Mereranda Nõmmel pole, kuid korraliku väliujula saaks küll

Tuleb tunnistada, et miski pole päris täiuslik. Nii ka Nõmme puhul.

Kuigi meil on kaunis loodus, suurepärased sportimise ja vaba-aja veetmise võimalused, toredad inimesed, puudub meil siiski mererand. Meil on mõned kaunid karjääri- ja parditiigid ning allikad, aga merd meil siiski pole.

Peale Stroomi ranna ja promenaadi renoveerimist olen kadestanud Põhja-Tallinna ja Haabersti elanikke. Ja justkui korralikust rannast veel vähe oli – eelmisel aastal valmis ka suurepärane Rocca promenaad (aitäh idee autorile – Taavi Rõivasele).

Mulle väga meeldib meri. Kui mul on tarvis oma mõtetes selgusele jõuda, lõõgastuda või lihtsalt mõnusalt aega veeta, siis võib mind leida sageli Laulasmaal merekaldalt. Miks? Meri lihtsalt teab vastuseid…

Olen nõus vana Glehniga, kes  arvas, et merepiir tuleks Nõmmeni nihutada J. Realistina tean, et see on utoopia. Küllap teadis seda ka Nikolai von Glehn.

Kuigi Nõmmel ei ole mõnusat mereranda, on tänu Johan Mustale nõmmekate käsutuses mõnusad välibasseinid. Trummibassudena tuntud ujumiskompleks on nõmmekate seas olnud popp ajaveetmispaik vahelduva eduga juba 75 aastat. See koht on võitnud ka ülejäänud Tallinlaste südamed. Aga Nõmme supluskompleks ei ole alati olnud ainult elanikele mõeldud suvituspaik. Umbes 70 aastat tagasi toimusid Nõmme basseinides nii Eesti Meistrivõistlused ujumises kui ka erinevad rahvusvahelised võistlused.  Vähesed teavad, et 1939. aastal püstitas just nendes basseinides laulja Georg Ots Eesti rekordi 800 m ujumises.

18408

Sel nädalal külastasime Nõmme halduskogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni liikmetega   Nõmme spordikeskust (endist Nõmme supluskompleksi), kus muuhulgas oli arutusel Nõmmele välisujula rajamise idee.  Spordikeskuse juhataja Toomas Klaseni sõnul on neli aasta tagasi avatud renoveeritud basseinid tänaseks saavutanud populaarsuse peamiselt linnaelanike seas, kuid minu arvates oleks päris uhke öelda, et Eesti ainuke väliujula, mis vastab Euroopa nõuetele, asub Nõmmel.

Selleks, et Nõmmel oleks Eesti ainus väliujula, polegi ülemõistuse palju tarvis teha, sest renoveeritud basseinides on suur töö juba ära tehtud. Vaja oleks basseinid varustada korraliku puhastamissüsteemi ja küttesüsteemiga, mille tulemusena oleks basseinides vesi kogu aeg puhas ja vähemalt + 25 kraadi. Lisaks on spordikeskuse territooriumile tarvis paigaldada riietusruumid, kus oleks ka pesemisvõimalused.

Kui see idee realiseeruks, siis ei peaks ma enam rannamõnusid nautivaid Tallinna elanikke kadestama, sest saaksin suve läbi basseinides ujuda, kus vesi on stabiilselt +25 kraadi ning puhas – ei mingeid vetikaid!

tee_puuduv_pilt

Küll oleks uhke, kui Nõmme basseinide 80. juubeli puhul toimuksid Nõmmel rahvusvahelised ujumisvõistlused Nõmme Cup 2015.

Pungist ja Tõnust

…President, sõdur, arst ja politseinik
on ametid, millest sõltub inimeste elu.
Arstiks igamees ei saa. Igaüks ei saa ka treialiks.
Kas politseisse pääseb iga närakas, kel on kõva rusikas?
Maksumaksja kindlasti on nõus vabariiki toetama,
et politsei saaks head palka ja igameest sinna ei võetaks…

Need on read J.M.K.E loost Nimed asfaldil, mis on pühendatud Sven Tarto alias Street’i ebaõiglasele lahkumisele meie hulgast. Ma ei ole liiga kindel, kas ennast pungiks nimetavad kesknoored teavad, kes oli Street ja on kuulnud seda lugu kunagi. Aga see selleks.

Mina avastasin pungi enda jaoks just tänu Sven Tartole, kellega sain juhuslikult põhikooli ajal tuttavaks. Töötasin suvel südalinnas jäätisemüüjana ning Street jõlkus pidevalt minu jäätiseputka juures ringi. Ma ei mäleta enam täpselt, kuidas me hakkasime suhtlema, aga mul on hea meel, et see juhtus. Tuleb tunnistada, et kuni Streetiga tutvumiseni kartsin ma kõike, mis seostus pungiga. Päriselt. Punkarid tundusid hirmsad ja nende muusika, oh see oli ju lihtsalt kohutav lärmamine. Minu arvamust muutsid vestlused Streetiga, kes rääkis mulle punkliikumise olemusest ja tutvustas mulle punkareid. Te ei kujuta ette, kuidas ma kartsin, kui Street mind esimest korda punkarite seltskonda viis. Hirmus-hirmus. Ma arvan, et see oli esimene kord, kui sain aru, mis tähendab lause: hirmus on see, mida Sa ei tunne.

Keskkooli minnes ei jõlkunud ma enam eriti linna tänavatel ja kontakt Streediga kadus, kuid pungipisik oli minusse pugenud ja vaikselt see kasvas. Olgu siinkohal öeldud, et ma ei ole kunagi pannud endale punkari silti külge, pigem on see eluviis lihtsalt minu hinges ja tõekspidamistes. Selleks, et punk olla, ei ole vaja kirjutada seda enda T-särgile või sellest kogu aeg rääkida. Minu jaoks on see lihtsalt üks loomulik osa inimesest. Ei käi me ju igapäev ringi T-särgiga, millele oleks kirjutatud ma olen naine või ma olen mees. Sa lihtsalt oled, kes Sa oled. Ja kui Sa tunned, et tahad enda orientatsiooni muuta, siis teed seda. Samamoodi on ka inimese tõekspidamistega. Ühel päeval lihtsalt tõused üles ja tunned, et mulle ei maitse enam kohvi, tahan hoopis teed. Küllap Tõnuga võis ka nii juhtuda. Aga võib-olla ka mitte. Võib-olla ta tahtis lihtsalt kogu ühiskonda lollitada või endale tähelepanu saada või väsis ta olemast punk või talle lihtsalt meeldibki Keskerakond või ta ei tea ise ka, miks ta seda tegi. Nagu näete neid võimalusi on palju.

Ma üldse ei varja, et 5. augusti uudis (sai teatavaks Trubetsky astumine Keskerakonda) šokeeris mind. Keeruline on seda kõike sõnadesse panna. Ühel või teisel moel on kõik teised arvajad teinud seda minu eest. Mõne arvajaga ma nõustun, aga teisega jälle mitte. Ma ei hakkan nüüd kuidagi Tõnu Trubetsky käitumist analüüsima, seda on tehtud juba pikalt ja ausalt öeldes hakkab see väsitama. Pigem kutsun ülesse segaduses inimest rahule jätma. Me kõik oleme enda valikutes vabad ja Tõnu tegi sellise valiku. Miks? Seda teab vaid tema ja ma arvan, et see päris põhjus jääb lõpuni vaid tema teada.

Miks ma kutsun aga seda arvamuste ja spekulatsioonide laviini lõpetama? Just seda tähelepanu keskerakondlaste skeemitajad ootasid. Selleks, et viia tähelepanu enda susserdamistest ja ebaõnnestumistelt kõrvale, loodavad nad kujundada endale uut imagod erinevate inimeste seas. Kas see, et Trubetsky liitus nendega muudab fakti, et pealinn on pankrotis või et Nõmme elanikud peavad üüratut maamaksu maksma? Ei muuda. See, et järjekordne tuntud inimene liitus Keskerakonnaga, ei tee neid veel humaansemaks. Selliste trikitamistega püütakse  pigem luua inimestele petlikke pilte, mis tähelepanu õigelt minapildilt kõrvale juhivad.

Tõnu Trubetskyst on saanud tuntud punkari asemel kuuga KE maskott ja leppigem tema valikuga. Ka mina püüan nördimusest üle saada ning lähen järgmisel reedel Tapperisse, kus lisaks Ketikoeradele võib laval näha ka Vennaskonda.

kalung-punk

USA muusik Nuuti Kataja tuleb Eestisse noortega muusikat tegema

Paar nädalat tagasi helistas mulle sõber Roland ja kutsus appi noorte muusikute laagrit BändCämpi korraldama.

Mulle meelib muusika ja toredad inimesed, seega jaatav vastus liiga pika mõtlemise peale ei tulnud.

Oleme nüüd kaks nädalat usinalt tööd teinud ja esimesi tulemusi võib nautida juba sel neljapäeval, kui toimub BändCämp Häppening. Täpsel kell 21:00 annab USA muusik ja produtseni Nuuti Kataja (Dead Combo solist) koos Eesti noorte muusikute ja tantsjatega Viru väravates vaatemängulise improvisatsiooni.

Väike eelsoojendus: Dead Combo \”Splinters\”

Teeme Eestile väärilise suveniiri

Juhtusin lugema Rein Sikku umbes aasta tagust lugu suveniiripoodidest Tallinnas. Esialgu ei uskunud ma, et olukord on nii nukker nagu Sikk sellest kirjutab, aga  vanalinnas jalutades hakkasid minugi pilku püüdma suveniiripoodide vaateaknad. Kahjuks mitte heas mõttes.

Vaatepilt, mis mulle kui turistile (nimetasin selle kiirelt eksperimendipäevaks turistina) avanes ei olnud just südant soojendav. Matrjoškad, matrjoškad, Haloneni näoga matrjoškad, muumide pildiga matrjoškad, matrjoškad,… . Ahjaa, villased kampsunid olid ka, kuid +33-ga ei tundunud need kõige ligimeelitavam kaup olevat.

matrjoska

Kas tõesti on matrjoška siiani Eesti suveniir, mida meie külalised viivad koju mäletuseks või kingituseks?!

Minu arvates on viimane aeg matrjoška Eesti suveniiritroonilt tõugata ja asendada see nukuke Eesti enda suveniiriga, näiteks eestlaste jonnakust sümboliseeriva meene või nukuga.


Aga mis see peaks olema, milline välja nägema, palju maksma… Nendele küsimustele saad vastata siin: https://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dEhlUDVmTVItQW1PQ3RjcDRWWHkzcEE6MQ .

Õnne Pillak: Nõmme peab jääma roheliseks

58702_1581920879107_1568258739_31435894_1389707_nNõmme halduskogu reformierakondlasest liige Õnne Pillak leiab, et rohelus on just see, mis teeb Nõmme eriliseks ja metsatukkade tsementeerimine muudaks Nõmme põlist elukeskkonda pöördumatult.

Pillaku sõnul ei leia ühelt poolt arendajate ja linnajuhtide ning teiselt poolt nõmmekate vaidlused planeeringute küsimuses lahendusi seni, kuni on vastu võtmata Tallinna rohealade teemplaneering, mis algatati juba 2005. aastal.

“Nõmme rohelised suuremad ja väiksemad metsatukad on siinse elukeskkonna eripära, mida nõmmekad armastavad ning soovivad hoida. Minu arvates tuleks lõpetada nõmmekate hirmutamine, et kohe-kohe lüüakse kopp maasse ja nende kodukoha elukeskkond sellisena hävib,” ütles Pillak. Erinevaid sellekohaseid näiteid, kus metsatukk või põlisraba tahetakse asendada korterelamute või maanteega on mitmeid. “Viimastel aastatel on Keskerakonna tegelikud huvid eeskätt Nõmmel aga ka Lasnamäel pigem arendajate huvide peegeldus ja sõltuvalt Keskerakonna elektoraadist rõhuga just Lasnamäel. See ei tohi nii olla – ka nõmmekatest ja nende elukeskkonnast peab hoolima nii nagu lasnamäelaste huvide eest seistakse juba täna,” lisas Pillak.

Pillaku hinnangul peaks linnaosa elanike veenmise asemel (et arendajal on õigus ehitada) veenma hoopis Tallinna linnajuhte, et kiiremas korras võetaks vastu Tallinna rohealade teemplaneering ning kaitse alla Pääsküla ja Harku rabad.

Pillaku sõnul on linnaosa peamised argumendid metsatukkade asendamiseks betooniga need, et me elame linnas mitte metsas ja arvestada tuleb ka arendaja huvide ja soovidega. “Aga kuhu jäävad Nõmme elanike huvid ja soovid?,” küsib Pillak toonitades, et Nõmme halduskogu tegi juba 2007. aastal Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku Pääsküla ja Harku raba kaitse alla võtta.

Lisainfo:
Õnne Pillak
Nõmme halduskogu liige
5330 5033
onne@reform.ee

Teate edastas:
Liina Vahtras
Reformierakonna kommunikatsiooninõunik
513 5595
liina@reform.ee