Mis tunde tekitavad Sinus kõik need õnnetud lood loomade piinamisest, mida meediast ikka aeg ajalt kuuleb?
Minu arust näitab see osade inimeste ükskõiksust ühiskonna vastu. Ekslikult arvatakse, et meie ühiskonna moodustavad vaid inimesed ning tähelepanu pööratakse peamiselt nende õigustele ja heaolule. Kuid loomadel on samuti oma õigused, sealhulgas õigus elule ja väärikale elukeskkonnale. Loomad ise oma heaolu eest seista ei saa, see töö tuleb nende omanikel ära teha.
Mis on Sinu arvetes nende loomapiinamiste põhjuseks? Mida tuleks ette võtta, et sellised juhtumid ei korduks?
Ühe põhjusena näen ma inimeste kultuuritust, mida põhjustab empaatiavõime puudumine. Empaatiavõime eeldab, et inimesed mõistavad end ümbritsevaid teisi elusolendeid. Vaadates kõiki neid õnnetuid sündmusi loomadega, siis mõistmisest on asi kaugel, pigem on tegu enesekehtestamise vajadusega. Vägivaldsesse enesekehtestamisse endast nõrgemate peal tuleb suhtuda kui ohumärki. Täna kasutavad inimesed vägivalda loomade peal, aga ühel hetkel see neid enam ei rahulda. Tulemuseks võib olla vägivalla kasutamine inimeste kallal.
Noortele tuleb varakult õpetada, kuidas teiste elusolenditega käituda. Samuti on vajalik koolitada loomasõpru. Neile tuleb selgitada loomapidamise põhimõtteid, loomade vajadusi ja nende eest hoolitsemist.
Sa ütlesid, et loomadel on õigused, mille eest peavad hea seisma nende omanikud. Kuid õigustega kaasnevad ka kohustused ja vastutus, mille paljud loomaomanikud kipuvad unustama.
Jah, näiteks on loomaomanikke, kes ei ole seadusekuulekad ning jätavad oma neljajalgsete sõprade väljaheited koristamata. Kätt südamele pannes tunnistan, et ka minul on nii juhtunud. Ma arvan, et siin tuleb vaadata sügavamale, ühiskonna üldist hoiakut. Kui inimesed hoiaksid haljasalasid ja metsaaluseid puhtana, oleks ka loomaomanikel piinlikum jätta oma lemmiku väljaheited koristamata.
„Miiniväljade” vältimisel saab appi tulla ka Tallinna linn, pannes tänavatele rohkem prügikaste. Täna on ebamugav jätkata kotike näpus oma koeraga jalutuskäiku, teades, et esimene prügikast on alles teadmatus kauguses.
(Õnne Pillaku sõnul Russelliga jalutamas käies Nõmmel kõige suurem puudus ekskremendikastidest, kuhu koera järelt koristatud väljaheited visata)
Küsis Peep Lillemägi