Tallinna hea lasteaed vs Tallinna TV

Aegnal kiikumineSel neljapäeval hakkame volikogus arutama, millised peaks olema pealinna lasteaiad tulevikus. Lasteaed on koht, kus lapsed veedavad suurema osa oma päevast. Et laps oleks õnnelik nii hommikul lasteaeda tulles, kui sealt õhtul koju minnes, on väga oluline keskkond, kus ta vahepealse aja veedab.

Eelmisel aastal kutsusime Keidu, Remo, Taavi ja Maretiga kokku Tallinna lasteaedade õpetajate ümarlauad, et koos unistada ideaalsest lasteaiast. Panime kõik mõtted paberile ja nii sai kokku kirjutatud visioon „Tallinna hea lasteaed 2030“. Jagasime oma visiooni ka lastevanemate ja Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse liikmetega, kes  lisasid omad mõtted. Viimane lihv antud, jagasime seda visiooni Tallinna Linnavalitusega. Viimase reaktsioon oli muidugi masendav. Kõik, mis koos õpetajate, lastevanemate ja spetsialistidega sai kirja pandud, nende sõnul juba reaalselt toimib ja meie algatus põrmustati. Peamiseks argumendiks oli, et need asjad olevat seadusandluses juba kirjas.

Tõsi ta on, aga see ju ei tähenda, et Tallinna lasteaedadega oleks kõik hästi. Näiteks on meil väikeste rühmade (sõimerühmas 12 last ja aiarühmas 18 last) asemel rühmad, mis on pilgeni täis. Seda põhjusel, et lasteaiad on alarahastatud ja väikeste rühmade loomiseks jääb lasteaia kohtadest puudu. Samuti on puudulik laste ja vanemate nõustamispoolt. Lasteaedade üheks sooviks on, et neil oleks täiskohaga logopeed, tervisetöötaja ja psühholoog, kes laste ja nende vanematega pidevalt tegeleks. Täna on see ilmselge luksus, mida lasteaedade eelarved ei võimalda. Yana Toom võib silmi pööritades väita muidugi vastupidist. Mina usun aga lasteaia õpetajaid ja lapsevanemaid.

Rääkides seadusandlusest tuletaks pr Toomile siinkohal meelde, et seaduses on kirjas ka see, et kohalikul omavalitsusel on õigus koduomanikud maamaksust vabastada. Tallinlased maksavad sellegipoolest üüratut maksu. See, mis must-valget kirjas, ei taga veel seda, et reaalsuses kõik toimiks.

Ma tahaksin väga loota, et neljapäeval keskerakondlastest volikogu liikmed siiski toetavad Tallinna lasteaedade tuleviku visiooni, kuid arvestades eelmise nädalal väikest sissejuhatust antud teemale volikogu haridus- ja kultuurikomisjonis ma liiga optimistlik ei ole. Murelikuks teeb mind eelkõige see, et  Tallinna vastava valdkonna abilinnapea ei näe praeguses olukorras probleemi. Tema arvates on täiesti normaalne see, et Tallinn kulutab oma eelarvelised vahendid Tallinna TV-le ja süüdistab siis riik selles, et Tallinna lasteaiad on raskustes. Ikka on ju tore enda tegemata jätmistes süüdistada kedagi teist. Kuid just tänu sellele „süüdlasele“ on 2011. aastal pealinna lasteaedadel võimalused remonditöödeks, täpsemalt tänu riigi saastekvootide müügile.

Ma ei tea, kui paljud on vaadanud Tallinna TV-d ja kui paljud loevad ajalehte Pealinn. Mina olen neid mõlemaid tarbinud. Hästi need ei mõju. See on kui mürk, mis inimese elurõõmu vaikselt suretab. Täpselt nii kole kui oli viimane lause, on ka Tallinna linnavalitsuse propaganda tootmine ja õigustused enda tegevusele.

Tallinna hea lasteaia visioon ei ole poliitiline dokument. See on ideaalse lasteaia kirjeldus, et algatada erakondade ülene arutelu. Eesmärgiks on diskussiooni käigus leppida kokku, milline peaks olema ideaalne lasteaed tuleviku Tallinnas. Ma väga loodan, et keskerakondlastest linnavolinikus seda visiooni toetavad ning teevad endast kõik, et linnaisad hakkaks tegutsema lastesõbraliku keskkonna loomise nimel.

Lauri Pedaja läheb seekord kindlasti valima

Tõenäoliselt on Laurile sarnaseid inimesi päris mitu. Eks põhjused ole erinevad, aga tulemus sama. Valimistel ei ole osaletud.

Tegelikult on see kõik äärmiselt lihtsaks tehtud. Kui tänavad on liiga libedad, ilm pisut külm ja valimisjaoskonna leidmine tundub ülemõistuse raske, siis on üks lihtsam võimalus. Piisab kui Sul on arvuti, ID-kaart ning viimase lugeja ja koodid. Mine www.valimised.ee . Paar minutit ja ongi tehtud.

Mina lähen valima, tee seda ka Sina.

Kas tõesti ei ole vahet?

vahe on sinu tulevikViimastel nädalatel olen kohanud mitmeid inimesi, kes ütlevad: see kord ma valima ei lähe. Küsides miks nii, siis vastavad, et ei ole ju vahet kas lähen või mitte.

Ei vasta tõele. Iga hääl on oluline, sest just meie, kes me käime valimas, kujundame oma riigi oleviku ja tuleviku. Mina tunnen oma kodumaa üle uhkust, sest meil läheb hästi. Ma soovin, et eestlastel läheks ka tulevikust hästi ja sellepärast lähen ma kindlasti valima. Soovitan seda teha ka Sinul.

Eesti muusika tuleviku nimel

Õnne Pillak muusikutele

Ma usun, et igal ühel meist on vähemalt üks lemmik lugu, lemmik laulja, lemmik ansambel. Minu jaoks on muusika üks loomulik osa elust. Sama loomulik kui puhas õhk, mida hingata.

Suve lõpus rääkisime Rein Langiga Eesti muusikast ja selle arendamisest. Aitäh Reinule. Ta avas mu silmad ja andis julguse.

Eestil on palju andekaid artiste, kes võiks olla meie visiitkaardiks maailmas.

Just Eesti muusika arendamine on üks nendest põhjustest, miks ma otsustasin kandideerida eesolevatel valimistel Riigikogusse.

Eesti muusikud olgu meie visiitkaardiks maailmas

kullast_visiitkaart_520x600Eestlane on laulurahvas ja muusika elab me südames. Kes laulab suurel laval, kes ümiseb autos kaasa, kes dušši all kõvast ja valesti. Meie hulgas on veel neid, kes laulavad suurematele rahvahulkadele ning tahaks seda teha ka väljaspool Eestit. Need andekad muusikud võiks olla ka meie visiitkaardiks välismaal.

Ühel või teisel põhjusel on välismaa muusikalavade vallutamine nende jaoks raskendatud. Mõnel puuduvad võimalused ennast välismaal tutvustada, teisel jääb puudu rahast, millega välismaale esinema sõita. Kolmas jällegi ütleb, et tema teeb vaid muusikat, äriga tegelemiseks polevat aga aega. Tulemuseks on see, et Eesti muusikaturg on pigem heategevusprogramm ja hobi, mitte tulutoov äri.

Pöörates pilk põhjanaabrite (Soome ja Rootsi) poole, siis teeb ikka kadedaks küll. Nende jaoks on muusika (ja ma ei räägi siin üksnes popmuusikast) investeering, mis toob riigile tagasi miljoneid eurosid. Mida nad siis teevad teistmoodi? Koostöö. Riik, ettevõtjad ja muusikud on koostööpartnerid. Meie põhjanaabritele tähendab muusika mitte ainult loomeprotsessi vaid ka äri. Näiteks Soomes on loodud koostöös riigi ja ettevõtjatega sihtasutus, mille eesmärgiks on arendada Soome muusikaeksporti. Selle sihtasutuse nimi on Musex. Kümme aastat tagasi loodud sihtasutuse eesmärk on toetada Soome muusika ekspordiprojekte ning täna võib öelda, et ettevõtmine on ennast ära tasunud. Teadlik ja läbimõeldud tegevus on meie naabri lennHim ja Musexutanud muusikataevasse. Him, Apocalyptica, Sunrise Avenue jne. Need on näited artistidest, kes on Soome visiitkaardid laias maailmas ja seda tänu Musexile.

Selle asemel, et kadedal pilgul Soome või Rootsi poole vaadata, tuleb meil endal midagi ette võtta. Oleks ju uhke, kui mõne aasta pärast oleks Eestil päris enda Sex Pistols või Lady Gaga. Artistid, kes vallutavad maailmas edetabelite tippe. See kõik on võimalik, tuleb endale vaid vastav eesmärk ja tegevusplaan seada.

Muusikaeksport võiks olla arengusuund, mis oleks arvestatav osa meie majandusest. Täna nimetaks ma meie muusika turuosa hobiks, kus mõned aktivistid tegutsevad. Kuid see on pigem harrastustegevus, mitte tõsiseltvõetav investeering. Ka riik on siiani tegelenud pigem kultuurimekade ehitamisega, kui loometegevuse toetamisega. Tõsi, nö betooni erinevate kultuuriobjektide näol on vaja investeerida, kuid viimane aeg on hakata toetama ka loometegevust ehk meie muusikuid ja nende tegevust. Kiitus Juko-Mart Kõlarile ja Helen Sildnale, kes viimastel aastatel on seda suunda püüdnud arendada.

Sõbrad, muusika ei ole pelgalt semudega koos õllepudeli kõrval kidra tinistamine. Muusika on maailmas üks enim tulu teeniv majandusharu. See on suur äri. See võiks olla suur äri ka Eesti jaoks, kui üheskoos sellesse panustame. Meil on vaja astuda sammud, mis looks Eestile muusikaekspordi. Tarvis on koostööd ettevõtjate, muusikute ja riigivahel. Et muusikud saaksid endale koolitatud managerid, kontserditoetused ja muusikaeksporditoetuse. Meil on vaja luua enda Musex ehk Eesti muusikaekspordi sihtasutus, mille eesmärk oleks Eesti muusika tutvustamine välismaal. Meil on palju Outloudz2huvitavaid artiste, näiteks Outloudz, Aides, The Nymph, jne. Selleks, et see kõik juhtuks on vaja riigi tuge. Elu on näidanud, vaid muusikute enda projektid seda ära toita ei suuda. Tõsi on see, et midagi ei juhtu üle öö. Aga midagi ei juhtu ka siis, kui sellest vaid rääkida. On aeg liikuda rääkimise juurest tegudele. Eesti muusikud väärivad seda, et riik toetaks nende tegevust ja aitaks neil oma loomingut viia ka maailmaturule.