Eile lugesin “suurest” mupo töövõidust. Mõelda vaid, juba 30 koeraomanikule on tehtud trahvihoiatus kuna nad oma looma järgi ei korista. http://shrt.st/fbn
Täna hommikul lugesin Linnalehest Hannes Rummi artiklit, milles ta sarjas koeraomanikke, kes on loomade järel ei korista (kahjuks ei ole artikkel veel online’s saadaval).
Tund aega tagasi lugesin Delfist, kuidas loomaomanikud on kortermajade vahelised alad ära risustanud, sest ei korista oma koerade järel. http://shrt.st/fbo
Koeraomanikuna teeb selline küünilisus ja õelus mind lihtsalt kurvaks ja natuke pahaseks.
Miks?
Iga kevad saab lugeda lehtedest vihaseid artikleid, kus kirutakse koeraomanikke. Miks nad ei korista? Kuidas neid peaks karistama? Kuidas koerad oma väljaheidetega muudavad pargid miiniväljadeks jne.
Kõik õige, on neid loomaomanikke, kes tõesti ei korista oma koera järel, aga on neid, kes seda teevad või pigem TAHAKSID teha. Kahjuks ei ole täna loodud võimalusi, kuhu oma koera järel koristatud junnikotid visata.
Neli aastat tagasi olin mina samuti üks nendest kurjustajatest. Nüüd, kus mul on omal suur kollane koer Russell’i, mõistan ma koeraomanike muret.
Mina jalutan oma koeraga Nõmmel. Tavaliselt teeme umbes kahetunnise ringi ning kotte Russelli järel koristamiseks on mul alati kaasavõetud vähemalt neli. Tavaliselt lähevad kõik kasutusse :).
On aga probleem. Kuhu visata need kotid fekaalidega????? Nõmmel on ainult kaks ekskremendikasti, üks Hiiul ja teine Männikul. Kahjuks ei jää kumbki nendest meie jalutusringile. Hea küll, võibolla olen pisut nõudlik, püüame leppida tavalise prügikastidega. Ah jaa, Nõmmel väikestel tänavatel ei ole ju tavalisi prügikaste. Nii tuleb mul kaks tundi koera väljaheidetega kotikesi näpuotsas tassida ning nende äraviskamise võimalus avaneb mul alles kodus.
Ma usun, et siinkohal ei ole vaja välja tuua kümneid põhjuseid, miks on ebamugav jalutada kaks tundi järjest koera väljaheited näpus.
Eelmise aasta märtsis pöördusin nõu saamiseks abilinnapea Deniss Boroditši poole:
Hea abilinnapea, andke nõu. Käies oma lemmikloomaga jalutamas ja tema järel koristades, kuhu peaksin viskama looma järel koristatud fekaalid, kui tänavatel puuduvad nii ekskremendikastid kui ka tavalised prügikastid.
Vastus oli järgmine: Kahjuks ei saa koeraga jalutades tõepoolest alati loota prügikastide olemasolule, kuigi igal aastal paigaldatakse Tallinnasse uusi prügikaste. Nõmmele paigaldati 2008. aastal 15 uut prügikasti, neist mitmed haljasaladele või haljaslade piirile. Samuti on prügikastid ka kõikide lastemänguväljakute ja spordiväljakute juures, mis enamik asuvad haljasaladel ja parkides. Jalutades koeraga piirkonnas, kus ei ole tihedalt prügikaste, soovitame kasutada topelt kilekotti, et oleks mugavam oma lemmiku väljaheited jalutuskäigult tagasi jõudes oma kodu prügikonteinerisse panna.
Kahjuks ei ole Nõmme tänavatel üldse prügikaste, ekskremendikastidest rääkimata ja lastemänguväljakute juures olevatesse prügikastidesse keeldun mina oma koera väljaheiteid viskamast. Ei soovita ka kellelgi teisel seda teha.
Ma siiralt usun, et mõne aasta pärast on Tallinna linnajuhid aru saanud, et koerad on meie linna loomulik osa ning koeraomanike sõimamine ja trahvimine ei lahenda probleemi. Tallinna tänavatele tuleb paigaldada ekskremendikastid ehk tuleb luua koeraomanikele võimalus oma looma järel koristada.
Uskuge mind, kui tänavatel oleks rohkem ekskremendikaste, siis oleks ka miiniväljasid vähem ja igakevadine ristisõda koeraomanike vastu lõppeks.
(Õnne Pillak oma koera Russelliga)
