegelikku vajadust, kuid oleks üks samm edasi tervemate teede suunas.

Tallinna linnavalitsus tekitab alusetuid hirme

Mul on hea kuulda, et linnavalitsus ei plaani Nõmme ja Pirita linnaosas parkimist tasuliseks muuta. Eelmisel nädalal volikogus üleantud arupärimine oli ajendatud murelike inimeste küsimustest mulle kui volikogu liikmele. Paraku ei osanud ma neile vastata ja pöördusin vastuse saamiseks Taavi Aasa poole. Piinlik on aga lugeda Taavi Aasa ja Erki Korbi süüdistust, et ma teen neile liiga.

Pigem tuleks tänastel linnajuhtidel vaadata peeglisse ja tunnistada endale, et ainuke hirmuallikas Tallinnas on tänane linnavalitsus oma tegevusega. Kallid lubadused ja teadmatus, kus kohast nende täitmiseks raha võetakse, on see mis Tallinna inimesi ärevaks muudab.

Minu soovitus Edgar Savisaarele ja Taavi Aasale on, et tasuta ühistranspordi rahastamisega kaasnevate hirmude ärahoidmiseks tuleks neil kiiremas korras avalikustada, mille arvelt seda teha soovitakse.

greed4Spekulatsioonide ja kuulujuttude laviin lõpeks, kui linnavalitsus avalikustaks järgmisest aastast plaanitava tasuta ühistranspordi finantsplaani. On ilmselge, et linnavalitsuse lubatud tasuta ühistranspordi rahastamiseks täna linnaeelarves vahendid puuduvad. Samuti on puudu kogu projekti finantsplaan. Minul kui volikogu liikmel on jätkuvalt arusaamatu, kelle arvelt võetakse selle projekti elluviimiseks raha. Kahtlus nagu makstaks „tasuta“ ühistransport kinni pensionäride, lasteaialaste ja auklike teede arvelt, külvab linlaste seas lihtsalt alusetuid hirme.

Linnade-valdade üldkogu reklaam, kes maksab?

Mul oli juba eelmisel nädala väike kahtlus, et Linnade liit sellise raha põletamisega, mida me näeme praegu linnapildis ja kuuleme raadiost, ei tegele. Jutt on siis reklaamikampaaniast nädalavahetusel toimuvale linnade ja valdade üldkogule.  Nüüd see on siis ka kinnitust saanud – Linnade liit propagandistliku kampaania taga ei ole.

Kes seda kampaaniat siis teeb? Tundub Tallinna linnavalitsuse ja Keskerakonna käekiri olevat. Kahtlustele kinnituse saamiseks või ümber lükkamiseks esitasime mõned küsimuse linnapeale.

Kampaania

Üks retooriline küsimus veel. Huvitav, milline reklaamibüroo kampaaniat korraldab?