BändCämpJäm Keila üllatas The Nymph’iga

Täna toimus Keila noortekeskuses esimene BändCämpJäm Keila. Tegu on tähtsa BCJ-ga, sest see on teine ametlik BändCämpi sündmus, mis toimub  pealinnast väljaspool. Kiitus korraldajale Kalmer Kadele.

Peale lavakogemusele ja jämmimisele oli noortel muusikutel võimalus kuulata ja küsida nõuandeid bändi tegemiseks ning maailmas läbilöömiseks bassimehelt Mart Veskilt. Varem House of Games’is mänginud Veski teeb täna ise bändi koos Elmar Liitmaaga.

Lisaks Mart Veski workshopile esitasid oma lugusid ja jagasid kogemusi Ketikoerad, Decode ja The Nymph. Viimane nendest oli minu jaoks eriti hea üllatus. Tänaseks seitseaastat tegutsenud bändi näol on tegu ääretult andekate ja head rock muusikat viljeleva pundiga.

(The Nymph – osaleb ka LiveBändCämp hääletusel, et saada 19. novembril Rock Cafesse koos Terminaatoriga esinema)

Kui Sulle hakkas The Nymph nii väga meeldima, et tahaksid neid lives kuulata, siis peaksid tegema järgmist. Mine nüüd kiiresti-kiiresti Facebooki ja kirjuta otsingusse BändCämp, sealt leiad alalehe LiveBändCämp ja siis juba bändide listi, kelle hulgas on ka The Nymph’i video Nude. Kui oled video üles leidnud, siis pane sellele LIKE (meeldib). Neli enam like’t saanud bändi esinevad koos Terminaatoriga 19. novembril Rock Cafes. Aga kui Sa oled kärsitu ja tahad kohe saada video juurde, et sellele like (meeldib) anda, siis vajuta lihtsalt siia 😉 .

Reformierakond tahab kaotada vaateaknamaksu

36352Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak andis neljapäeval volikogus üle eelnõu, millega soovitakse lõpetada vaateakende reklaami maksustamine.

“Tallinna linna käitumine, millega suurendatakse samm sammu haaval pealinna kaupmeeste maksukoormust, ei ole õige. Kui me tahame rääkida atraktiivsest ettevõtluskeskkonnast pealinnas, siis tuleks kaupmeeste maksukoormust vähendada, mitte tõsta. Ettevõtjasõbraliku kliima loomisel võiks üheks sammuks olla vaateaknamaksu ära kaotamine,” ütles Pillak.

«Linnavalitsuse sõnad ja teod ei lähe siinkohal kuidagi kokku. Selle asemel, et enda kulutusi vähendada, ronib linnavalitsus järjest sügavamale elanike ja ettevõtjate taskusse. Võtame näiteks maamaksu 2,5 kordse tõusu ning müügimaksu ja vaateaknamaksu kehtestamise. Kõik need koormised on sisse viidud selleks, et linn saaks oma rahakotti täita,” lausus Pillak.

Vaateaknamaks, millega maksustatakse poodide vaateakendel olevat reklaami, kehtestati aasta tagasi. Tallinna linn küsib  Tallinna Kaubamajalt vaateaknamaksu ligi 50 000 krooni aastas.

Reformierakonna fraktsiooni poolt üle antud eelnõu kohaselt kaotataks vaateaknamaks 2011. aastast.

Möödunud volikogu istungil oli arutlusel ka reklaamimaksu hinda reguleeriv eelnõu, mis väljendab linnavalitsuse eesmärki 2012. aastast reklaamimaksu tõsta. Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanekut, mis oleks maksutõusu ära hoidnud, keskerakondlased ja sotsid ei toetanud.

Edgar ära kiusa poode vaateaknamaksuga

Mulle meeldivad poodide vaateaknad. Oma huvitavate lahendustega muudavad need Tallinna tänavapildi ilmekamaks. Tõsi, mõni nendest akendest on paremini õnnestunud kui teine, aga ei maksa unustada, et ilu on vaataja silmades ;).

Tallinna vaateaken

(Vaateaken Tallinna vanalinnas, Saiakangi tn)

Aasta tagasi hakkas Tallinna linn neid vaateaknaid kui reklaamikanaleid maksustama. Näiteks: Tallinna Kaubamajale tähendab see umbes 50 000 kroonist lisaväljaminekut aastas. Kui Kaubamaja jaoks on tegu lisakuluga, siis mõne väikese poe jaoks võib see tähendada oma uste sulgemist. Ma arvan, et ei üllata kedagi, kui ütlen et suur osa väikeettevõtjate klientides on nö. juhukliendid, kellel huvi väikese riidepoe või pagariäri vastu tuleb just tänu viimase armsale vaateaknale ja seal olevale reklaamile.

Lisaks on vaateaken äri identiteedi kandja ja selle maksustamine on sama, kui inimene peaks oma isikupära eest hakkama linnale maksu maksma.

Vaateaknamaksu kehtestamine tegi nii mõnegi väikese äri elu keerulisemaks. Esiteks võeti temalt ära oluliseim reklaamikanal, teiseks pole reklaami pole kliente, kolmandaks vaateaknamaksu tasumata jätmisel leiab ettevõtja oma postkastist trahvikviitungi (mis on igati loogline). Tulemuseks on nii mõnegi armsa poekese uste sulgemine, jäädavalt.

Siinkohal ei saa märkimata jätta, et isegi Jaanus Mutli, kelle käe all vaateaknamaks kehtestati, ei pea seda mõtekas. Selle asemel, et linnale tulu tuua on see hoopis koormaks. Esiteks on see ettevõtjatele kahjulik ja teiseks tähendab see linnale lisa tööjõukulu.

Vaadakem aga tõele näkku, vaateaknamaks kehtib täna pealinnas. Irooniline või mis.

Selleks, et oma vigu parandada tuleb neid tunnistada. Oma vigade tunnistamine ei ole Keskerakondliku Tallinna Linnavalitsuse kõige tugevam külg. Seetõttu otsustasin neljapäeval volikogus ulatada neile oma abikäe ja andsin üle eelnõu, millega 2011. aasta jaanuarist kaotatakse vaateaknamaks ära.

Ma siiralt loodan, et Tallinna juhtid mõistavad selle maksu otstarbetust ning teevad meie ettevõtjatele ilusa uue aasta kingituse.

Kivimäe Põhikooli üheksandikud õppisid unistama


11 aastat tagasi oli minu üheks suurimaks unistuseks Kivimäe Põhikoolist minema saada. Tänaseks on see unistus täitunud. Tol hetkel ei olnud see positiivse alatooniga unistus, vaid toores soov sealt ära saada. Ega mind pole sinna vahepeal eriti kiskunudki, kuni tänaseni…

Nädal tagasi otsustasin ennast proovile panna ning nõustusin osalema projektis ”Tagasi Kooli” ja täna oligi see päev, kui käisin põhikoolis tundi andmas. Te ei kujuta ette, kui väga ma pabistasin. Ja maha sadanud üllatuslumi ei aidanud sellele mitte üks teps kaasa. Tänu ekstreemsetele Eesti ilmastikuoludele oleksin ma peaaegu hiljaks jäänud.

Liblikad kõhus koolimaja ukse poole tormates oleks mind peaaegu tabanud väikese koolivenna lumepall. Kõik on ikka endistviisi: esimene lumi toob kaasa ohtlikud lumesõjad koolimaja eest. Aga ma tahaksin  seda väikest koolipõnni tänada, sest just tänu temale oli mul koolimaja uksest sisse astudes hirm kadunud. Siirad tänud ka minu endisele klassijuhatajale Elju Nugale, kelle soe naeratus ja kallistus andsid mulle julgust saada esimene kogemus õpetajana. Mõelda vaid, temaga oli meil aastaid tagasi raskusi ühte ruumi ära mahtumisega.

Täna ununesid aga kõik kunagised lahkhelid.

Koolikell, mis kunagi tähendas minu jaoks 45 minutit piinlemist, kutsus mind täna tagasi klassi, kus ma oli ise kunagi õppinud. Eriti nunnu, esimeses pingis vaatas mulle naksti vastu minu väikevend (või mis väike ta enam on, 16 on juba päris suur tegelikult). Huvitav, kas seda klassi on väiksemaks tehtud?: oli minu esimene mõte, kui ma ruumi astusin. Teoreetiliselt on võimalik, et see ruum on minu jaoks väikeseks jäänud.

Sünnipäevalaul lauldud ja õnnesoovid edastatud (ühel tüdrukul oli nimelt sünnipäev), hakkasin ma tunniga peale. Ennast tutvustades trummelda mul kogu aeg peas: huvitav, kui kaua läheb aega enne, kui nad ära väsivad ja ei viitsi mind enam kuulata? 7 minutit? 19 minutit? Olgu siinkohal öeldud, et jäägitu tähelepanu osaliseks sain ma tervelt 45 minutiks ja seda isegi tagarea marakrattidelt.

Kui ma alguses oli plaaninud rääkida riigist ja noorte kaasamisest, siis õpilasi vaadates tuli ennast kiirelt ümber installeerida. Raamatu tarkusi annavad neile õpetajad ja õpikud. Samas nõuandeid, kuidas püüelda oma unistuste poole ja mis vigurid need unistused üldse on ja milleks neid tarvis, ei pruugi neile keegi õpetada. Nii ma siis otsustasin rääkida hoopis sellest, milline ennastunustav unistaja mina olen ja kuidas ma neid unistusi täide viia püüan. Mu valik oli õige, peale 45 minutilist vestlust noortega mõistsin, et meie teismeliste kaks peamist probleemi on: nad ei julge/oska unistada ja nad totaalselt alahindavad ennast.

Näiteks: üks tagarea marakrattidest soovis saada ettevõtjaks, aga ta ei uskunud, et see soov kunagi täitub. Miks? Sest tal on halvad hinded.

Sõbrad, ma palun, ainult head hinded ei tee kellestki veel edukat ettevõtjat. Tahtejõud ja oskused (pane mängu oma tugevused) teevad seda. Tõsi, hinded on vajalikud, et koolid lõpetada, aga see ei garanteeri unistuste täitumist. Isegi, kui keegi teine ei usu sellesse poissi, siis mina usun. See sära, mis tema silmist paistis, kui ta oma unistusest rääkis, oli ääretult tugev. Tõline energiapomm!

See poiss oli vaid üks nendest õpilastest, kes arvas, et unistamisel ei ole mingit mõtet, sest need on vaid unistused, mis ei pruugi kunagi täide minna. Tegelikult oli nendel õpilaste ehk natuke õigus. Unistused ei täitu üleöö, nende nimelt tuleb tööd teha, aga kui unistusi pole, siis ei ole ka millegi nimelt pingutada.

Siinkohal tuleb mulle meelde üks Freudi mõttetera: mõte on teo peaproov. Ja täpselt nii ongi.

Kogemus, mis ma ”Tagasi Kooli” projekti raame sain oli õpetlik ja avas mu silmad noorte murede ja rõõmude osas. Siit ka minu soovitus koolidele. Ma arvan, et juba üheksandas klassis peaks noortele pakkuma paari psühholoogitundi, kus neile räägitaks enda otsingutest, oma elu eesmärgistamisest ja eneseteostamisest. Mida varem inimene õpib ennast tundma ja teab, mida elult tahab, seda rohkem on meil õnnelikke inimesi.

Kivimäe Põhikooli 9. klassile soovin ma aga head põrumist eksamitel ja kolme unistuse (mille me igaüks täna endale kirja panime) täitumist.

33633_1631102188609_1568258739_31530453_954472_n

Milleks meile seadused?

Eestis kehtiva Keeleseaduse kohaselt on meil reklaamides kasutatavaks keeleks eesti keel. §23. Teabekeel. Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed.

Need pildid on tehtud Tallinnas viimase kahe kuu jooksul.

reklaam Tamsmaare ristis

(Tammsaare tee ja Mustamäe tee ristmik.)



reklaam Kristiine ristis

(Kristiine ristmik. Samuti on see plakat “ehtinud” Hipodroomi ristmiku.)

Ketikoerad, minu uus lemmik

Ei ole saladus, et mulle meeldib muusika. Samuti ei ole saladus, et minu lemmikloom on koer. Kõige suurem lemmik on mul muidugi minu neljajalgne sõber Russell.

Kui minu kaks lemmikut (muusika ja koer) kokku panna, siis ei ole vast üllatus, et minu uueks lemmikuks on Ketikoerad. Tegu on viie krutskeid täis koerpoisi bändiga, kelle kireks on muusika. Tahad nendest rohkem teada, siis kirjuta facebooki otsingusse Ketikoerad.

Oma silmaga vaadata ja kõrvaga kuulata saad Ketikoerasid juba sel laupäeval Rock Cafes, kus nad esitlevad oma uut singlit “Mäng”. Uue singliga soovivad poisid kõigile meelde tuletada, kui oluline on hetkes elamine ja nende hetkede väärtustamine.

Rock Cafes näeme, AUH-AUH.

Opositsioon ei jäänud linnavalitsuse vastusega eelarveküsimustele rahule

72429_451915717882_80124492882_5599760_277869_nReformierakonna Tallinna linnavolikogu fraktsioon ei jäänud rahule linnavalitsuse vastusega nende ligi 200 kirjale, mis puudutasid eelarvet ning näeb vastuses soovi varjata linna tegelikku rahaseisu.

Tallinna volikogus opositsioonis olev Reformierakonna fraktsioon saatis möödunud nädalal linnavalitsusele mitusada kirja küsimustega tuleva aasta linnaeelarve detailide kohta.

«Kuna volikogule esitati eelarve, mille sisu polnud lahti kirjutatud, siis saatsime linnavalitsusele ligi 200 kirja, milles palusime täpsustada, mille peale ikka järgmisel aastal linn raha kulutab,» ütles volikogus kirju üle andnud Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak. «Eilne Eha Võrgu poolt saadetud paragrahvide loetelu ei ava linnaeelarve sisu üldse.»

«Järjekordselt on oht, et linn ei suuda aasta lõpus kõiki oma arveid ära maksta,» lisas Pillak.

«See vastus vaid süvendab kahtlusi, et linnavalitsus üritab täiesti teadlikult varjata oma rahalist seisu,» lausus Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer.

«Seda tõestab ka eelmisel nädalal ilmsiks tulnud uudis, et viimase kolme kuuga soovib linn kärpida lasteaedade ja koolide eelarveid 10-15 protsendi võrra.

«Vastav kärpekäskkiri küll tühistati, kuid see ei ole väga veenev, sest linnapea on ka korduvalt varem lubanud mitte vähendada lasteaedade eelarveid,» ütles Holsmer.

«Vastusest on näha, et ametiasutused alles koostavad oma eelarveid. Seetõttu oli selgelt ennatlik võtta linnaeelarve vastu septembri algul,» lisas Holsmer.

«Linn ei tea isegi veel selle aasta 9 kuu laekumisi ja seda keerulisem on adekvaatselt prognoosida järgmise aasta tulusid,» lisas Holsmer.