…, räägi inimes(t)ega

Mõni aasta tagasi oli kampaania, mille raames kutsuti vanemaid lapsega rääkima. Kampaania tunnuslause oli: Ära löö last, räägi temaga. Minu arvates on see üks hea põhimõte, mida tuleks järgida mitte ainult laste puhul, vaid kõikide inimestega. Selle asemel, et jõuga oma soove läbisuruda, võiksid inimesed leida üksmeele teineteisega rääkides.

Viimasel Nõmme halduskogu koosolekul (21.04.2010), kus arutati taaskord Veskimöldre piirkonna viimase metsatukka täisehitamist ehk kurikuulsa Palusambla tn 1 detailplaneeringu kooskõlastamist lähtusin ma just sellest mõttest: räägi inimes(t)ega. Kuna kõne all olev planeering on varem leidnud tulist vastuseisu sealsete naabrite poolt, siis soovitasin halduskogul ja Nõmme linnaosa valitsusel korra aeg maha võtta, et arutada Palusambla 1 detailplaneeringut naabritega ja käija kohapeal krunti vaatamas.

kaart

(Piirkond, mida planeeritakse arendada on märgitud punase joonega)

Palusambla tn 1 detailplaneering ei ole mitte esimest korda arutlusel ning siiani ei ole seda kinnitatud, sest selle metsatukka ääres elavad inimesed on uute elamute vastu.

Samal teemal mõned varasemad artiklid:

http://shrt.st/gsq ( Postimees online, 04.08.2004. Veskimöldre elanikud sõdivad Nõmme metsa täisehitamise vastu)

http://shrt.st/gsn (Äripäev online, 06.09.2004. Veskimöldre elanikud arendajaga tülis)

http://shrt.st/gsr (Eesti PÄevaleht online, 28.01.2004. Palusambla metsa lubati majad)

http://shrt.st/gsp (postimees online 11.04.2006. Linn ei toeta Veskimöldre elanike maaostu)

Mul on hea meel, et Nõmme halduskogu otsustas minu ettepanekut toetada ja 5. mail kell 16:00 läheme halduskogu liikmetega Palusambla tn 1 detailplaneeringuga kohapeale tutvuma.

Reformierakond: raudteeohutus on Tallinnas probleem

20100415_rong-300x199Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Õnne Pillaku arvates tuleks jalakäijate turvalisuse huvides Tallinna reguleerimata raudtee ülekäigukohade juurde paigaldada jalakäijaid hoiatavad heli- või valgussignaalid.

“Tallinnas on mitu raudtee ülekäigukohta, mis ei ole jalakäijatele turvalised, sest sealt kihutavad päevas korduvalt läbi kiirrongid. Probleem on selles, et Keila-Tallinn kiirrongid ei peatud igas peatuses, vaid vuhisevad sealt lihtsalt läbi. Sellised kohad on näiteks Kivimäe ja Rahumäe peatused. Enne jaama jõudmist annavad need rongid küll märguandeks vilet, kuid see ei ole piisav, et sellised ülekäigukohad oleksid jalakäijatele turvalised,” selgitas Pillak Reformierakonna pressiesindaja vahendusel.

Pillaku sõnul ei pruugi hajameelsemad jalakäijad, eelkõige just lapsed ja eakamad kodanikud, seda vilet tähele panna. “Tihti annab rong endast märku liiga hilja ning raudteed ületav inimene ei pruugi enam jõuda reageerida,” ütles Pillak.

Pillak, kelle arvates on väga head raudtee juures olevad hoiatustahvlid, mis keelavad raudteel mängimise, on seisukohal, et Elektriraudtee võiks reguleerimata ülekäigukohtade juurde paigaldada hoiatavad heli- või valgussignaalid.

Pillaku mõtet toetab Rahumäe I Naabrivalvesektori esimees Anneli Chhabra. “Enamus ronge peatub Rahumäe jaamas ja ei tekita jalakäijatele turvariske, kuid päevas möödub jaamast ka mitu kiirrongi, mis Rahumäel ei peatu,“ lausus Chhabra.

Naise sõnul tuleks hoolega kaaluda reguleerimata ülekäigukohtade jalakäijatele turvalisemaks muutmist, sest õnnetus ei hüüa tulles. “Mõne aasta eest juhtus Rahumäe ülekäigukohal traagiline õnnetus, kui laps ei märganud rongi, mis ei peatunud jaamas, ka rongijuht ei märganud kõrge perrooni tagant välja astunud last.“

Rong ei hüüa tulles…

Ma usun, et kõik on märganud neid toredaid tahvleid raudtee ääres, mis ütlevad, et raudteel mängimine ei ole mõistlik tegevus. Väga head hoiatavad tahvlid, mis tõmbavad tähelepanu.

Samasugused hoiatavad tähelepanu tõmbajad võiks olla ka reguleerimata ülekäikude juures. Nõmmel on mitu reguleerimata raudtee ülekäigurada, mis täna on jalakäijatele ebaturvalised, sest päeva jooksul vuhisevad seal läbi korduvalt kiirrongid.

rong

Tõsi, enne ülekäigule jõudmist on rongidel kohustus vilet lasta, aga sageli teevad nad seda liiga hilja või hajameelsele liiklejale võib see vile märkamatuks jääda.

Sellised ohtlikud ülekäigukohad nagu on (näiteks) Rahumäel või Kivimäel saaks palju turvalisemaks muuta, kuid raudtee ülekäikude juures oleksid hoiatavad heli- või valgussignaalid.

Linnaosade alles jätmise hind on maamaksu kaotamine

Eelmisel nädalal otsustas Tallinna volikogu alles jätta linnaosad. Minu arvates on see praeguse volikogu koosseisu üks mõistlikumatest otsustest.

Nüüd kui linnaosade alles jäämise otsus on vastu võetud, siis teoreetiliselt tähendab see seda, et midagi tuleb ära kaotada. Muidu on nö pluss ja miinus otsuste saldo tasakaalust väljas.

Vaevalt, et Tallinna linnajuhid ise suudaksid leida selle kõige olulisema asja, mida võiks Tallinnas ära kaotada. Vaadakem tõele näkku, linnaosade alles jätmine ei olnud ju teps mitte keskerakonna mõte. Vastupidi, aasta tagasi sooviti keskerakondliku volikogu esimehe Toomas Vitsuti eestvedamisel linnaosad kaotada. Reformierakond koos Tallinna erinevates linnaosades elavate inimestega seisis vistalt selle plaani vastu ning tegi korduvalt volikogus ettepaneku linnaosad alles jätta. Lõpuks võeti meid kuulda. Tõsi, linnaosade alles jätmist presenteeriti kui linnavalitsuse head plaani, enam ei räägita aasta tagasi plaanitud linnaosade kaotamisest. Hea küll, oluline on see, et lõpuks jäävad Nõmme ja kõik teised linnaosad alles.

Aga, mis võiks olla siis linnaosade alles jäämise hind? Minu arvates oleks linnaosade alles jäämise õiglane hind maamaksu ära kaotamine. See ei ole pelgalt minu soov, vaid Nõmme elanike, Nõmme halduskogu ja ma olen kindel, et paljude teiste Tallinna elanike soov.

DSCF9272

Ristisõda koerteomanike vastu

Eile lugesin “suurest” mupo töövõidust. Mõelda vaid, juba 30 koeraomanikule on tehtud trahvihoiatus kuna nad oma looma järgi ei korista. http://shrt.st/fbn

Täna hommikul lugesin Linnalehest Hannes Rummi artiklit, milles ta sarjas koeraomanikke, kes on loomade järel ei korista (kahjuks ei ole artikkel veel online’s saadaval).

Tund aega tagasi lugesin Delfist, kuidas loomaomanikud on kortermajade vahelised alad ära risustanud, sest ei korista oma koerade järel. http://shrt.st/fbo

Koeraomanikuna teeb selline küünilisus ja õelus mind lihtsalt kurvaks ja natuke pahaseks.

Miks?

Iga kevad saab lugeda lehtedest vihaseid artikleid, kus kirutakse koeraomanikke. Miks nad ei korista? Kuidas neid peaks karistama? Kuidas koerad oma väljaheidetega muudavad pargid miiniväljadeks jne.

Kõik õige, on neid loomaomanikke, kes tõesti ei korista oma koera järel, aga on neid, kes seda teevad või pigem TAHAKSID teha. Kahjuks ei ole täna loodud võimalusi, kuhu oma koera järel koristatud junnikotid visata.

Neli aastat tagasi olin mina samuti üks nendest kurjustajatest. Nüüd, kus mul on omal suur kollane koer Russell’i, mõistan ma koeraomanike muret.

Mina jalutan oma koeraga Nõmmel. Tavaliselt teeme umbes kahetunnise ringi ning kotte Russelli järel koristamiseks on mul alati kaasavõetud vähemalt neli. Tavaliselt lähevad kõik kasutusse :).

On aga probleem. Kuhu visata need kotid fekaalidega????? Nõmmel on ainult kaks ekskremendikasti, üks Hiiul ja teine Männikul. Kahjuks ei jää kumbki nendest meie jalutusringile. Hea küll, võibolla olen pisut nõudlik, püüame leppida tavalise prügikastidega. Ah jaa, Nõmmel väikestel tänavatel ei ole ju tavalisi prügikaste. Nii tuleb mul kaks tundi koera väljaheidetega kotikesi näpuotsas tassida ning nende äraviskamise võimalus avaneb mul alles kodus.

Ma usun, et siinkohal ei ole vaja välja tuua kümneid põhjuseid, miks on ebamugav jalutada kaks tundi järjest koera väljaheited näpus.

Eelmise aasta märtsis pöördusin nõu saamiseks abilinnapea Deniss Boroditši poole:

Hea abilinnapea, andke nõu. Käies oma lemmikloomaga jalutamas ja tema järel koristades, kuhu peaksin viskama looma järel koristatud fekaalid, kui tänavatel puuduvad nii ekskremendikastid kui ka tavalised prügikastid.

Vastus oli järgmine: Kahjuks ei saa koeraga jalutades tõepoolest alati loota prügikastide olemasolule, kuigi igal aastal paigaldatakse Tallinnasse uusi prügikaste. Nõmmele paigaldati 2008. aastal 15 uut prügikasti, neist mitmed haljasaladele või haljaslade piirile. Samuti on prügikastid ka kõikide lastemänguväljakute ja spordiväljakute juures, mis enamik asuvad haljasaladel ja parkides. Jalutades koeraga piirkonnas, kus ei ole tihedalt prügikaste, soovitame kasutada topelt kilekotti, et oleks mugavam oma lemmiku väljaheited jalutuskäigult tagasi jõudes oma kodu prügikonteinerisse panna.

Kahjuks ei ole Nõmme tänavatel üldse prügikaste, ekskremendikastidest rääkimata ja lastemänguväljakute juures olevatesse prügikastidesse keeldun mina oma koera väljaheiteid viskamast. Ei soovita ka kellelgi teisel seda teha.

Ma siiralt usun, et mõne aasta pärast on Tallinna linnajuhid aru saanud, et koerad on meie linna loomulik osa ning koeraomanike sõimamine ja trahvimine ei lahenda probleemi. Tallinna tänavatele tuleb paigaldada ekskremendikastid ehk tuleb luua koeraomanikele võimalus oma looma järel koristada.

Uskuge mind, kui tänavatel oleks rohkem ekskremendikaste, siis oleks ka miiniväljasid vähem ja igakevadine ristisõda koeraomanike vastu lõppeks.

Õnne ja Russell

(Õnne Pillak oma koera Russelliga)

Koduomanikele võrdne maamaks – 0 krooni

Ebaõiglase maamaksu koorma all on Tallinlased pidanud elama nüüdseks juba kaks aastat.

Samal ajal kui linnavõim laristab ligi miljon krooni tallinlaste raha enda reklaamikampaaniateks, tuleb pealinlastel maksta oma kodu eest (tihti) ülejõu käivat maamaksu.

See oli 2007. aasta november, kui Savisaare eestvedamisel otsustas linnavalitsus tõsta Tallinna koduomanikel maamaksumäära kaks ja pool korda.

Ma usun, et ilma liialdamata võib öelda, et kõige valusamalt tabas see räige maksahoop Nõmme linnaosa ja sealseid elanike. Miks? Sest Nõmme on Tallinna üks nendest vähestest linnaosades, kus on väga-väga-väga palju eramajasid ning just eramajade omanikele oli maamaksu tõus eriti valusaks hoobiks.

Toona (kaks aastat tagasi) arvas linnapea maamaksu tõstmisest järgnevat: “Ma arvan, et inimesed, kes on kaugelenägelikud, ei ole pahased meie peale, et maamaksu määr peab olema õiglane,” rääkis Savisaar pressikonverentsil. “Praegu on ta kindlasti olnud ebaõiglane.” (Eesti Päevaleht online, 28.11.2007 ).

Mõni aeg hiljem oli linnavõimule selge, et vaja on leida põhjendus, mida linlased maamaksu tõstmisest võidavad. Keskerakonna peasekretäri põhjendus kõlas nii: „Tallinna maamaksust tuleva rahaga lõpetatakse 2011. aastaks Tallinna kanaliseerimine.“ (Delfi, 16. detsember 2009).

Õnneks ei ole 2011. aasta enam kaugel ja Tallinna kanaliseerimine saab lõpetatud. See tähendab, et koduomanikke koormava maamaksu saab ära kaotada. Aluse selleks annab ka maamaksuseadus, mille järgi on kohalikul omavalitsusel võimalus vabastada maamaksust kuni 3000m2 kodualust maad. Kahjuks ei ole Tallinn seda võimalust kasutanud.

Ma olen visalt seisnud selle eest, et linnavalitsus pealinna koduomanikud maamaksust vabastaks ja vaatamata linnavalitsuse ükskõiksusele ei kavatse ma alla anda. Seetõttu pöördusin ma täna koos Nõmme reformikatega Nõmme halduskogul poole, et halduskogu teeks Tallinna Linnavolikogule ettepaneku alates 1. jaanuarist 2011 Tallinna koduomanikud maamaksust vabastada.

DSCF9335

Reformierakond tahab maamaksu Tallinnas kaotada

3938112553_dd5b557834_mLinnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak saatis täna Nõmme halduskogule pöördumise, milles soovib teha Tallinna Linnavolikogule ettepanek alates 1. jaanuarist 2011 Tallinna koduomanikud maamaksust vabastada.

”Reformierakond on visalt seisnud selle eest, et linnavalitsus pealinna koduomanikud maamaksust vabastaks, kuid kahjuks ei ole linnajuhid siiani mõistnud, et praegu inimestelt kogutav maamaks on ebaõiglaselt suur,” ütles Pillak.

”Selle asemel, et kulutada ligi miljoni krooni tallinlaste raha enda reklaamikampaaniateks,

Pillak selgitas, et maamaksuseaduse kohaselt on kohalikel omavalitsustel võimalus kuni 3000 ruutmeetri ulatuses kodualune maa maamaksust vabastada. „Kahjuks ei ole Tallinn seda võimalust kasutanud ning pealinlastel tuleb maksta ebaõiglaselt suur maamaksu,” tõdes Pillak.

Pillak märkis, et tänaseks on ära kadunud ka maamaksu kogumise alus, kuivõrd linna kanalisatsiooni rajamine, mille tarvis maamaksust laekuvaid vahendeid olid arvestatud, on lõppjärgus.