Tallinn: linnahalli projekt venib, kuid on lõppjärgus

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa kinnitusel on pikalt venima jäänud lepingute sõlmimine kosmeetikaärimehe Ronald S.

Lauderiga jõudnud lõppjärku, kuid ühtegi tühjalt seisva linnahalli korrastamistööde alguse tähtaega ta ei avaldanud.

„Tallinna linnakantselei õigusteenistuse koordineerimisel on lõppjärgus hoonestusõiguse, aktsionäride ja asutamislepingu projektide koostamine,” teatas Aas vastuseks reformierakondlasest volikoguliikme Õnne Pillaku arupärimisele. Küsimustele, kui palju linnahalli uuendamine maksma läheb, kas seal säilib kontserdisaal, millist finantseerimisskeemi kasutatakse ja millal linnahall korda tehakse, Aasa sõnul praegu veel vastata ei saa. „Kuna eelmainitud lepingute projektid peavad enne allakirjutamist saama Tallinna linnavolikogu heakskiidu, on Teil volikogu liikmena võimalik otsuse menetlemise käigus nende sisuga tutvuda ja oma küsimustele ka ammendava vastuse saada,” seisab abilinnapea kirjalikus vastuses.

Süüdi masu

Seda, miks linnahall pole erinevalt kahe aasta eest kõlava häälega lubatust tänavuseks Euroopa kultuuripealinna aastaks kasutamiskõlblikuks saanud, põhjendab Aas Eestit ja kogu maailma tabanud majandussurutisega. Ühtlasi põhjendab abilinnapea renoveerimistööde venimist sellega, et võimalikult kiire tähtaja asemel on Tallinn seadnud eesmärgiks „hoone kvaliteetse renoveerimise [ja] kasutuselevõtu avalikkusele suunatud kultuuriobjektina”.Tallinna volikogu kinnitas linnahalli Lauderiga seotud Tallinn Entertainment LLC kätesse minekut täpselt aasta eest. Kavakohaselt peaks linnahalli alast saama meelelahutuskompleks, kuhu tulevad kontserdipaikade kõrvale ka näiteks kasiinod. Lepingu järgi läheb linnahalli ala hoonestusõigus 99 aastaks ühisfirmale. Seni on teada, et esimese 15 aasta eest ei saa Tallinn ettevõtmisest sentigi, hiljem peaks hakkama laekuma hoonestusõiguse tasu suurusjärgus 800 000 dollarit aastas.

Kuniks Lauderi firma tegevusplaanist asja pole saanud, maksab Tallinn oma eelarvest summad, mida on vaja linnahalli täieliku lagunemise vältimiseks. Tänavu on linnahalli ülalpidamiskulude katmiseks ette nähtud 434 599 eurot.

Eesti Päevaleht online, 31.08.2011.

FOTOD: Linnahall laguneb nii mis mühiseb

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnu ei ole linnahalli renoveerimisega võimalik enam venitada, sest vastasel juhul kukub kultuuriobjekt enne ehitustööde algust kokku.

 

Linnahall2

pilt.delfi.ee

„Kaks aastat tagasi andis Taavi Aas välja veksli, et linnahall on renoveeritud käesolevaks aastaks, kui Tallinn kannab kultuuripealinna tiitlit. Tänaseks on kunagisest populaarsest kultuurirajatisest saanud hiiglaslik roostetav monstrum, mis on kaetud grafititega ning kus tuul keerutab prahti laiali. Kui piirkonna arendamisega samas tempos jätkata, siis võime olla silmitsi olukorraga, kus renoveerida pole enam midagi. linnahall lihtsalt kukub kokku,” kurjustas Pillak.

Delfi, 08.08.2011.

Reformierakond: linnahall kukub varsti lihtsalt kokku

Linnahall2Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnu ei ole linnahalli renoveerimisega võimalik enam venitada, sest vastasel juhul kukub hoone enne ehitustööde algust kokku.

Pillak saatis abilinnapea Taavi Aasale kirja, milles pärib aru linnahalli renoveerimistööde venimise, rahastamisskeemide ning tuleviku kohta.

«Kaks aastat tagasi andis Taavi Aas välja veksli, et linnahall on renoveeritud käesolevaks aastaks, kui Tallinn kannab kultuuripealinna tiitlit,» meenutas Pihlak. «Tänaseks on kunagisest populaarsest kultuurirajatisest saanud hiiglaslik roostetav monstrum, mis on kaetud grafititega ning kus tuul keerutab prahti laiali. Kui piirkonna arendamisega samas tempos jätkata, siis võime olla silmitsi olukorraga, kus renoveerida pole enam midagi. Linnahall lihtsalt kukub kokku.»

Pillak heitis linnavalitsusele ette USA partneritelt investeeringute nõudmata jätmist ja nendega ühisfirma loomist. «Üha rohkem tundub, et linnahalli renoveerimise varjus püütakse teha mingeid hämaraid tehinguid, samas kui hoone enda tulevik on endiselt lahtine,» ütles ta.

«Selle asemel, et linnahalli arendamise sildi all erinevaid petuskeeme punuda, peaks linnavalitsus panema kokku piirkonna arendamiseprojekti tegevusplaani, leppima kokku, millal ehitustöödega alustatakse ning leidma projektile tõsiseltvõetava investori. Arvestades linnahalli tänast seisukorda, siis renoveerimise hind tõuseb iga viivitatud päevaga,» hoiatas Pillak.

Postimees online, 07.08.2011.

Sõidutee äärde tõmmatud triip pole rattatee

DSCF9827Külastades erinevaid Euroopa pealinnasid imetlen alati sealset jalgrattakultuuri. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Võtame ülelahe asuva Stockholmi. Selles linnas on rattaga sõitmine iseenesest mõistetav, samuti on peaaegu igal tänavanurgal rattalaenutus ning rattahoidusid ei pea tikutulega taga otsima. Kuigi Tallinnas on aastate jooksul olukord paranenud, sest valmis on saanud mitmed terviserajad, tähistab igapäevases liikluses mitmel pool rattateed ikka veel sõidutee äärde tõmmatud triip. Paljudes kesklinna piirkondades ei ole aga sedagi. 

Suvel on rattaga liiklemine üks parimaid alternatiive palavale ja tolmusele ühistranspordile, kuid Tallinna kesklinnas nõuab rattaga sõitmine tublisti julgust. Minu arvates võiks Tallinn võtta eeskuju Euroopast, kus on loodud võimalused rattaga turvaliseks liiklemiseks ning ühistranspordile eelistatakse just ratast. Selleks on vaja luua aga tingimused, et igast linnaosast saaks turvaliselt sõita kesklinna ning linnaosad oleksid omavahel ühendatud korralike rattateedega. 

Küllap nii mõnigi Tallinna linnavalitsuse liige või ametnik ütleks mulle praegu, et tegelikult on pealinna rattateedega kõik hästi ning küsimus on hoopis ratturites. Tõsi, igal mündil on alati kaks poolt. Pean tunnistama, et juuli alguses kehtima hakanud uus liiklusseadus avardas küll ratturite võimalusi, aga nõuab ka suuremat tähelepanelikkust liikluses ning seda nii autojuhtide, ratturite ja jalakäijate poolt. Võtame näiteks jalgratturi ülekäiguraja ületamise õiguse sõiduteel. Seda võib 1. juulist teha rattalt maha tulemata. Kuigi see on ratturile mugav, ei tohi ära unustada, et reguleerimata ülekäigurajal ei ole jalgratturil sõidukijuhi suhtes eesõigust. 

Kui me tahame, et ka Tallinna linnaruumis liiguks inimesed rohkem ratastega, siis ei saa lükata kogu vastutust ainult ratturite õlule. Kui liiklejate tähelepanelikkust ei saa tõsta keegi teine peale nende enda, siis võimalusi ohutuks liiklemiseks peaks looma linn. Pealinna mure number üks on jätkuvalt korralike rattateede puudumine. Triibuga eraldatud sõidutee ja kõnnitee vaheline asfaldilõik ei ole kindlasti mitte rattatee, mida mööda oleks turvaline liigelda. Samuti ei ole lahendus uues liiklusseaduses pakutud võimalus, kus ratturil on õigus kasutada kõnniteed, kui sõidutee on mittesõidetav (auklik, ebatasane jne.). Sõidutee on ikka autodele mõeldud ning kõnnitee on mõeldud ohutuks liiklemiseks jalakäijatele, ratturitele on sõitmiseks tarvis vastavaid rattateid.

Laulu- ja tantsupeo kontserte võiks üle kanda Vabaduse väljaku ekraanidel

Jalutades täna üle Vabaduse väljaku mõtlesin, et küll oleks tore päiksepaistelise ilmaga esindusväljaku suurtelt ekraanidelt vaadata erinevate kultuuripealinna ürituste ülekandeid. Näiteks sel nädalavahetusel võiks Vabaduse väljakul näidata laulu- ja tantsupeo kontsertide ülekandeid. Ma olen kindel, et vaatajaid neile ülekannetele jaguks. Samuti jõuaks meie noorte suur pidu linna külalisteni, kes varem sellest ehk kuulnudki ei ole.

Tuhandeid noori laulu- ja tantsusõpru ühendav pidu, mis saab homme alguse Tallinna Lauluväljakul on kultuuripealinna üks olulisematest sündmustest.  Liialdamata võib öelda, et tegu on ühe Eesti firmamärgiga, mida oleks patt jätta näitamata meie esindusväljakul. Minu teada Tallinn täna seda võimalust ei kasuta. Sellest on aga kahju. Täna näitavad Vabaduse väljaku ekraanid peamiselt ilmauudiseid või linnavalitsuse pressiteateid. Suvel, eriti veel kui on tegu kultuuripealinnaga, võiks need ekraanid linnarahvale ja külalistele palju huvitavamat pilti näidata. Eesoleval nädalavahetuse võiks selleks olla laulu- ja tantsupeo ülekanded.

 

30062011887

(Vabaduse väljaku ekraanid 30.06.2011 kell12:19)

Tingimused XI noore laulu- ja tantsupeo Maa ja Ilm kontsertide ülekanneteks on Vabaduse väljakul olemas. Samuti on olemas ka suurte ürituste ülekannete kogemus, mis saadi eelmisel aastal jalgpalli MM näitamisega. Laulu- ja tantsupeo näitamine Vabaduse väljaku ekraanidel muudaks kultuuripealinna keskkonna huvitavamaks ning rõõmustaks nii linnaelanikke kui külalisi.

Loodan, et uus Tallinna kultuuriväärtuste juht suudab jääda oma otsustes objektiivseks

Kolmapäeval sai Tallinna Kultuuriväärtuste amet endale uue juhi, kelleks on kesklinna endine vanem Aini Härm. Kui eelnevad nädalad hirmutati mind jutudega, et uueks juhiks saab Katrin Siska, siis päevalõpuks läks justkui hästi.

Tuletades meelde Tallinna juhtide viimaste aastate tegevusi kultuurivaldkonnas (siin kohal ei ole vaja liiga kaugelt näiteid otsida, võtame näiteks kultuuriasutuste maamaksu tõusu 2,5%-le), siis on selge, et Aini Härmal lihtne uuel kohal olema ei saa. Eesootavad ebamugavad otsused. Ma siiralt loodan, et ta suudab pealinna kultuuritegevuse rahastamist või kultuuriruumi arengut puudutavaid otsuseid tehes jääda objektiivseks ning arvestada kultuurivaldkonna huvisid.

Viimastel aastatel on kultuuriasutused Tallinnas jäänud vaeslapse rolli ja neid eelistatakse mitte toetada. Kui täna on üheks päästerõngaks SA Tallinna 2011 tarvis eraldatud ligi 3,4 miljonit eurot, siis kultuuripealinna aasta lõppemisega lähevad need võimalused lukku. Oluline on, et täna SA-le Tallinn 2011 linna poolt eraldatud 3 451 229 eurot jääks kultuurivaldkonda, mitte ei suunataks mõnda linnavõimu eraprojekti, näiteks Tallinna TV-sse või muposse. Ma usun, et antud vahendite kasutamist puudutavad otsused pole Aini Härmile lihtsad, kuid loodan siiralt, et ta suudab nende vahendite eest võidelda ning need jäävad kultuurirahastamisse alles.

28560_396752204123_161765349123_3923806_7628099_nTallinn peaks olema kultuurne linn kogu aeg, mitte ainult kultuurpealinna tiitlit kandes. Kultuuri rolli linnaelanike igapäeva elus ei tohi alahinnata. Teatrid, kontserdid, muuseumid rikastavad, harivad ja kujundavad meie elustiili. Mida kvaliteetsemaid elamusi me suudame omavalitsusena pakkuda, seda rahulolevamad ja intelligentsemad on meie inimesed. Seepärast on oluline, et linn arendaks oma kultuuriruumi pidevalt. Kahjuks on viimastel aastatel Tallinna enda poolt kultuuritegevuse toetamine soiku jäänud.

Erinevad kultuurivaldkonnas tegelevad inimesed on täna mures, et neil puudub linnaga dialoogi pidamise võimalus. Ma loodan, et ka see olukord muutub tulevikus. Et pealinna kultuuriruum areneks, on oluline, et siinsed asutused, seltsid, MTÜd saaksid oma tegevust arendada. Kahjuks pole aga Tallinna linna viimane samm ärimaa maksumäära tõstmisest maksimumini märk soodsa tegevuskeskkonna loomisest või kultuuri arengu toetamisest.

Ma loodan, et Aini Härmil jätkub julgust ja ta seisab Tallinna kultuurielu arendamise eest. Jõudu uuele ja traditsiooniline soe käepigistus Kultuuriväärtuste ameti uuele juhile.