Warning: Use of undefined constant minor - assumed 'minor' (this will throw an Error in a future version of PHP) in /data01/virt62630/domeenid/www.onnepillak.ee/htdocs/wp-config.php on line 77
Tallinlaste küttearved väiksemaks – 6 sammu eesmärgini | Õnne Pillak

Tallinlaste küttearved väiksemaks – 6 sammu eesmärgini

veebr. 22

857879_535341289844043_120682438_o

Lisaks toasoojale maksavad täna kõik tallinlased solidaarselt oma küttearvetega kinni talvel hajendava muru ja sopased teerajad. Ebamõistlik õuekütmine, mis tuleb inimestel kinnimaksta, ei ole õige. Saab ka teisiti.

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon andis eile volikogus linnavalitsusele üle ettepanekud, kuidas saaks teha tallinlaste küttearved kolmandiku võrra väiksemaks.

Austatud linnapea

Tallinna linnavalitsus on jätnud küttemajanduse probleemid aastateks tagaplaanile ning tulemus on käes – küttehind on pidevas tõusus ning lõppu sellele ei paista tulevat. Keskmisest kommunaalkulude arvest moodustab elekter 15% ja toasoe pool. Elektrikulu alandamine 3-4% võrra vähendab üldist kommunaalkulu vähe, kuid sooja hinna alanemine 30% võrra alandab kommunaalkulusid tuntavalt.

Üheks suurimaks probleemiks täna on maa all olevad soojatrassid, mis lekivad vett ning ei pea sooja. Vaadates talvist linnapilti torkavad meile silma haljendavad murulapikesed. Selle muru kasvatamise keset talve maksavad kinni kõik tallinlased, kes kaugkütet tarbivad.

Viimase üheksa aastaga on Tallinna soojatrasside keskmine vanus kasvanud viie aasta võrra ning jõudnud 25 aastani. Tuleb lisada, kui keskmine vanus jõuab 30-aastani, siis muutuvad avariiolukorrad regulaarseks ning arvestades, et üks osa torusid on aasta vanad ning teine osa 60 aastat vanad, siis hakkavad viimased talviti lõhkema. Selle tulemusena jäävad selle trassi otsas olevad elanikud talvel külma pakase kätte.

Täna on Tallinnas ja Helsingis küttehind võrdne, kuid elatustase on veel väga erinev. Kui Helsingis aurab õhku 8% soojast, siis Tallinna puhul on see number 17%, mis on ilmselgelt liiga palju. Lisaks peame oluliseks välja tuua, et näiteks Tartus on toasoe 30% soodsam.

Selleks, et olukord saaks paranema hakata, tuleks suurendada investeeringuid Tallinna soojamajandusse. Investeerides 8-10 miljonit eurot suudaksime peatada trasside keskmise vanuse kasvu. Täna investeeritakse Tallinna soojatrassidesse vaid 4-5 miljonit eurot ning seda ka eraettevõtte poolt. Tallinna linnavalitsus võtab hoopis AS Tallinna Soojusest kasumit välja, et kulutada seda muudeks asjadeks nagu tasuta ühistransport ning propaganda.

Olles konsulteerinud soojusenergeetika ekspertidega esitab Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon  Tallinna Linnavalitsusele vajalikke meetmeid, mis tuleks ellu viia, et tallinlaste küttearveid vähendada:

1. Tallinna küttesüsteemide amortisatsiooni peatamiseks tuleb AS Tallinna Soojuse kasum investeerida Tallinna soojamajandusse.

2. Riik investeerib igal aastal läbi KredExi kortermajade soojustamisse, et suurendada kortermajade soojapidavust ning see läbi vähendada küttearveid. Ka Tallinnal on projekt fassaadid korda. Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku suurendada selle mahtu tänaselt 395 000 eurolt 2 miljoni euroni aastas.

3. Suur osa soojusest, mis lahkub ventilatsiooni kaudu oleks vastavate süsteemide puhul võimalik taaskasutada. Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku  luua toetusfond, kust toetatakse küttetorude soojustamist, küttesõlmede automaatika soetamist, radiaatorite kaasajastamist ning soojustagastussüsteemide kasutuselevõttu.

4. Tallinna Linnavalitsusel tuleb välja töötada  pikaajaline Tallinna kaugkütte strateegia, mis arvestaks ka majade soojustamisest tekkinud soojatarbimise vähenemisega aga ka elamuarendusest tellivate uute kaugkütte piirkondadega.

5. Kaaluda tuleb uute kaugküttepiirkondade loomist Tallinnas ja nendes piirkondades teenuse vähempakkumise korraldamist.

6. Koostöös erasektoriga peab linnavalitsus looma Lääne-Tallinna biokütusel toimiva soojatootmisjaama.

Lugupidamisega,

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon