Visadus viib sihile – Nõmme jääb alles

Lugesin täna Postimees Onlinest uudist, et linnavalitsus on otsustanud linnaosad alles jätta. Ma ütleks: lõpuks ometi, Nõmme jääb ikka alles! Mul on hea meel, et linnavõim on Reformierakonna survel linnaosade säilimise osas aru pähe võtnud.

Veidi üle aastat tagasi algatas Keskerakonna fraktsioon eelnõu, millega sooviti kaotada Tallinna linnaosad. Muudatuse eesmärgiks oli mitte kulude kokkuhoid, vaid soov moodustada Tallinnas üks valimisringkond, millega sooviti tagada Keskerakonnale soodsam valimistulemus.

Toona kogusime linnaosade säilimise toetuseks 14 000 tallinlase allkirja.

ma armastan Nõmmet allkirjad

Kahjuks jäid siis linnavalitsuse silmad ja kõrvad suletuks ning teerullina sõideti üle pealinlaste soovist linnaosad säilitada.

Siiski, siiski väike vastutulek (näiliselt) linlastele tehti. Kuna linnaosade kaotamise plaan tehti rutakalt ning linnaosade kaotamine oleks tähendanud mitmele keskerakondlasest linnaosa vanemale töö kaotamist, siis otsustati linnaosade kaotamine lükata aastasse 2011.

Peale eelmisel aastal toimunud kohalikke valimisi kirjutasid keskerakond ja sotsiaaldemokraadid ühiselt oma koalitsioonileppesse, et nad pooldavad linnaosade säilimist. Päriselus on nende samade erakondade eestvedamisel viimase viie kuu jooksul kaks korda tagasi lükanud opositsiooni esitatud eelnõu, millega sooviti linnaosad säilitada. Põhjenduseks toodi soov teha linnaosades suuremaid muudatusi. Nagu näha olid need põhjendused pelgalt tühi loba, sest täna ütleb linnavalitsus ka ise, et mingeid struktuurseid muudatusi ei plaanita teha. Ma kahtlen, et Tallinna juhid jaanuari lõpus, mil nad RE ja IRLi linnaosade kaotamist tühistava eelnõu vastu hääletasid, nende muudatuste mitte tegemist ei teatud. Pigem tundub, et tänane linnavalitsus on põhimõtteliselt otsustanud opositsiooni eelnõusid mitte toetada, kuidas muidu aru saada nende korduvatest veiderdamistest linnaosade alles jätmise ümber.

Olgu kuidas on selle keskerakondliku (vabandust kesikute ja sotside) linnavalitsuse teerulliga, aga nende otsus säilitada Tallinnas linnaosad on igati tervitatav.

Kõigi linlaste huvides on korras ja puhtad tänavad. Niisamuti on oluline, et linnaosa hoitaks ja arendataks edasi. Linnaosad on erinevad ja seetõttu ei saa Nõmme probleemidele läheneda samamoodi nagu Lasnamäe omadele. Kui linnaosad oleks kaotatud, siis ei oleks tagatud see, et linnavõimu juures oleks kõigi linnaosade esindajad. Samuti on oluline ka ajalooliste linnaosade, nagu Nõmme ja Pirita, identiteedi ja eripära säilimine.

Kõigi eelpool toodud põhjuste pärast on väga oluline linnaosade säilimine.

Ma juba ootan, millal on see eelnõu volikogus, et saaksin küsida linnavalitsuse esindajalt, miks siiani ei ole toetatud opositsiooni samasisulisi eelnõusid. Ja kuigi ma tean, et ühtegi arvestatavat põhjendust mulle öelda ei osata, siis mina olen rohkemaks suuteline kui tänased linna juhid. Mina suuda toetada mõistlike asju ning hääletan kindlasti linnaosade säilimise poolt.

Reformierakond: pearaha küttimine noortespordis tuleb lõpetada

20100309_noortesportTallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Õnne Pillaku arvates tuleks Tallinnas noortespordi rahastamine muuta efektiivsemaks.

«Praegune süsteem soosib nn pearahakütte, kes noored kokku korjavad, et linnalt pearaha saada. Selline tormijooks tuleb lõpetada,» ütles Pillak Reformierakonna pressiteate vahendusel.

Pillak sõnul võiks linna mõelda spordiklubidele esitatud reeglite muutmisele, näiteks tõsta klubidele seatud kohustuslike laste ja noorte miinimum arvu.

«Lisaks tuleks paika seada prioriteedid, mis me noortespordist ootame. Kas eesmärgiks on ainult see, et spordiga lapsed tänavalt ära tuua või harrastajaid
toetada või keskenduda hoopis tulemusspordile. Täna räägitakse ainult sellest, kes ja kui palju peaks noortespordile raha juurde andma, aga mitte sellest, kuidas seda olemasolevat raha efektiivselt jagada,» märkis Pillak.

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak esitas neljapäeval abilinnapea Kaia Jäppinenile arupärimise, milles soovib vastust, millised on pealinna plaanid noorte spordiraha efektiivsemaks kasutamiseks.

Tallinnas tuleb noortespordi rahastamine efektiivsemaks muuta

Juba mõnda aega olen ma kuulanud Tallinna Linnavolikogu saalis vaidluseid, kui palju ja kes peaks Tallinna laste ja noorte sporditoetuseks minevat rahasummat suurendama.

Olgem ausad sellistest vaidlustest ei võida keegi. Summa jääb endiselt samaks ning (näiteks) Nõmme spordiklubi ruumid, mis on sportimiseks mõeldud, jäävad sama niruks kui need on olnud siiani.

Sellega seoses andsin täna abilinnapea Kaia Jäppinenile üle arupärimise, et teada saada kas Tallinnas on plaanis vaadata üle ja muuta efektiivsemaks noortespordi rahastamissüsteem.

Minu arvates on aeg ühtlane raha laiali loopimine ära lõpetada ning olemas olev raha otstarbekamalt jagada.

Samal teemal: http://www.onnepillak.ee/tallinna-laste-ja-noorte-sport-vajab-labimoeldud-rahastamist/

staadion

Arupärimise tekst:

TALLINNA LINNAVOLIKOGU

LIIGE

Arupärimine

Kaia Jäppinen

Tallinna abilinnapea

4-19 aastaste harrastajate sporditegevuse toetusraha jagamisest

Noorte ja laste sporditegevuse toetamisest on Tallinna Linnavolikogu istungitel räägitud korduvalt. Reeglina lõppeb see mõtetevahetus süüdlase otsimisega, kelle peal näidata näpuga, et tänane laste ja noorte sporditegevuse toetus on Tallinnas selline nagu see on. Olgem ausad,
üksteise peale näpuga näitamises ning süüdistamisest ei võida keegi ning spordiklubide olukord Tallinnas sellest paremaks ei muutu.

Tallinna käesoleva aasta eelarves on laste ja noorte spordi toetamiseks 60 miljonit krooni, mille alusel on pearaha 2850 krooni. Tallinnas on 192 klubi, 735 treenerit ning arvestuslikult 20 000 last ja noort, kelle vahel see raha ära jaotatakse. Kuulates erinevate osapoolte (lapsevanemate, treenerite, spordiklubide juhtide, Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti juhataja
jne.) arvamusi, siis tundub, et on aeg vaadata see rahajagamise süsteem üle. Piltlikult öeldes visatakse see 60 miljonit täna lihtsalt laiali.

Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et toetuse jagamine tuleks muuta efektiivsemaks. Praegune süsteem soosib “pearahakütte”, kes noored kokku korjavad, et linnalt pearaha saada. Näiteks võiks linn mõelda spordiklubidele esitatud reeglite muutmisele, tõstes klubidele seatud kohustuslikku laste ja noorte arvu. Niisamuti tuleks teha valik aladest, mida linn toetab. Kõigi üle 50 ala toetamiseks ei ole linnal raha. Parem toetame osasid rohkem kui kõiki ühtlaselt väikse summaga.

Tulenevalt eelnevast, palun vastust järgmistele küsimustele:

1. Kas Teie arvates on tänane noortespordi pearaha jagamise süsteem õiglane?

2. Kas Te plaanib laste ja noorte spordi rahastamissüsteemi muuta?

3. Kas Teie arvates tuleks jätkata spordiklubide süsteemiga?

4. Kas toetate ideed vähendada toetatavate spordialade arvu?

Palun arupärimisele kirjalikku vastust.

Õnne Pillak

Linnavolikogu liige

11.03.2010

Reformierakond: Tallinna ombdusmani ametikoht on tarbetu

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni ja õiguskomisjoni liikme Õnne Pillaku arvates on Toomas Vitsuti algatatud munitsipaalombudsmani ametikoha loomise plaan ebamõistlik ning hinnanguks linnavõimu kehvale tööle, teatab erakond.

6nne_volikogus-1

“Ombudsmani ametikoha tegemise plaaniga tunnistab volikogu esimees Toomas Vitsut, et tänane linnavõim ei saa kodanikega suhtlemisega hakkama,” ütles Pillak. “Kui kodanikele ei vastata või probleemid ei lahene, siis uue ametkonna tekitame ei saa olla lahendus.”

Pillak ei näe vajadust uue ametikoha järele, sest ombudsmani ülesandeid täidab Eestis õiguskantsler. “Probleemide korral linnavõimuga saavad tallinlastel pöörduda õiguskantsleri Indrek Tederi poole. Lisaks on teatud küsimustega võimalik pöörduda ka Euroopa Liidu ombudsmani ning Harju maavanema poole,” lisas Pillak. “Minu hinnangul on Tallinna kui omavalitsuse järelevalvesüsteem piisavalt tõhus.”

Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer ei pea samuti uue kõrgelt tasustatud töökoha loomist Tallinnas vajalikuks. “Ajal, mil kõik peaksid kokku tõmbama, soovib Tallinna linn luua ametikoha, mis sisulisel dubleerib õiguskantsleri ülesandeid,” selgitas Holsmer. “Reformierakonna fraktsiooni arvates on uue institutsiooni loomine tarbetu.”

Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut algatas eelmisel volikogu istungil Tallinnasse ombudsmani institutsiooni loomise idee. Vastav eelnõu on arutlusel tänasel linnavalitsuse istungil.

Tallinna laste ja noorte sport vajab läbimõeldud rahastamist

Minul ei käi laps üheski Tallinna spordiklubis (sest mul lihtsalt ei ole last), ma ise ei saa kasutada spordipearaha Tallinnas(sest seda ei luba mul vanus). Ma pean ennast nö erapooletuks kõrvaltvaatajaks, kes mõni kuu tagasi sai šoki, kui külastas Nõmme Spordiklubi. Ehmatav kogemus. Tüdrukute riietusruum asub põhimõtteliselt keldris, sportimisruumid aga peamaja küljes asuvas garaažis, kus enamus trenažööridest on ise meisterdatud. Ma ei liialda, kui ütlen, et Sõbra spordihoone jõusaal on luksus Nõmme spordiklubi jõusaali kõrval.

Tallinna spordiklubisid puudutavad numbrid on viimase kuu jooksul korduvalt erinevate meediaväljaannetes ülesloetud.

Tallinna käesoleva aasta eelarves on laste ja noorte spordi toetamiseks 60 miljonit krooni, mille alusel on pearaha 2850 krooni. Tallinnas on 192 klubi, 735 treenerit ning arvestuslikult 20 000 last ja noort, kelle vahel see raha ära jaotatakse.

Võttes lähteandmeteks kõik need erinevad arvud, küsiksin: kas tänane spordirahade jagamismudel on Tallinnas otstarbekas?

Kuulates erinevate osapoolte (lapsevanemate, treenerite, spordiklubide juhtide, Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti juhataja jne.) arvamusi, siis minu arvates on aeg vaadata see rahajagamise süsteem üle.

Piltlikult öeldes visatakse see 60 miljonit täna lihtsalt laiali. Võib-olla mõned aastad tagasi me olime nii rikkad, et rahaga mõtlematult hullata, aga täna see kindlasti nii ei ole.

Kas on õige, et laste- ja noortespordist Tallinnas on saanud tormijooks pearahale, sest mida rohkem lapsi klubis, seda rohkem raha?

noortesport

Ma arvan, et aitab süüdistustest ning hakkame ratsionaalselt olemasolevaid vahendeid kasutama.

Kuna küsimuste tõstatamine laste ja noorte spordirahadega seonduvat probleemi ei lahenda, siis viskan õhku mõned mõtted, mis võiks olla lahenduseks.

Esmalt tuleks teada saada, kui suur on see hulk lapsi ja noori, kes päriselt (regulaarselt) Tallinnas spordiklubide teenust kasutab. Võimalik, et see on 20 000, aga võibolla on see hoopis 17 000. Mina seda ei tea ja küsides seda numbrit Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhatajalt, siis tema sõnul on see number tegelikult 14 000 ja see 20 000 on arvestuslik number, kellel vahel raha ära jagatakse.

Teiseks tuleks selgeks teha, mida me laste- ja noortespordilt ootame. Kas eesmärk on ainult spordiga lapsed tänavalt ära tuua või harrastajaid teotada või keskenduda tulemusspordile? Minu arvates tuleb selgelt eritada nelja valdkonda: tulemussport, harrastussport ning need omakorda jaotada individuaalaladeks ning meeskondlikeks aladeks.

Seoses spordiklubidega tuleks mõelda klubi miinimum liikmetearvu tõstmisele, näiteks 100 liikmeni.

Kui me saame päevalõpuks aru, mida me laste-ja noortespordiga seoses päriselt tahame ning kuidas raha jaotada, siis saame ka selgeks kas taastada spordikool või jätkata spordiklubidega. Aga võib-olla tuleks luua Tallinna spordikool ja selle kõrvale jätta alles ka spordiklubid. Samuti võib selguda, et pole üldse vaja midagi muuta ja selline raha laiali loopimine on ainus võimalus.

Millised on Sinu kokkupuuted mupoga?

Tallinna Munitsipaalpolitsei (Mupo) peaks olema asutus, mis on loodud selleks, et pealinna elanike ja külaliste elukeskkonda muuta turvalisemaks. Vähemalt sellist kaunist põhjendust mupo olemasolule olen mina kuulnud.

Vaadates nüüd päriselu, siis mina ei ütleks, et mupo minu või paljude teiste tallinlaste elu eriti turvalisemaks on muutnud. Pigem on tegu naerualuseks muutunud pundiga, kes peamiselt tegelevad pealinlaste kiusamisega.

Toon vaid mõned näited.

2009. aasta sügisel pöördus minu poole Nõmme lastesõim Hellik murega, et mupo trahvib nende sõime lapsevanemaid. Skeem on lihtne: tuleb lapsevanem ja läheb sõime, nurga tagant hiilib välja mupolane, kes teeb kiirest-kiirest trahvi ja lahkub. Korrektsuse huvides olgu mainitud, et sõime ees on parkimine ja peatumine keelatud. Samas selle asemel, et tulla ja juhtida lapsevanema tähelepanu keelule, ootab mupolane kuni vanem on lahkunud, et saaks ikka raha sisse kasseerida.

Teine näide on Nõmme väikestelt tänavatelt. Kes Nõmmel on käinud, teavad, et väikeste tänavate sõidutee ja aia vahele jääb paljudes kohtades haljasala, kus on aeda sõitmiseks autovärava juures sissesõidutee. Mina olen nõmmekas olnud 27 aastat ning siiani on nendel sissesõiduteedel autod seisnud, ilma et hiljem kojamehe vahelt trahvikviitung oleks leitud. Eelmise aasta jõuludest tuleb aga olla ettevaatlik, sest parkides auto värava ette sissesõiduteele pargitakse tegelikult haljasalale ning oh õnne mupolasele, tema saab võimaluse jälle trahvi teha!

Kolmanda näite toon ajakirjanduse vahendusel meie kõigini jõudnud juhtumist Kristiinest, kus Keemia tänavale paigaldati parkimiskeelu märk alale, kus varem võis tasuta parkida. Teatavasti ei tohiks veel 24 tundi peale märgi paigaldamist sõidukeid ära teisaldada. Keemia tänaval see nii ei olnud, tublid mupolased tulid trahvima ja autosid teisaldama kohe.

Need on vaid mõned stiilinäited mupo tööst.

mupo

Hea pealinlane, kui ka Sinul on „humoorikaid” kokkupuuteid mupo ja parkimistrahvidega, siis anna nendest mulle teada aadressil: onne.pillak@tallinnlv.ee.

Ehk suudame koos näidata Tallinna juhtidele kui ebakvaliteetne on  Tallinna Munitsipaalpolitsei töö ning veenda neid, et mupo peale tallinlaste raha kulutamine tuleks lõpetada.

Tallinna teeaugud pealinna eelarve aukude katteks

20. märtsil algab Eestis (sh ka Tallinnas) ametlikult kevad. See tähendab, et kuu või paari pärast on praegused lumehanged unustatud ning lume alt on välja tulnud meie kõigi „suured sõbrad” teeaugud.

Seoses teeaukudega Tallinnas on minul pealinna raadile üks ettepanek:  igale tallinlasele oma teeauk.

Mis see tähendab? Igal tallinlasel on võimalus endale osta päris oma teeauk, mida ta siis hakkab hooldama, kasvatama, tähistab oma nimega jne :). Võimalusi, mida selle teeauguga teha on tohutult. Mina näiteks istutaks oma teeauku puu, et pealinn oleks rohelisem. Lisaks on puud kaugelt parem märgata kui lihtsalt tühja kraatri suurust teeauku.

Kusjuures teeaugu müügi juures on veel üks hea külg ja see rõõmustaks just linnavõimu. Saadud rahaga saaks lappida Tallinna eelarve augud. Arvestades, kui palju on Tallinnas teeauke ning kui pädev on Tallinn PR kampaaniates, siis ma usun, et sellest saaks üks korralik augutäitmise kampaania.

teeauk Tallinnas