Rubriik: volikogus

Õnne Pillak: Lasteaedade lisaraha peab tulema Tallinna eelarvest, mitte lapsevanemate rahakotist

815243_16886336Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on uudis lasteaedade kohatasu järjekordsest tõusust hingekriipivalt ebaõiglane ja kohatasu tõstmise asemel peaks linn hoopis suurendama oluliselt lasteaedadele makstavat pearaha.

„Kui me vaatame viimase viie aasta jooksul vanemate ja linna panust Tallinna lasteaedade heaolusse, siis reaalsus on, et võrreldes 2011. aastaga maksab lapsevanem täna ca 85% suuremat tasu lasteaiale, linnapoolne rahastus pearaha näol on tõusnud sama ajaga kõigest ca 15%,“ toob Pillak välja.

„Kuid lisaks kohatasule on suuremas osas lasteaedades veel eraldi korjandused, mille raames kogutakse lapsevanematelt raha väikesteks remonditöödeks, õppevahendite ostmiseks ning seda seetõttu, et lasteaiad on linnapoolt alarahastatud ja seda juba aastaid,“ lisab Pillak.

Pillaku sõnul on muidugi hea uudis see, et alanud aastal pearaha tõuseb 12,5 eurot lapse kohta kuus, kuid see ei ole piisav. „Arvestades viimaste aastate lasteaedade alarahastamist ja Tallinna eelarve kasvu, on võimalik lastesse investeerida rohkem kui 12,5 lisaeurot kuus. Kui linn suudab kiidelda tasuta transpordiga, siis kuidas ei suudeta tagada lasteaedade korralikku rahastamist, mis on linna kohustus,“ imestab Pillak.

„Selle asemel, et igal aastal korjata lapsevanematelt rohkem raha lasteaedade olukorra parandamiseks, tuleb tõsta lasteaedadele makstavat pearaha järgmistel aastatel stabiilselt. See on kokkulepe, mida ootavad Tallinna lasteaiad, lapsevanemad ning mida väärivad Tallinna lapsed,“ on Pillak kindel.

 

Lisainfo:

 

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

 

Õnne Pillak: Tallinnas tuleb alustada meeste terviseprogrammiga

image (9)Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku arvates tuleks järgmisel aastal Tallinnas senisest enam pöörata tähelepanu meeste tervisele.

„Öeldakse, et mees on pea ja naine tema kael. Kuid mis kasu on kaelast, kui pea on haige?” illustreerib Pillak tehtud ettepanekut.

„Selleks, et meie abikaasad, isad ja vanaisad oleksid terved ja elaksid kauem, tuleb luua meestele suunatud terviseprogramm, mille raames kutsutakse nad regulaarsesse tervisekontrolli, et ennetada levinumaid haiguseid meeste seas,“ selgitas Pillak.

Õnne Pillak toob näitena, et üks selline terviserike, millele võiks selle programmi käigus keskenduda, on eesnäärmevähi avastamiseks suunatud töö.

„Just lõppes november, mis on ülemaailma eesnäärmevähi ennetamisele suunatud kuu ning teatavasti on tegu ühe levinuma terviserikkega Eesti meeste seas. Sellepärast oleks minu isiklik ettepanek pühendada Tallinna meeste terviseprogrammi esimene aasta eesnäärmevähi avastamisele,“ ütles Pillak.

„Vähk on ravitav haigus, kuid selleks, et mitte tegeleda õnnetute tagajärgedega, on vaja investeerida ennetustöösse. Tänu meeste tervisekontrolli hoogustumisele ja eesnäärmevähi avastamisele haiguse varajases staadiumis, on viimastel aastatel positiivsete haigusjuhtumite ehk paranemiste osakaal suurenenud. See näitab, et iga tervisesse investeeritud euro on hästi tehtud investeering, millega anname kindlustunde meie peredele, lastele, naistele ja muidugi meestele,“ lisas ta.

„Ma väga loodan, et volikogu liikmed leiavad endas soovi toetada ettepanekut investeerida Tallinna meeste tervisesse ja toetavad seda ettepanekut.“

Lisainfo:
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
onne.pillak@tallinn.ee
53305033

Õnne Pillak: Tallinna linnajuhtimine tuleb muuta avatuks ja inimestega arvestavaks

kaasamine_illustTallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul tuleks volikogusse luua kaasava linnajuhtimise komisjon, et muuta Tallinna linnajuhtimine inimesekesksemaks kaasates senisest enam tallinlasi nende kodukohta puudutavate otsuste tegemisse.

„Keskerakonna taktikepi all on viimase kaheksa aastaga muutunud Tallinna juhtimine samm-sammult kinnisemaks, läbipaistmatumaks, kus otsuseid tehakse ainuvõimu säilitamise, mitte tallinlaste huvisid ja heaolu arvestades,“ põhjendas Pillak eelnõu algatamist.

“Selle asemel, et kuulata ja arvestada kohalike elanike arvamusega, korraldab linnavalitsus Tallinna maksumaksja raha eest propagandistlikke kampaaniaid ja küsitlusi, mis siirast soovist kuulata elanikke, kohalikke seltse ja organisatsioone on valgusaastate kaugusel.“ rääkis Pillak, tuues näiteks Tallinna positiivse programmi. „See, kui vahetult enne valimisi kutsutakse inimesed kokku ja hiljem nende kohtumiste kokkuvõtetele lüüakse oma erakonna tempel peale, ei ole elanike linnajuhtimisse kaasamine,“ lisas ta.

Pillaku arvates tuleb inimesi kuulata ja nende arvamustega arvestada igapäevaselt, mitte üksnes endale kasulikel hetkedel. “On oluline kuulata, mida tallinlased soovivad ja vajavad, võtta arvesse nende ettepanekuid, leida kompromisse koos ning kui ühte või teist mõtet ellu viia ei ole kohe võimalik, siis selgitada, miks see nii on. Seda kogu aeg, mitte üksnes enne valimisi. Just nii, nagu me teeme seda oma argipäevas pere ja sõpradega,” selgitas Pillak.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees on veendumusel, et Tallinna inimesed soovivad kaasa rääkida Tallinna ja siinsete linnaosade arengus ning sellest võidavad kõik. “Kogukonna ja erinevate seltside kaasamine linnajuhtimisse suudab rikastada Tallinna linna kui tervikut, aidates muuta seda inimestele paremaks kodukohaks ja euroopalikumaks pealinnaks,” on Pillak kindel.

“Tallinna tulevikku, eelarve ja igapäeva otsuste tegemisse on vaja tuua rohkem dialoogi, üksteisega arvestamist ja koostööd. Parim viis seda teha on koos kõikide osapooltega kõigepealt mängureeglid kokku leppida,” põhjendas Pillak kaasava komisjoni vajalikkust.

Õnne Pillak: Jätkuvalt seisame valiku ees, kas lapsed või Tallinna Televisioon

Onne_PillakMinu jaoks on valik lihtne – miljonid, mis kulutatakse Tallinna propagandakanalile tuleb anda lasteaedadele remondirahaks. Ja kuigi linnapea on väitnud, et ei ole õige sellisel moel eelarvekulusid vastandada, siis mina temaga nõus ei ole.

Tallinna rahakott on üks ja selle kasutamisel tuleb teha valikuid. Valikuid, kuidas kõige paremini Tallinna maksumaksjate raha kasutada. Need kolm miljonit eurot, mida kasutatakse täna mittevajaliku telekanali elushoidmiseks, on võetud lasteaedade arvelt ja see raha tuleb neile tagasi anda.

Iga laps väärib seda, et ta saaks käia lasteaias, kus koos sõpradega saab ta mängida ja õppida. Iga lapsevanem väärib seda, et ta saab rahuliku südamega jätta lapse lasteaeda, mis on turvaline, kus tema last õpetavad ja tema eest hoolitsevad motiveeritud ja hästi tasustatud õpetajad.

Kindlustada lapsevanematele rahulolu ja teadmine, et ajal, kui nemad teevad tööd, on nende laps lasteaias, kus ootamatult ei kuku laest tükke alla, kus aknad ei ole vooderdatud laudadega ja õuemängualad on turvalised – see peab olema Tallinna linnajuhtide üks tähtsamatest ülesannetest.

Ja ometi, iga kord kui linnavalitsuse ja volikogu liikmed on valiku ees, kas anda lisaraha lasteaedadele või linnavalitsuse õukonnameediale, siis Keskerakonna häältega langeb valik linnavalitsuse õukonnameedia kasuks. Tunnistan, et see on minu jaoks arusaamatu valik, sest on ebaloogiline, et propaganda jaoks soovitakse anda lisaraha, lasteaedade jaoks aga mitte.

Tallinnas on 132 lasteaeda. Eelmise aasta lõpus volikogus vastu võetud Tallinna eelarves eraldati lasteaedadele remondiks 3,4 miljonit eurot. Selle raha eest renoveeritakse üks lasteaed Lasnamäel ja remonditakse ruumid kuues lasteaias, luues seeläbi juurde uusi sõimekohti.

Kokku eraldati vaid seitsmele lasteaiale raha, et nad saaks teha remonti. Tallinnas on üks telekanal, millele eraldati sama eelarvega ca 3 miljonit eurot. Selle raha eest peetakse üleval linna ühte ja ainukest telekanalit. Volikogus sel nädalal vastuvõtmisele tulev Tallinna selle aasta esimene lisaeelarve näitab taaskord linnavalitsuse eelistusi. Tallinna 132 lasteaiale antakse remondivahenditeks kõigest 61 247 eurot, samal ajal Tallinna Televisioonile on ette nähtud lisaks 200 000 eurot.

See näitab seda, et linnapea arvates on Tallinna lasteaiad korras ega vaja rohkem lisaraha. Päriselus see nii ei ole. Kui linnapea käiks läbi kõik Tallinna lasteaiad ega piirduks vaid uute lasteaedade avamisega,  siis võiks ta selles oma silmaga veenduda. Esimesena soovitan ma minna tal Nõmmele Mõmmiku sõime, kus maja fassaad laguneb, kelder hallitab ja pööninguaknad on laudadega kinni löödud.

Kolm aastat järjest on linnapea ja tema fraktsioonikaaslased volikogus tagasi lükanud ettepaneku anda sellele sõimele remondiraha. Kuid see on vaid üks näide. Neid sõimesid ja lasteaedasid on üle Tallinna veel, mis vajavad seda raha palju rohkem, mis täna kulutatakse Tallinna Televisiooni ülevalpidamiseks.

Tunnistan, et minul on piinlik nende volikogu liikmete pärast, kes üheskoos linnapeaga on keeranud lasteaedadele selja ning otsustanud lasteaedadele raha andmise asemel investeerida seda linna propagandakanalisse ja sellesse, et linnapea saaks koos oma meeskonnaliikmetega trükkida värvilisi plakateid ja teha kalleid telereklaame. Minu meelest on selline käitumine küüniline ja vale.

Ma usun seda, et kõik vanemad ja vanavanemad soovivad oma lastele ja lastelastele parimat. Ja ma usun ka seda, et enamus volikogu liikmeid eelistavad toetada pigem lapsi, kui üht kallist telekanalit. Neil on vaja lihtsalt julgust, et teha valikuid, millesse nad oma südames päriselt usuvad.

Reformierakonna fraktsiooniga oleme teinud Tallinna lisaeelarvesse ettepaneku suurendada Tallinna lasteaedade investeeringuid lisaeelarvega 5 miljonile eurole. Selleks vajalikud vahendid soovime võtta Tallinna Televisiooni ja avalike suhete eelarvete ridadelt, sest selle raha investeerimine lasteaedade remonti on palju vajalikum.

Teisisõnu on volikogu liikmetel taas võimalus otsustada, kas nad tahavad toetada Tallinna lapsi või linnapea õukonnameediat. Ma soovin, et seekord on enamusel volikogu liikmetest julgust ja südant valida laste heaolu.

Avaldatud Delfis, 11.06.2014

Trummis turvaliselt koju, kooli, turule, sportima

sebrad2Mugav ja turvaline elukeskkond algab väikestest asjadest. Näiteks. Nõmmel, Trummi asumis aitaks sealsete inimeste kodu- , kooli- ja turuteed märksa ohutumaks muuta see, kui Trummi ja Raja tänava ristmikule tehtaks sebra.

Sellekohase ettepaneku on teinud need samad inimesed ka Tallinna Kommunaalametile. Vastuseks saadi, et ülekäigurada ei saa teha, sest enne on sinna vaja rajada mõnekümnemeetrine kõnnitee. Tunnistan, et minu jaoks on see kummaline vabandus, miks ei saa vajalikku ülekäigurada teha. Ülekäigurada ei välista ju kõnniteed ning vastupidi.

Mis võiks olla lahendus selles olukorras? Rajagem sinna kõnnitee ja seejärel ülekäigurada, on minu ettepanek linnavalitsusel. Et see mõte kõikide teiste soovide ja ettepanekute vahel kaotsi ei läheks, siis andsin selle kirjalikult eelmisel nädalal Tallinna Linnavolikogus linnavalitsusele üle. Saatsin selle ka Nõmme linnaosa vanemale Tiit Terikule ja Nõmme halduskogu liikmetele, sest koos suudab rohkem. Ma usun, et koos suudame leida võimaluse, kuidas Trummi inimeste kodu- ja kooliteed ohutumaks muuta.

Tallinna munitsipaalspordikool tehakse spordiklubide arvelt

tennis_0003_2560Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul tuleb Tallinna linnal anda noortespordile lisaraha, mitte luua spordiklubide arvelt valitutele eelistingimusi.

„Tallinna linnavalitsuse tänane otsus luua munitsipaalspordikool on oht 20 aastat rajatud pealinna spordisüsteemile, mis linnapea poliitiliste mängude tõttu on määratud kokkukukkumisele. On avalik saladus, et antud samm ei ole mitte siiras soov noortesporti enam toetada, vaid reaktsioon valitsuse otsusele 2015. aastal anda noortetreeneritele 3,5 miljonit eurot nende sotsiaalsete garantiide tagamiseks,“ ütles Pillak.

Pillaku arvates ei looda munitsipaalspordikooliga paremaid tingimusi noortele spordisõpradele. „Vastupidi. Selle sammuga antakse karm hoop eraõiguslikele spordiklubidele ja neile, kes klubides täna sportimas käivad,“ selgitas ta.

„Pealinna spordiklubid siplevad juba rahakitsikuses tänu linna kärbetele noortespordi rahastamisel. Selle asemel, et neilt veel raha ära võtta, tuleks linnal hoopis noortespordi rahastamist suurendada,” lisas ta.

Volikogu liikme sõnul ei üllataks teda, kui järgmisena otsustaks linnavalitsus, et Tallinnas rahastatakse noortesporti üksnes loodava munitsipaalkooli kaudu.

„Kõigepealt võttis Savisaare linnavalitsus toetuse ära erakoolidelt ja huvialakoolidelt, nüüd siis minnakse spordiklubide rahakoti kallale, et luua linnapeale isiklik spordimeeskond. Sellisest käitumisest kannatavad üksnes lapsed ja noored, kes käivad spordiklubides treenimas ja nende treenerid,“ lisas ta.

„Iseenesest on sporditegevuse toetamine positiivne, kuid seda juhul, kui otsuseid ei tehta teiste arvelt. Antud juhul see nii läheb. On ju kõigile teada, et Tallinna linnal ei ole raha üle, sest kõik lisavahendid lähevad kuluka „prii“ transpordi peale, seega tuleb uute algatuste tarbeks vajaminevad vahendid võtta olemasolevate vahendite seest. Teisisõnu kellegi teise arvelt,“ selgitas Pillak.