Õnne Pillak: kultuuripealinn nöörib ettevõtjatele lisaks ka kultuuriasutusi

VabaõhumuuseumTallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul puudub Tallinnal vajadus ärimaa maksumäära tõstmiseks ja maksu maksimummäärani tõstmine pärsib nii pealinna ettevõtlikkust, kui annab tõsiste tagajärgedega hoobi ka kultuuri- ja terviserajatiste haldajaile.

Ärimaa 66 protsendi suurune maksutõus Tallinnas on rutakalt, et mitte öelda õelalt tehtud otsus, mille maksavad kinni kõik Eesti inimesed, sest ettevõtjad on sunnitud selle raha tarbijatelt küsima, kurjustab Pillak. “Tallinna juhid on analoogset läbimõtlematut linnamajandamist viljelenud ka varem, näiteks müügi- ja paadimaksu kehtestamisega,“ ütles Pillak.

Pillaku hinnangul on Tallinna juhid läinud taaskord ahnuse libedale teele, andes ühe käega küll suurele hulgale koduomanikele maksuvabastuse, kuid sirutades samas karvase käe ärimaa omanike taskusse.

„Kõige rohkem kannatavad Tallinna kultuuriasutused, keda kultuuripealinn eelistab juba täna mitte toetada. Maamaksu määra tõstmine sellises mahus tõmbab nende hinge täiesti kinni. Näiteks Rocca al Mare vabaõhumuuseumil on linnas ligi 80 hektarit maad, millelt muuseum maksab tänavu maamaksu peaaegu 40 000 eurot. Kui linna maamaksumäära koefitsient tõuseb nende jaoks 1,5 protsendilt 2,5-le, tähendab see pea 26 000 euro suurust hinnatõusu. Tulemuseks on kas asutuse sulgemine või maksavad selle kinni muuseumi külastajad üle Eesti,“ selgitas Pillak.

Pillak lisas, et Tallinna soov riigiga koostööd mitte teha on sümptomaatiline. „Milleks mängida riiki riigis? Tallinnal pole mingisugust põhjust ärimaa maksumäära tõsta, sest riik on lubanud üleriigilise koduomanike maamaksu kaotamisest saamata jääva tulu omavalitsustele kompenseerida. Seetõttu ei saa Reformierakond maamaksu 66-protsendilist tõusu käsitlevat eelnõud ka volikogus toetada“

Tallinna linnavolikogu arutab sel nädalal eelnõud, millega tõstetakse Tallinnas maamaksu määra ärimaal senise 1,5 protsendilt. 2,5 protsendini.

Neljas.ee, 14.06.2011.

Õnne Pillak: koduomanike maamaksu kaotamine Tallinnas on Reformierakonna töövõit

ma ei armasta maamaksuTallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak tervitab Tallinna Linnavalitsuse tänast otsust kaotada 2012. aastast Tallinnas kodualuse maa maks.

Õnne Pillaku sõnul on Reformierakonna võitlus kodukoormise ehk maamaksuga kestnud aastaid. “Alates 2008. aastast, kui linnavalitsus otsustas Tallinnas maamaksu tõsta kaks ja pool korda, on Reformierakond maamaksu kaotamiseks toetusallkirju kogunud, plakateid jaganud ja volikogus korduvalt argumenteeritud ettepanekuid teinud. Seetõttu võib linnavalitsuse tänast otsust pidada just meie töövõiduks. Savisaar andis lõpuks meie survele alla,” rõõmustas Pillak.

Ka tänane valitsuskoalitsioon leiab, et kodude maksustamine on põhimõtteliselt vale ning koduomanike maamaks tuleb üleriigiliselt tühistada. Vastav eelnõu võetakse riigikogus vastu veel enne jaanipäeva ning 2013. aastast ei pea koduomanikud enam oma kodude eest ebaõiglaselt suurt maamaksu maksma.

Samas nendib Pillak kahetsusega, et sama eelnõuga sirutab linnavalitsus käe ettevõtjate rahakotti – 2012. aasta 1. jaanuarist plaanitakse tõsta Tallinnas maamaksu määra seniselt 1.5%-lt maksimaalse 2.5%-ni maa maksustamise hinnast.

“Ärimaa maksu tõstmine pole põhjendatud, kuna riigil on välja töötamisel plaan kompenseerida omavalitsustele üleriigilise koduomanike maamaksu kaotamisest saamata jääva tulu. Seega pole omavalitsustel sellest reformist tulenevalt mingit põhjust mõnda muud maksu tõsta. Tõstes ärimaa maksumäära, tapab Tallinn ettevõtlust siin linnas,” lisas Õnne Pillak.

Tänasel linnavalitsuse istungil otsustati volikokku saata eelnõu, millega tõstetakse Tallinnas maamaksu määra seniselt 1.5%-lt 2.5%-ni maa maksustamise hinnast, kuid millega vabastatakse maamaksust kodualune maa kuni 1500 ruutmeetri ulatuses ehk 180 000 Tallinna koduomanikku.

http://www.reform.ee/et/Reformierakond/Pressiruum/Pressiteated&nID=4804

Kodude maamaksust vabastamine jätab koduomanikele rohkem raha kätte

Õnne1Iga linn peaks seisma selle eest, et sealsetel elanikel olen oma kodukohas hea ja turvaline elada. Iga linna huvi peaks olema meelitada elanikke, kes sooviksid seal elada, töötada ja ennast teostada. Vaadates tallinna linnajuhtide viimaste aastate otsuseid, siis julgen öelda, et nendest kahest huvist ei ole need lähtunud. Jutt Tallinna heast rahalisest majandamisest on vaid loosung, mis kõlab linnapea suust, sest teod räägivad teist keelt. Üheks selliseks näiteks on ebaõiglaselt kõrge maamaks, mis koduomanikele on justkui lõputujärelmaks omale soetatud kodu eest.

Kodu on igale inimesele armastuse ja turvalisuse allikas ning õigus sellele turvatundele on meist igaühel. Kui vaadata koduomanike panust laiemalt, siis inimesed, kes on soetanud endale Tallinnasse 1 elamise,  väärtustavad oma kodude korrashoidmisega ka linnakeskkonda, luues kogu Tallinnale väärtusliku miljöö. Investeerides oma kodudesse/koduaedadesse muudavad nad seeläbi linnakeskkonda paremaks. Karistada neid selle eest täiendava maksuga on lihtsalt ebaõiglane.

Samal arvamusel ei ole aga Tallinna linnavõim, kes elanike mure lahendamise asemel püüdlikult üritab veenda maamaksu vajalikkuses ja õigsuses. Vaadakem tõele aga näkku, kolme aasta jooksul ei ole linnaelanikud saanud kõrgema maamaksu maksmisega linna poolt täiendavaid avalikke teenuseid. Pigem vastupidi, pealinna teed muutuvad aasta aastalt jubedamaks, kevadel pühib kõnniteedelt tolmu esimene vihmasahmakas, tallinna lasteaedasid remondivad vanemad ise. Need on vaid mõned näited.

Alates 2008. aastas oleme Reformierakonna fraktsiooniga Tallinna Linnavolikogus teinud korduvalt ettepanekuid maamaksu kaotamiseks, kuid need ettepanekud on läinud kui kurtidele kõrvadele. Linnavalitsusel on alati üks kuni mitu põhjust, miks koduomanikud peavad kõrge maamaksu maksmist jätkama. Ulatamaks linnale veel üht päästerõngast inimeste abistamiseks võeti riigikogus vastu eelnõu, mis andis omavalitsustele (sh Tallinnale) võimaluse kuni 3000 ruutmeetri ulatuses kodualuselt maalt maamaks kaotada. Ka seda võimalust ei ole Tallinna raad soovinud kasutada.

Minu arvates selline inimestesse ebakindluse loomine ja karistamine kodu omamise eest vale. Kui noor pere peab näiteks Nõmmel, Pirital või Kristiines tõsiselt kaaluma oma vanematekodu mahamüümist just suure maamaksu tõttu, siis on midagi viltu. Kuid see on täna päris elu. See olukord peab muutuma.

Hea on see, et lahendust ei ole vaja enam kaua oodata. Koduomanikke maamaksust vabastav eelnõu on Riigikogus menetluses. See on muudatus, millest võidavad kõik koduomanikud. Algatatud eelnõu puhul on järgitud just koduomanike huve ning seaduse vastuvõtmisel tähendab see seda, et maamaksu kaotamisel jääb inimestel rohkem raha kätte. Arvestades suurenenud küttearveid 459039t40h98d1on see hea leevendus perekonna rahakotile. Reformierakonna ja IRLi initsiatiivil esitatud eelnõu näeb ette koduomaniku maamaksuvabastuse 2013. aastast. Maamaksust vabastatakse kodualune krunt kuni 1500 ruutmeetri ulatuses linnas, alevis ja alevikus ning mujal kuni kahe hektari suurune elamumaalt. Summades tähendab see seda, et kui täna Nõmme 2000 ruutmeetrise krundi eest maksab inimene 490€, siis 2013 aastast maksab 120€ ning seda siis 500 ruutmeetri eest.

Tänase valitsuskoalitsiooni jaoks ei ole kodude maamaksustamine mitte ainult rahanduslik, vaid palju põhimõttelisem küsimus. Meie arvates tuleb omanikuks olemist, sealhulgas kodu omamist, väärtustada. Me oleme põhimõtteliselt kodude maksustamise vastu ning leiame, et koduomanike maamaks tuleb üleriigiliselt tühistada. Muidugi ei saa siinkohal möödavadata omavalitsuste rahakotist, mille pihta maamaksu kaotamine annab hoobi. Laekub ju maamaks just kohalikku eelarvesse. Hinnanguliselt võib tänaste maamaksuhindade juures omavalitsustele laekumata jääda kuni 17 miljonit eurot aastas ning sellele miinusele tuleb leida lahendus.

Kevadega Pärnumaal

Tundub, et keegi kusagil otsustas, et 7. aprill on see päev kui minu elus tuleb kõik peapeale pöörata. Aitäh. See on olnud värskendav, huvitav ja hariv.  Nagu minu uus boss ütleb: hullupööra hakkab nalja saama.

Siiski. Töökoha ja volikogus positsiooni vahetus on ühe päeva kohta lagi, mille vastu võib päeva lõpuks pea kopsti ära lüüa. Nii otsustasin nädalavahetuseks juhtme seinast välja tõmmata ja kõvakettale kogutud infot töötlema minna.

Soomaa

(Soomaa 09.04.2010)

Tuulest viidud

(Soomaa õhtune pungisonks. Originaal.)

Ain Soomaal

(http://www.epl.ee/artikkel/595936)

Pärnu jõgi-Sindi 2

(Pärnu jõgi, paharet Sindis)

Tori

(Tori kirik: Eesti sõjameeste mälestuskirik)

mees, kes teadis ussisõnu 7

(Võta Kivirähu Mees, kes teadis ussisõnu. Keera see kolmkorda üle võlli. Kokkutuleb Mees, kes teadis ussisõnu lavaline variant.)

Võidula võrkpall

(Muuhulgas sai suveks ka võrguplats broneeritud)

Muuseum

(www.kurgja.ee)

Muuseum 2

(C. R. Jakobsoni talumuuseum)

Kalamehed

(Mehed pühapäeval sportimas)

Tallinna volikogu hääletab konveiermeetodil sadu eelarveparandusi

72429_451915717882_80124492882_5599760_277869_nTallinna linnavolikogu opositsioon võttis kasutusele venitamistaktika ja esitas lisaeelarve projektile 503 parandusettepanekut, mis tuleb kõik ükshaaval läbi hääletada.

Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut teatas enne parandusettepanekute arutamise algust, et teeb ise ettepaneku kõik ettepanekud läbi hääletada. Sellega õnnestus tal pisut aega kokku hoida, sest muidu oleks iga ettepaneku puhul hääletamist nõudnud mõni opositsiooni esindaja, kellele sõna andmine ja hääletuse nõudmise ärakuulamine oleks täiendavalt aega röövinud.

Kella 18.48ks oli volikogu läbi arutanud 30 muudatusettepanekut, kulutades selleks 16 minutit ja 55 sekundit.

Opositsioonierakonnad valisid venitamistaktika selleks, et juhtida tähelepanu lisaeelarve ebaproportsionaalsusele.

«On sügavalt ebaõiglane, et linnavalitsus plaanib lasteaedade remondiks 127 000 eurot ning Tallinna TV rahastamiseks kokku 1.9 miljonit eurot. Lisaks volikogu opositsioonifraktsioonidele on sellisele plaanile sotsiaalmeedias oma vastuseisu näidanud üle 10 000 inimese. Linnavalitsus on aga vastuseks öelnud, et linnaelanikud on valimistel Tallinna TV tegemist toetanud. Me ei kavatse selle selgitusega leppida,» põhjendas venitamistaktikat volikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Õnne Pillak.

Pärast eelarve teist lugemist on volikogu päevakorras veel 45 päevakorrapunkti. Neist viimased 28 on Tallinna linnapea Edgar Savisaare vastused arupärimistele.

Postimees online 24.03.2011

Reformierakond: Tallinna eelarve prioriteedid on paigast ära

auk vs pealinnTallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon soovib linnaeelarvest suunata täiendavaid vahendeid lasteaedadele ning linnatänavate remondiks.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõnul on Tallinna linneelarve põhimõtteliseks probleemiks see, et linnavõim soovib üle võtta riigi ülesandeid. „Kui linn teeb oma telekanalit, loob oma politseid ning võitleb suure meedikampaania saatel näiliselt tööpuudusega, siis oma põhiülesannete täitmiseks raha ei jätkugi,“ ütles Holsmer. „Selle tulemuseks on lasteaedade alarahastamine ning lagunevad linnatänavad.“

„Tegime eelarvesse ettepaneku, mille kohaselt suureneks lasteaedade ülepidamiseks ja remondiks minevad summad 4,1 miljoni euro võrra. Niisamuti soovime suurendada teede jooksva remondi summat 1,5 miljoni euro võrra,“ lausus Holsmer. „Nende kulutuste katteallikaks on Tallinna TV sulgemine (1,9 miljonit eurot), avalike suhete eelarve vähendamine (1,2 miljonit eurot) ja MUPO eelarve vähendamine 2,5 miljoni euro võrra.“

Reformierakonna fraktsiooni liikme Õnne Pillaku sõnul peaks linnavalitsus tunnistama lasteaedade halba olukorda ning sinna raha juurde suunama. „Linna prioriteedid on valed ja küsimus on valikutes, mida linn rahastab — telekanali rahastamiseks raha on, lasteaedade jaoks aga mitte,“ lisas Pillak.

„Sel nädalal tuleb linnavolikogus arutlusele ka meie fraktsiooni poolt algatatud visioon „Tallinna hea lasteaed 2030“, millisetele põhimõtetele võiks pealinna lasteaiad tulevikus rajaneda,“ märkis Pillak. „Ootan linnavalitsuse põhimõtteliselt nõusolekut sellele eelnõule kinnitamaks, et lasteaiad on olulised Tallinna linna jaoks.“

Linnavolikogule esitatud eelarve eelnõus on lasteaedade remondiks ette nähtud 127 000 eurot, Tallinna TV rahastamiseks 1,9 miljonit eurot, MUPO ülalpidamiseks 3,1 miljonit eurot ning avalike suhete jaoks 1,5 miljonit eurot. Linnaeelarve kogumaht on 463 miljonit eurot. Tallinna selle aasta eelarve on esimesel lugemisel tänasel linnavolikogu erakorralisel istungil.