Kalasadama kai – kunst või kehv töö?

Nädalavahetusel mere ääres uitades jäi mulle silma üks pisut hirmutav ja arusaamatu performance. Jääb mõistmatuks, kas tegu on kultuuripealinna raames tehtud kunstiga või lihtsalt lohaka tööga. Ettevaatlikuks teeb tulemus aga mõlemal juhul.

Oleks tore, kui linnavalitsus tunneks pisutki muret Tallinna ranna-ala vastu. Et see muuta meile turvaliseks. Siin on pildid ohtlikust Kalasadama kaist, mis tuleks korda teha, enne kui mõni õnnetus juhtub  (uudistajaid, kes lagunenud kaile ronisid oli palju). Kuid see on vaid üks näide. Mitte kaugel ei jää Kalasadamast ka ohtlik ja lagunev Linnahall, mis oma saatust ootab juba aastaid.

Kalasadama kai1

Kalasadama kai 2

Kalasadama kai 3

Kalasadama kai 4

Kalasadama kai 5

Kalasadama kai 6

Kalasadama kai 7

Kalasadama kai 8

Kokkuhoid inimeste turvalisuse arvelt on vale

lampViimaste päevade valguses (hmm…valguses, irooniline mis?) tuletan ma Tallinna linnapeale meelde, et kokkuhoid inimeste turvalisuse, korras teede ja laste arvelt tuleb lõpetada. Linna pimendamise asemel väärivad inimesed valgustatud, puhtaid ja korras tänavaid.

Kui kolm aastat tagasi linnavalitsus hakkas viljelema kokkuhoiupoliitikat inimeste heaolu arvelt, siis esmalt ma arvasin, et tegu on kellegi meeltesegaduses tehtava eksperimendiga. Üle kolme aastat on aeg edasi läinud ja paraku ei ole muutunud mindagi. Jätkuvalt eelistab meie “hooliv” linnavalitsus kallata raha propagandakuludesse ning seda tallinlaste heaolu ja turvalisuse arvelt.

Ma ei saa nõustuda kuidagi abilinnapea Kalle Klandorfi väitega, et Tallinna Televisioon ja tänavate valgustamine ei ole omavahel seotud. Linnavalitsuse kasutada on kogu Tallinna eelarve ning see on nende otsustada, millist kulurida suurendada ja millist vähendada. Näiteks viimase nelja aastaga on keskerakondlik linnavalitsus otsustanud, et pealinna tänavate valgustamine ei ole oluline ning selle rahastust on vähendatud ca 13% (2009 – 6 780 000€, 2012 – 5 943 785€). Samal ajal on aga äärmiselt oluline olnud linna meediakuludesse raha valamine, mille tulemusel on need tänaseks võrreldes 2009. aastaga tõusnud üle 120% (2009 – 1 797 3929€, 2012 – 3 984 420€).

Minu ettepanek Tallinna linnavalitsusele on, et pealinna tänavate pimendamisega saadav 1 267 992 euro suurune kokkuhoid leitaks teistest valdkondadest. Olgu selleks näiteks linna ametiasutuste igapäevaste majandamiskulude kokkutõmbamine või linnavalitsuse üle 3-miljonilisest propagandakulust, ajalehtede, tele- ja raadiosaadete väljaandmisest loobumine.

Tallinna linna eelarve kasutamise üle otsustab täna Keskerakond ning praegu on nende otsus vähemaks võtta tänavavalgustuse rahasid, mitte Tallinna Televisiooni rahasid. Ma siiralt loodan, et see otsus vaadatakse ümber ning Tallinna pimendamine lõppeb.

Kuid nagu ütleb Andrus Kivirähk: ainult kuu ja tähed pakuvad kaitset ja tröösti. Neid Tallinna linnavalitsus ära puhuda ei suuda.

Tallinna auklikud teed on võimalik korda teha

Jagan teiega ühte eelmise nädala Ringvaate eksperimenti Tallinna tänavatel, mille tulemus ei ole paraku mitte üllatav, aga kinnitab minu hinnangut pealinna tänavate kohta. Nelja aastaga tehtud 35-protsendiline teeremondiks mõeldud raha kärpimine on linnapilti jätnud oma jälje.  60-protsenti Tallinna teekattest on auguline kui juustukera.

\”Ringvaade\” testis Tallinna tänavaid kausitäie vee ja Porschega (video allikas on www.etv.ee/ringvaade).

pealinnOn hea kuulda, kui saad läbi spetsialisti sõnade kinnitust enda arvamusele. Vaadatud saatelõigust tuleb välja, et Ott Talviku ( TTÜ, Ehitusteaduskond, Teedeinstituut, Teede ja liikluse teadus- ja katselaboratoorium juhataja) arvates peaks samuti tänasest enam panustama vahendeid Tallinna auklike teede remonti. Jagan tema arvamust täielikult – Tallinna auklikud teed on võimalik korda teha.  Selleks tuleb, aga suunata rohkem raha teede remonti.  Seetõttu tegin linnavalitsusele ettepaneku eraldada pealinna tänavaaukude remondiks lisaraha 600 000 eurot.  Tõsi, see summa ei kata ära tegelikku vajadust, kuid oleks üks samm edasi tervemate teede suunas.

Linnapea selgitab, miks just OÜ Midfield

Paar nädalat tagasi uurisime linnapealt kuidas läks nii, et selle nädala kuumimat teemat ehk rahvaküsitluse propagandakampaania valiti tegema KE erareklaamifirma OÜ Midfield. Siin on vastused  (vastused kogu pikkuses) . Gramm jääb puudu, et must-valgelt oleks vastatud, et vaja oli maksta kinni Keskerakonna võlad. See viimane oleks olnud vähemalt aus, nüüd on aga vastused lihtsalt piinlikud.

Kusitluse vastused2

Igaüks maksab oma sooja eest ehk korteripõhine soojaarvesti

Õnne1Ma arvan, et mõeldes järgmisel kuul saadavale küttearvele, siis paljude hinges tekib ebameeldiv ärevus – et kui palju seekord talvekülm on seda kasvatanud.

Tuletades meelde mõni nädal tagasi kodus tulikuumi hõõguvaid radiaatoreid, mille äärest kõik mööbel oli korteri keskele nihutatud (hirmust, et need võivad põlema minna), siis ootan ma huviga kui palju selle liigse luksuse eest raha küsitakse. Hea meelega oleks tahtnud liigset kuumust maha keerata, aga see võimalus mul paraku puudub. Küllap on sarnane probleem peale minu veel paljudel.

Selleks, et nimetatud tekkivat ärevus ära hoida on erinevaid võimalusi, kuidas suurtele kütte- ja elektriarvetele vastu seista. Üks levinumatest vahenditest on majade soojustamine, mida üle Eesti on korteriühistud tublisti kasutanud.  Kuid lisaks sellele on hea mõtte välja käinud riigikogu liige Kalle Palling ning selleks on energia sääst. Et energiat säästa on oluline teada, kuhu kulutada.

Täna peamiseks murekohaks on see, et enamikus korterelamutes (ka majas, kus mina elan) ei sõltu inimese soojaarve sellest, kui palju ta oma korteris kulutab, vaid sellest, kui palju kulutab kokku kogu maja. Selline ruutmeetripõhine küttekulu arvestus ei näita konkreetselt inimese soojatarbimist, vaid maja keskmist, mis tähendab, et makstakse kinni naabrite üle- kui alakütmine. Küttearvete vähendamiseks tuleks aga küttesüsteemide renoveerimisel paigaldada korteripõhised küttekulu arvestid. Sarnaselt elektri- ja veearvestitele. Me ei kujutaks ju praegu enam ette, et elektri- või veearvestus oleks olenemata tarbimisest jagatud kõigi maja elanike peale laiali. Miks peaks see olema nii siis sooja kasutamisega? Individuaalne kuluarvestus võimaldaks paremini jälgida oma kulusid igapäevasel kütmisel ning vastavalt oma vajadustele seda reguleerida. Tulemuseks oleks väiksemad küttearved.

Ma mõtlen, et kui soovime anda neile inimestele võimaluse, kes tahavad oma raha säästa ja küttekulusid vähendada, siis tuleks riiklikul tasandil luua individuaalse küttekulu arvestuse regulatsioon. Mitmes Euroopa riigis on küttekulu arvestid koguni kohustuslikud ning Euroopas on sellisest lähenemisest saamas peagi nõue. Seda arvestades on mõistlik tegutseda juba täna, regulatsiooni ülevõtmine ei ole probleem – on vaja vaid head tahet. Tulemuseks oleks koduomanikele hea võimalus oma küttarveid vähendada vähemalt kolmandiku võrra.