Reformierakonna fraktsioon pöördus Kõlvarti toetuse küsimuses Kaitsepolitsei poole

Onne_PillakTallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon pöördus Kaitsepolitseiameti poole, et saada õiguslik hinnang olukorrale, kus Tallinna linn maksab toetust abilinnapea Mihhail Kõlvartile treeneritöö eest.

“Sportlaste ja nende treenerite toetamine on kahtlemata tänuväärt tegevus,” ütles Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak. “Küll aga tekib küsimusi siis, kui üheks toetuse saajaks on vastava haldusala abilinnapea.”

Pillaku sõnul pöörduti seetõttu Kaitsepolitseiameti poole, et saada selgus, kas antud juhul on korrektselt tegutsetud või võib tegemist olla korruptsioonijuhtumiga. “Ootame huviga Kaitsepolitsei seisukohta selles küsimuses ning tegutseme vastavalt sellele,” lisas ta.

Avaldatud Delfis, Postimehes ja Äripäevas (6.03.2015).

Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
onne.pillak@tallinn.ee
53305033

 

Mõeldes tuleviku Eestile

582084_10200796476865425_1526907111_n

Tuleviku Eestile mõeldes, siis näen riiki, kus on õnnelikud perekonnad, kuhu sünnib juurde beebisid ning kus lapsed on hästi hoitud ja kasvatatud. Kus lapsevanemad tunnevad, et riik on loonud neile tingimused, mis pereloomise plaane toetavad.

Olulised sammud on selles suunas tehtud. Meil on vanemahüvitis, mis vaatamata selle elluviimisel tekkinud kirglikule kriitikale on ennast õigustanud. Eelmisel aastal tõsteti lastetoetusi. Kuid vaatamata senistele pingutustele ei saa olukorda pidada rahuldavaks. Statistikaameti prognoos näitab, et meie rahvaarv võib nii loomuliku iibe kui väljarände tõttu lähikümnenditel väheneda 125 000 inimese võrra.

Eesti rahva püsimajäämiseks on vaja uut demograafilist meedet, mis suurendab perede heaolu ja elukvaliteeti, soodustades see läbi laste sünde. Numbritekeeles tähendab see, et igas peres peab olema vähemalt 2,1 last, mitte 1,52 nagu on see praegu. Seega vanemahüvitise jätku meede peab olema suunatus neile peredele, kes juba täna kasvatavad kahte last, kuid pelgavad kolmandat saada, sest puudub kindlustunne, et majanduslikult saadakse hakkama. Lahendus selleks on olemas ning ootab juba neil riigikogu valimistel mandaati teostamiseks. Riik hakkab pärast  vanemahüvitise lõppu alates kolmandast lapsest maksma igale lapsele 300 eurot kuus. Kindlasti on see suur abi perele, kus kasvab rohkem kui kaks last. Arvutuste järgi läheb see maksma 60-70 miljonit eurot aastas. Oodatav kasv järgmistel aastatel oleks: 2016. aastal on 500 last, 2017. aastal 1000 last ja 2018. aastal 1500 last.

Sama oluline, kui kolmandate laste sünd on jätkuvalt pakkuda tuge ja julgustust neile, kes lapse saamist edasi lükanud ehk laulva revolutsiooni põlvkonnale. Tunnistan, et mõistan elustiili, kus karjäär ja reisimine on paljude noorte jaoks peamiseks eelistuseks. Olen minagi aastaid põigelnud vanemate ja sugulaste küsimuste eest, millal plaanin peret looma hakata, vanust juba selleks piisavalt. Nüüd plaanin. Kuid omast kogemusest võin öelda, et surve ei ole olnud lahendus, mis innustaks mind lapsi saama. Oluline on luua võimalused ja garantiid, et meie elukvaliteet lapse saamisel säilib. Et laps(ed) toovad meile ellu lisaväärtust ja rõõmu. Vanemahüvitis ja lastetoetused on kindlasti siinkohal abiks. Kuid palju olulisem on teadmine, et kui on soov tagasi tööturule naaseda, siis on see võimalus olemas ega pea muretsema, kas lapsel on selleks ajaks olemas vajalik lapsehoiukoht. Just sellepärast tuleb riigi poolt ulatada abikäsi omavalitsustele lastehoiukohtade loomisel ning seda Reformierakond lubab teha. Euroopa Liidu abiga loome 1200 täiendavat lapsehoiukohta, et lasteaia järjekorrad jääks minevikku  ja vanemad saaksid muretult tööle tagasi minna.

300-eurone kolmanda lapse toetuse kehtestamine ja uute lasteaiakohtade rajamine on alates 2016. aastast on teostatav. Need on mulle ja Reformierakonnale eesmärgid, mida soovime täita. Hästi kaitstud riigi ja kasvava majanduse kõrval on Eesti olulisim eesmärk rahvastiku juurdekasv, rohkem hästi hoitud ja kasvatatud lapsi ning õnnelikke ja väärikaid perekondi.

Riik loob Tallinnasse lähiaastatel 440 uut lasteaiakohta


1146660_35360547Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul aitab riik eurorahade toel rajada Tallinnasse järgmiste aastate jooksul 440 uut lasteaiakohta.

„Aeg on näidanud, et Tallinna linn ise vajalike laste- ja sõimehoiukohtade loomisega hakkama ei saa, riigil tuleb appi tulla,“ ütles Pillak, täpsustades, et riik toetab uute lapsehoiukohtade loomist 0–7-aastastele kokku üle 5 miljoni euroga.

„Tänu sellele otsusele saab Tallinn juurde 440 uut lasteaiakohta, nendest 80 tulevad näiteks Nõmmele,“ märkis Pillak.

„See on positiivne ja õige otsus investeerida Euroopa liidu vahendeid uute lasteaiakohtade loomisse Tallinnas. Lastehoiukohtade, eriti sõimekohtade, nappus on jätkuvalt probleem. Sellega tuleb tegeleda, kui me soovime, et Eestisse sünniks juurde lapsi,“ rääkis Pillak.

„Tulevastele lapsevanematele on üheks takistuseks kindlustunde puudumine, et kui vanemahüvitise aeg lõppeb ja soov on tagasi tööturule naasta, siis on olemas lapsele lastehoid. Lahenduseks saab olla vaid vajalike lastehoiukohtade loomine,“ selgitas Pillak praegust olukorda.

Lisainfo:

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

Õnne Pillak: Jätkuvalt seisame valiku ees, kas lapsed või Tallinna Televisioon

Onne_PillakMinu jaoks on valik lihtne – miljonid, mis kulutatakse Tallinna propagandakanalile tuleb anda lasteaedadele remondirahaks. Ja kuigi linnapea on väitnud, et ei ole õige sellisel moel eelarvekulusid vastandada, siis mina temaga nõus ei ole.

Tallinna rahakott on üks ja selle kasutamisel tuleb teha valikuid. Valikuid, kuidas kõige paremini Tallinna maksumaksjate raha kasutada. Need kolm miljonit eurot, mida kasutatakse täna mittevajaliku telekanali elushoidmiseks, on võetud lasteaedade arvelt ja see raha tuleb neile tagasi anda.

Iga laps väärib seda, et ta saaks käia lasteaias, kus koos sõpradega saab ta mängida ja õppida. Iga lapsevanem väärib seda, et ta saab rahuliku südamega jätta lapse lasteaeda, mis on turvaline, kus tema last õpetavad ja tema eest hoolitsevad motiveeritud ja hästi tasustatud õpetajad.

Kindlustada lapsevanematele rahulolu ja teadmine, et ajal, kui nemad teevad tööd, on nende laps lasteaias, kus ootamatult ei kuku laest tükke alla, kus aknad ei ole vooderdatud laudadega ja õuemängualad on turvalised – see peab olema Tallinna linnajuhtide üks tähtsamatest ülesannetest.

Ja ometi, iga kord kui linnavalitsuse ja volikogu liikmed on valiku ees, kas anda lisaraha lasteaedadele või linnavalitsuse õukonnameediale, siis Keskerakonna häältega langeb valik linnavalitsuse õukonnameedia kasuks. Tunnistan, et see on minu jaoks arusaamatu valik, sest on ebaloogiline, et propaganda jaoks soovitakse anda lisaraha, lasteaedade jaoks aga mitte.

Tallinnas on 132 lasteaeda. Eelmise aasta lõpus volikogus vastu võetud Tallinna eelarves eraldati lasteaedadele remondiks 3,4 miljonit eurot. Selle raha eest renoveeritakse üks lasteaed Lasnamäel ja remonditakse ruumid kuues lasteaias, luues seeläbi juurde uusi sõimekohti.

Kokku eraldati vaid seitsmele lasteaiale raha, et nad saaks teha remonti. Tallinnas on üks telekanal, millele eraldati sama eelarvega ca 3 miljonit eurot. Selle raha eest peetakse üleval linna ühte ja ainukest telekanalit. Volikogus sel nädalal vastuvõtmisele tulev Tallinna selle aasta esimene lisaeelarve näitab taaskord linnavalitsuse eelistusi. Tallinna 132 lasteaiale antakse remondivahenditeks kõigest 61 247 eurot, samal ajal Tallinna Televisioonile on ette nähtud lisaks 200 000 eurot.

See näitab seda, et linnapea arvates on Tallinna lasteaiad korras ega vaja rohkem lisaraha. Päriselus see nii ei ole. Kui linnapea käiks läbi kõik Tallinna lasteaiad ega piirduks vaid uute lasteaedade avamisega,  siis võiks ta selles oma silmaga veenduda. Esimesena soovitan ma minna tal Nõmmele Mõmmiku sõime, kus maja fassaad laguneb, kelder hallitab ja pööninguaknad on laudadega kinni löödud.

Kolm aastat järjest on linnapea ja tema fraktsioonikaaslased volikogus tagasi lükanud ettepaneku anda sellele sõimele remondiraha. Kuid see on vaid üks näide. Neid sõimesid ja lasteaedasid on üle Tallinna veel, mis vajavad seda raha palju rohkem, mis täna kulutatakse Tallinna Televisiooni ülevalpidamiseks.

Tunnistan, et minul on piinlik nende volikogu liikmete pärast, kes üheskoos linnapeaga on keeranud lasteaedadele selja ning otsustanud lasteaedadele raha andmise asemel investeerida seda linna propagandakanalisse ja sellesse, et linnapea saaks koos oma meeskonnaliikmetega trükkida värvilisi plakateid ja teha kalleid telereklaame. Minu meelest on selline käitumine küüniline ja vale.

Ma usun seda, et kõik vanemad ja vanavanemad soovivad oma lastele ja lastelastele parimat. Ja ma usun ka seda, et enamus volikogu liikmeid eelistavad toetada pigem lapsi, kui üht kallist telekanalit. Neil on vaja lihtsalt julgust, et teha valikuid, millesse nad oma südames päriselt usuvad.

Reformierakonna fraktsiooniga oleme teinud Tallinna lisaeelarvesse ettepaneku suurendada Tallinna lasteaedade investeeringuid lisaeelarvega 5 miljonile eurole. Selleks vajalikud vahendid soovime võtta Tallinna Televisiooni ja avalike suhete eelarvete ridadelt, sest selle raha investeerimine lasteaedade remonti on palju vajalikum.

Teisisõnu on volikogu liikmetel taas võimalus otsustada, kas nad tahavad toetada Tallinna lapsi või linnapea õukonnameediat. Ma soovin, et seekord on enamusel volikogu liikmetest julgust ja südant valida laste heaolu.

Avaldatud Delfis, 11.06.2014

Reformierakond Nõmmel: Nõmme haiglasse tuleb teha lasteaed, mitte see maha müüa

1375139_10202145034098513_2067129427_nReformierakonna Nõmme piirkonna juhi ja Tallinna volikogu liikme Õnne Pillaku sõnul tuleb Nõmme endine hooldushaigla (Lõuna tn 50) ümberehitada lasteaiaks ja hoone müümisplaan unustada.

„Nõmmel elavate lapsevanemate suurimaks mureks on lasteaiakohtade puudus. Sellele tuleb lahendus leida nüüd, mitte oodata, et laste vanemaks saamisega probleem ennast ise lahendaks,“ütles Pillak. „Nõmmel ootab lasteaiakohta üle 250 lapse. Selleks, et Nõmmel saaks kõik lapsed soovitud lasteaiakoha, on Reformierakonna Nõmme piirkond teinud Tallinna linnapeale, Nõmme linnaosa vanemale ja Nõmme halduskogule ettepaneku ümberehitada Lõuna tänaval asuv vana haiglahoone lasteaiaks.”

Pillaku sõnul on võimalused selleks olemas, puudu on ainult otsus, millal ehitustöödega alustada. „Meil on olemas Nõmmel Lõuna tänav 50 hoone, mis ootab kasutussevõtmist. Linnal on võimalus taotleda lasteaiakohtade loomiseks Euroopa Liidu vahendeid,“ selgitas ta. „Teisisõnu on olemas kõik eeldused, et 2015. aastast Nõmmel uue lasteaia ehitamisega alustada. Vaja on otsustada, et see samm väikeste nõmmekate ja nende vanemate jaoks astutakse.“

Nõmme halduskogu aseesimehe Eero Merilinnu sõnul võiks Nõmme endise hooldushaigla ümberehitamine olla eesmärgiks, mille eest Nõmme linnaosa valitsus ja halduskogu koos võitleks. Järgmisel halduskogu sotsiaalkomisjoni koosolekul on Lõuna tänav 50 tulevik üks arutelu teemadest ning ma loodan, et sotsiaalkomisjon ja ka Nõmme halduskogu enamus toetab ettepanekut võtta see hoone müüginimekirjast maha ja teha sinna lasteaed,“ lisa ta.

„Vastasel juhul võime olla hiljem taaskord olukorras, kus sotsiaalmaana müüdud kinnistule soovitakse heakskiitu maa sihtotstarbe muutmiseks, et sinna rajada korterelamu,“ ütles Merilind viidates Kivimäe sauna ümber toimuvale. „Ma olen kindel, et sellist tulemust ei soovi keegi. Sellepärast on mõistlik leida täna sellele hoonele kasutus, mis vastaks Nõmme inimeste ootustele ja kinnistu kasutusvõimalustele,“ on halduskogu aseesimees veendumusel.

Lisainfo:

Õnne Pillak

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

onne.pillak@tallinn.ee

53305033

Eero Merilind

Reformierakonna Nõmme piirkonna juhatuse liige

Nõmme halduskogu aseesimees

Eero.Merilind@arst.ee

+3725112901

Tallinna munitsipaalspordikool tehakse spordiklubide arvelt

tennis_0003_2560Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul tuleb Tallinna linnal anda noortespordile lisaraha, mitte luua spordiklubide arvelt valitutele eelistingimusi.

„Tallinna linnavalitsuse tänane otsus luua munitsipaalspordikool on oht 20 aastat rajatud pealinna spordisüsteemile, mis linnapea poliitiliste mängude tõttu on määratud kokkukukkumisele. On avalik saladus, et antud samm ei ole mitte siiras soov noortesporti enam toetada, vaid reaktsioon valitsuse otsusele 2015. aastal anda noortetreeneritele 3,5 miljonit eurot nende sotsiaalsete garantiide tagamiseks,“ ütles Pillak.

Pillaku arvates ei looda munitsipaalspordikooliga paremaid tingimusi noortele spordisõpradele. „Vastupidi. Selle sammuga antakse karm hoop eraõiguslikele spordiklubidele ja neile, kes klubides täna sportimas käivad,“ selgitas ta.

„Pealinna spordiklubid siplevad juba rahakitsikuses tänu linna kärbetele noortespordi rahastamisel. Selle asemel, et neilt veel raha ära võtta, tuleks linnal hoopis noortespordi rahastamist suurendada,” lisas ta.

Volikogu liikme sõnul ei üllataks teda, kui järgmisena otsustaks linnavalitsus, et Tallinnas rahastatakse noortesporti üksnes loodava munitsipaalkooli kaudu.

„Kõigepealt võttis Savisaare linnavalitsus toetuse ära erakoolidelt ja huvialakoolidelt, nüüd siis minnakse spordiklubide rahakoti kallale, et luua linnapeale isiklik spordimeeskond. Sellisest käitumisest kannatavad üksnes lapsed ja noored, kes käivad spordiklubides treenimas ja nende treenerid,“ lisas ta.

„Iseenesest on sporditegevuse toetamine positiivne, kuid seda juhul, kui otsuseid ei tehta teiste arvelt. Antud juhul see nii läheb. On ju kõigile teada, et Tallinna linnal ei ole raha üle, sest kõik lisavahendid lähevad kuluka „prii“ transpordi peale, seega tuleb uute algatuste tarbeks vajaminevad vahendid võtta olemasolevate vahendite seest. Teisisõnu kellegi teise arvelt,“ selgitas Pillak.

Keskerakond pani tsensuuri inimestele, kes on Savisaarega erimeelt

Onne_PillakKõige pealt kustutas linnapea mõned aastad tagasi Tallinnas tuled. Muutis linna pimedaks. Nüüd soovitakse piirata volikogus sõnavabadust. Tasalülitada linn. Mis järgmiseks? Saadetakse linnast välja kõik need, kellel on linnapeaga erinev arvamus?

Lugupeetud volikogu liikmed, ma küsin teilt, mis ajas me elame? Kes on ära unustanud, siis tuletan meelde, et käesoleva aasta number on 2014, mitte 1978.

Tundub, et pean hakkama iga kord siin kõnepuldis meelde tuletama, et Eesti on vaba ja demokraatlik riik, kus vastavalt meie konstitutsioonile on igaühe õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Eestis ei kehti tsensuuri.

Ometi täna, siin peame otsustama, kas tsenseerime ajaliselt volikogu opositsiooni ja need inimesed, kelle arvamusi, mõtteid ja soove me siin esindame. Või me siis ei tee seda. Palun tõstke käsi, kes on seda eelnõu ise lugenud ja saanud ka sellest aru? Aitäh!

Ütlen teile kõigile: minu arvates on vale toetada eelnõud, mis kehtestab volikogus ajalise tsensuuri neile inimestele, kes on linnapeaga eriarvamusel.

Mis on selle sõnavabaduse piiramise ja tsensuuri põhjused?

Toomas Vitsut on õigustanud seda halduskogude praktikaga. Ei võta mina seda otsitud põhjendust tõsiselt.

Vaatame tõele näkku, küllap on tegelik põhjus ikka see, et linnapead on hakanud häirima opositsiooni kriitilised sõnavõtud ja algatused ning nüüd püüab ta endale sobivalt seda olukorda lahendada. Kuid on põhimõtteliselt vale piirata volikogu liikmete sõnavabadust ja sundida meid vaikima. Ma tuletan teile meelde, et meid on siia valitud Tallinna inimesi esindama, nende soovide ja heaolu eest seisma. Võitlema. Mitte olema suukorvistatud kutsikad, kes vaikides linnapea otsuseid hääletavad. Kellele see mõte tundub võõras võib alati loobuda ja lasta volikogusse enda asemele inimese, kes soovib siin tööd tõsimeelselt teha. Seista oma valijate huvide eest ega käi robotlikult linnapea otsuseid heaks kiitmas.

Reformierakonna fraktsioon on arvamusel, et volikogu töökultuur vajab muutmist, kuid mitte sellisel kujul nagu soovib seda teha volikogu esimees.

Tallinna tasalülitamise asemel tuleb astuda samm hoopis inimeste suunas ja anda neile võimlus volikogu töös senisest enam osaleda. Kahjuks oleme aga jõudnud viimastel aastatel sinnani, et üks osa Tallinna inimestest ei saa oma kodukoha küsimustes kaasarääkida, sest neid lihtsalt ei kuulata ning nüüd soovitakse vaikima sundida ka nende esindajad volikogus. Selline suundmus on põhimõtteliselt vale.

Me võiksime anda Tallinna inimestele on õiguse rääkida kaasa linna juhtimist puudutavatel teemadel. Anda neile võimaluse tulla volikogu liikmete ette, et jagada oma ettepanekuid või kirjeldada muresid, millega linnavõim peaks tegelema. Kuid seda mitte ööpimeduses, kui koalitsiooni saadikud on volikogust lahkunud, vaid istungi alguses, et ka nemad saaksid teada, mis nende juhitavas linnas on inimestel südamel.

Sellepärast on mul teile head kolleegid ettepanek muuta meie töökultuuri hoopis selliselt, et anda iga istungi alguses lisaks volikogu liikmetele võimalus oma mõtteid ja arvamusi tulla tutvustama ka linnakodanikel. Broneerime neile iga istungi alguses selleks tund aega eelregistreeritud sõnavõttudeks. Ma usun, et see aitaks nii mõnelgi teist mõista, mis on inimestel tegelikult südamel ja mida on vaja Tallinnas korda teha.

Ma palun teil seda muudatusettepanekut toetada ning olla vastu tsensuuri kehtestamisele Tallinna Linnavolikogus. See ei oleks demokraatliku riigi pealinnale kohane käitumine.

Aitäh!

(Kõne Tallinna Linnavolikogus 20.02.2014)