Eile nägin ma Kihnu saart

Eile nägin ma Kihnu saart ja palju õnnelikke inimesi.

Tänud Mihklile, Ingvarile, Marele, Toomasele ja kõigile teistele Kihnu inimestele meeleoluka päeva eest.

2012-07-03 09.33.16Kihnu on Liivi lahe suurim saar (suuruselt seitsmes Eesti saar). Väidetavalt on Kihnus kõige rohkem päikesepaistelisi päevi 🙂 .

2012-07-03 11.07.07Iga kinda- ja sokipaar, tekk ja kört jutustab meile oma lugu, sest kihnu naiste poolt tehtud käsitöösse on sisse kootud sõnum meie kaugetelt esivanematelt. Kuid mis veel olulisem, need hoiavad jalad ja käes soojad ning tuju hea.

2012-07-03 11.08.08Eeskujud.

2012-07-03 11.14.07Elukestev õpe.

2012-07-03 11.24.37Rõivastest – http://www.kihnu.ee/index.php?id=177

2012-07-03 11.09.57

2012-07-03 14.08.55Shoppama. www.kihnukaubamaja.ee

2012-07-03 14.51.21Parim osa kogu päevast :-).

2012-07-03 11.08.23

2012-07-03 11.48.25Tänapäeva Kihnu on omapärane sulam kaasajast ja minevikust…

2012-07-03 11.16.26

Kõrvuti isaisade aegadest pärit tarkuste, kommete, esemete ja tööriistadega kasutab kihnlane moodsat tehnikat ja hoiab end kursis mujal maailmas toimuvaga.

2012-07-03 12.07.01Tänapäeva kihnlase elu reguleerivad normid muutuvad koos aja ja inimestega, kuid paljuski järgitakse esivanemate tarkusi.

2012-07-03 13.03.53

Vana kirik (õigupärast kabel) asus saare põhjatipus kõrgemal liivakaldal. Legendi järgi hävis see Põhjasõja ajal tulekahjus (1700-1710). Vanakiriku mäelt on leitud ka tolleaegne matmispaik nn maa-alune kalmistu.

2012-07-03 12.56.36

Luterlik kirikureform jõudis Kihnu Rootsi valitsemise algul 1530.a paiku. Uus kabel ehitati saare keskele umbes praeguse kiriku kohale. 1840.a alanud usuvahetusliikumise käigus läksid kihnlased massiliselt õigeusku.

2012-07-03 13.50.06

Kuna Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, on saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala – üle-Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala.

2012-07-03 13.49.47Kihnu tuletorn, mis asub saare lõunatipus Pitkänä neemel, on Inglismaal valmistatud detailidest kokku monteeritud 1864. aastal. Kihnlased kutsuvad tuletorni puagiks, nn puagivahid on läbi aegade olnud enamasti venelased.
Tuletorni kõrgus mere- ja maapinnast on vastavalt 31 ja 29 m

2012-07-03 13.32.52

2012-07-03 13.55.02

2012-07-03 14.05.38

2012-07-03 14.15.35Väidetavalt on Kihnus üks inimene, kes pilli ei mängi. Paraku ei õnnestunud seekord temaga kohtuda.

2012-07-03 14.09.04

2012-07-03 14.12.38

2012-07-03 14.14.45On plaan igale lapsele, kes esimesse klassi läheb lisaks Aabitsale kinkida ka viiul. Mulle idee meeldib.

2012-07-03 14.12.12

2012-07-03 09.39.18Oli äärmiselt vahva päev. Aitäh!

Hea linn on inimeste kohtumispaik…

2012-06-21 21.25.12…nii arvab Eric Britton oma intervjuus, mille ta andis ajalehele Sirp.

Ma ei hakka seda intervjuud ümberjutustama, vaid soovitan lugeda: Võrdsusel ja arukusel toimivate linnade päralt on tulevik.

Kuid kolm pärlit Brittonilt siiski:

1. Ühistranspordist Tallinnas. Torkab selgelt silma, et vajadus raha järele on isegi väiksem vajadus kui vajadus hea juhtimise ja korraldustöö järele, et paremad transpordilahendused realiseeruksid. Paindliku ja eri liiklusvahendite arukas kombineerimine – see on ühistranspordi kolmas laine.

2. Mis on hea linna tunnus? Kui näeme igas eas naisi jalgrattaga sõitmas. Turvaliselt ja rõõmsalt.

3. Lõpuks on küsimus linn ja ka riigi heaolus sellest, millistesse linnasesse kolivad andekad ja võimekad noored. Kus leidub neile majanduslikult ja kultuuriliselt ahvatlevamaid võimalusi, sinna minnaksegi.

Vaadates oma kodulinna tänast arendamist, siis tuleb mõttesse üks seos. Rattaga tuleb sõitma õppida, mitte seda leiutama hakata. Ratas on juba leiutatud. Kahju, et meie linnajuhid seda märganud ei ole.

Parkimiskorralduse küsitluse tulemus: jah, ei, ei tea

Viimased nädalad on kesklinnas kirgi kütnud parkimiskorralduse muutmine. Pakutud on välja mitu erinevat võimalust. Arvamust on küsitud elanikelt. Seda viimast muidugi parkimineformaalselt, sest arvamust on küsitud vaid Sikupilli elanike käest ja vastuseid saadud kolm.

Minu fraktsioonikaaslane Kaupo uuris Kesklinna valitsusest, et millised siis nende poolt läbiviidud küsitlused tulemused olid. Vastus räägib iseenda eest. Üks poolt, üks vastu, üks erapooletu.

Subject: Vastus teabenõudele

Lp Kaupo Nõlvak

Tallinna Linnavolikogu liige

Kaupo.Nolvak@tallinnlv.ee

Austatud Kaupo Nõlvak

Tallinna Kesklinna Valitsus korraldas seoses võimaliku Südalinna tasulise parkimisala laiendamise kavaga Sikupilli piirkonda sealsete elanike teavitamise. Ühtlasi palusime tagasisidet ning sellekohaseid arvamusi.

Seda tehti elektronpostiga, kuna tänu tihedale infovahetusele korteriühistute ja ühisustega on meil olemas vajalikud kontaktid. Lisaks korraldati teabe edastamine otsepostiga viisil, et teavitustekstiga varustatud lehed paigaldati kõnealuse piirkonna elamute sissepääsude juurde nähtavale kohale.

Nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal edastatud tekst oli järgmine:

„Lugupeetud Sikupilli piirkonna elanikud!

Tallinna Transpordiamet on valmistamas ette uut tervikteksti Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusele number 9 „Parkimistasu kehtestamine“. Seni kehtinud määrus ei vastanud oma ülesehituselt õigustloovatele aktidele ette nähtud nõuetele ning määrust oli alates selle vastu võtmisest korduvalt muudetud, mistõttu on määruse lugemine üsna keerukas. Lisaks eeltoodule täpsustatakse eelnõuga Tallinna linna avaliku valveta tasulise parkimisala piire, maksumäärasid ning maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmise aluseid, et maksustamise põhimõtted oleksid selged ja üheselt mõistetavad.

Liiklusspetsialistide poolt on üle vaadatud kesklinna parkimiskorraldus ning tulenevalt laekunud ettepanekutest muudetakse eelnõuga avaliku tasulise parkimisala piire. Võrreldes kehtiva kesklinna tasulise parkimisalaga on eelnõus muudetud kesklinna tasulise ala piir Tallinna bussijaama ümbruses. Tasulise parkimisala piiride muutmine on ajendatud asjaolust, et sõidukijuhid kasutavad antud piirkonda sageli sõiduki parkimiseks ja linna edasi reisimiseks. Parkimistihedus nimetatud piirkonnas on ületanud kriitilise piiri ning seda probleemi on võimalik lahendada üksnes tasulise parkimisala laiendamisega antud piirkonda.

Kas Teie kui Sikupilli piirkonna elanike arvates lahendaks selline tasulise parkimisala laiendamine praeguseid parkimisprobleeme?

Ootame Teilt tagasisidet 8. juuniks e-mailile: raivo.tammus@tallinnlv.ee .“

8.juuni 2012 seisuga on Tallinna Kesklinna Valitsusele saabunud reageeringud:

Vastu – Lubja tn 9 elanikud kollektiivselt. Nende esindaja küll hiljem avaldas telefoni teel poolehoidu, tingimusel kui kohalikele elanikele säilib tasuta parkimise õigus;

eraisik Kappeli tänavalt. Oli küll põhimõtteliselt nõus tasulise parkimisega tingimusel, kui see kehtib argipäeviti 8.30-st kuni 17.30-ni.

Poolt – Kappeli tn 5 elanikud kollektiivselt;

Kappeli tn11 elanikud kollektiivselt, elanikele küll soovitakse võimalusel tasuta parkimise õigust.

Erapooletud – Lubja tn 7 elanikud kollektiivselt.

Lugupidamisega

Mihhail Korb

Tallinna Kesklinna vanem

Tänaseks on kiiruga alustatud Kesklinna parkimiskorralduse muutmisega aeg maha võetud. Otsused, kas ja mida muuta, tehakse sügisel. Ma tõesti loodan, et seekord ei sunni linnavalitsus enda tahtmist peale, nagu see juhtus mõned aastad tagasi Pirital.

Tallinna inimesed väärivad võimalus oma kodukohas mugavalt parkida. Ka Kesklinna elanikud.  Selleks, et parkimiskorraldus kesklinnas lähtuks Tallinna inimeste, mitte linnavalitsuse raha korjamise vajadusest, tuleks:

1. Kodumaja ees parkimist võimaldava parkimiskaardi tasu vähendamine 6,40 eurole aastas. Täna tuleb kesklinna elanikel auto parkimiseks kodukohas maksta aastas 38,35 eurot.

2.  Südalinna parkimistsooni kaotamisega vähendada Kesklinna parkimistsoone kahele (kesklinn ja vanalinn), muutmata seejuures parkimistasusid tsoonides.

3. Anda kesklinna elanikule võimalus senise ühe sooduskaadri asemel taotleda endale kaks sooduskaarti.

Ilus oli olla, sest et kole oli möödas…

Erilised episoodid erilisest elust
mida kuulis kõrv või mida nägi meie silm.
Jutustasid kangelaste erilisest valust
sellest rääkis raamat, seda näitas meile film…


2012-06-08 21.31.57

2012-06-08 21.14.59

2012-06-08 21.34.52

2012-06-08 21.52.59

2012-06-08 21.38.50

2012-06-08 22.25.07

2012-06-08 21.31.20

2012-06-08 22.27.17

2012-06-08 22.40.02

2012-06-08 21.31.33

Terves ilmas mitte miskit erilist ei olnud
sama tuul ja samad majad, inimesed sees
erilised juhtumised olid ära olnud
oleksime tahtnud olla olevikust ees.

H.Volmer

Lasteaiad ja teed tuleb korda teha, mitte Tallinna TV-d nuumata

20100310_6nne_volikogus_1-300x200Eile kinnitas linnavalitsus oma erakorralisel istungil Tallinna lisaeelarve. Seda lugedes tahaks võtta linnavalitsuse liikmed käekõrvale ja viia nad inimeste juurde, et nad saaksid aru, millega on linnas vaja päriselt tegeleda.

Just vastuolu linlaste ootuste ja linna poolt tehtavate kulutuste vahel on täna Tallinna juhtimise peamiseks murekohaks. Kuigi linnavalitsusele võib tunduda, et inimeste täielikust õnnest on puudu Tallinna Televisioonile pidev lisaraha andmine, siis tegelikult see nii ei ole. Viimaste aastate jututeemadeks on ikka katkised teed, lasteaiad (remont ja kohtade puudus), turvalisus tänavatel jne. Ma mõtlen, et keskerakonna propagandamasina nuumamise asemel, võiks esmalt korda teha ikka need asjad, mis puudutavad paljusid tallinlasi.

Kui kolm aastat tagasi tuli linnal kärpida oma eelarvekulutusi, siis esmalt võeti ära kõige väiksematelt tallinlastelt. Seejärel lõpetati teede korda tegemine ja hakati eksperimenteerima inimeste turvatundega, kustutades tänavatel valgustid. Tänu nendele otsustele on lasteaedade olukord pealinnas aasta aastalt halvemaks muutunud ja Tallinna teedest saanud kuumaastik.

Nüüd, kui majandus hakkab stabiliseeruma ja tänu tööpuuduse vähenemisele omavalitsuste kassasse raha juurde tuleb, siis peaks suunama lisavahendid esmalt kõige põletavamate probleemide lahendamiseks ehk remontima lasteaiad ja sõiduteed.

Kahjuks ei arva nii Tallinna linnavalitsus. 8 miljoni suurustest lisatulust antakse teede remondiks kõigest 198 000€ ja 131 Tallinna lasteaiale 526 025€. Eirates pealinna päris pealinnprobleeme peavad linnajuhid endiselt võimalikuks oma juba niigi tohutu propagandaaparaadi kulude tõstmist. Olgu siinkohal öeldud, et lõdva randmega eraldatakse  lisa 500 000€  Tallinna televisioonile. Kasvatades oma eelarvet nii tänaseks ligi 3 miljonile eurole. See on pisut vähem kui Tallinna teede remondiks mõeldud raha, mida on sellele aastal ca 3,8 mln eurot. Ning samal ajal peaaeg poole rohkem kui 131 Tallinna lasteaia investeeringuteks mõeldud 1,8 miljonit eurot.

Mina usun, et lahendamatuid probleem ei ole olemas, on lihtsalt valed otsused. Tallinnast on võimalik luua linn, mis hoolib nii suurtest kui väikestest, kuid selleks tuleb linna juhtimisel teha otsuseid elanike huvisid ja soove arvestades.

Tallinnas võimulolijate südametunnistusele koputades tuletan meelde, et ennekõike oodatakse neilt inimeste elu paremaks muutmist ja hädavajalike probleemide lahendamist. Täna, mil Tallinna teed on sõidukõlbmatud, lasteaiad alarahastatud ja tänavalampe lülitatakse välja tuleks lõviosa lisatuludest suunata just nende probleemide lahendamisse. Lasteaiad ja teed tuleb korda teha, mitte Tallinna TV-d nuumata.

Eksperimendid parkimisega palun lõpetada

parkimineEelmisel nädalal tuli linnavalitsus lagedale plaaniga laiendada  südalinna tasulise parkimise ala ja muuta tasuline parkimine seal ööpäevaringseks.

Selline parkimiskorraldusega eksperimenteerimine ja inimeste taluvuspiiri katsetamine on linnavalitsuse poolt inetu.

Paari aastase intervalliga püütakse ikka ja jälle kombata võimalusi parkimistasu suurendamise näol linnakassasse rohkem raha tuua. Piisab, kui minna ajas paar aastat tagasi ja meenutada, kuidas püüti meeleheitlikult Kalamaja inimesi veenda, et nad tegelikult ikkagi tahavad tasulist parkimist oma elukohas. Õnneks jäi terve mõistus peale ja Kalamaja piirkonda tasuline parkimisala ei laienenud.

Toona tunnistas linnavalitsus, et tegu oli eksperimendiga ja parim viis millegi teada saamiseks ongi seda proovida.

Või siis Pirita, kus kehtis ka tasuline parkimine mõnda aega. Sellest ajast ei meenu peale kohalike elanike pahameele suurt midagi. Kui linnavalitsuse liikmetel oli ükskõik, oma tahtmine suruti jõuga läbi.

Nüüd siis on kord Kesklinna elanike käes, paraku mitte esimest korda. Mõned aastat tagasi muutis linnavalitsus tasuliseks parkimise vanalinnas ja südalinnas. Tänaseks on tasulise parkimise ala laiendatud nii Kadrioru ja sadama kui ka Tehnika ja Veerenni tänavate suunas. Samuti on tõstetud parkimistasu. Nii on parkimistasust kui parkimist reguleerivast maksust saanud hoopis linnakassale kopsakat tulu toov allikas.

Ja kuigi linnavalitsus väitis nädal tagasi, et tegu on alles ideega, mille kohta kesklinlastelt arvamust küsitakse, siis tänastest uudistest saab lugeda, et asi on põhimõtteliselt otsustatud. Nüüd vajab see veel volikogus heaks kiitmist.

Minu poolthäält see plaan volikogus ei saa. Miks? Seda kolmel põhjusel.

Esiteks tasulise parkimise laiendamisest saab kasu ainult auklik linnakassa, mitte Kesklinna inimesed. Kuid nemad ei ole süüdi sellest, et linn on kehvasti majandatud. Oma tegude eest peaksid vastutama linnavalitsuse liikmed ikka ise.

Teiseks ei maksa unustada, et parkimistasude korjamise eesmärk on reguleerida parkimist ning muuta liiklust ühtlasemaks, mitte olla katteallikaks KE valimiskampaaniale.

Kolmandaks on kaheldav inimeste toetus antud ideele, sest siiani olen mina kohanud vaid kohalike inimeste imestust ja vastumeelsust.

Eksperimendid parkimisega Tallinnas tuleb lõpetada. Inimeste võimalus oma kodukohas mugavalt parkida ei ole väärt eksperimenteerimist. Kesklinna inimeste heaolu silmas pidades peaks linnavalitsus hoopis vähendama parkimistsoone, vähendama kodumaja ees parkimist võimaldava parkimiskaardi tasu 38,35 eurolt aastas 6,40 eurole ning väljastama elanikele kuni kaks sooduskaarti parkimiseks.

Tallinlaste raha ei ole tuulde loopimiseks

Eile volikogusse jõudes ootas kõiki saadikuid laual linnavalitsuse poolt kingitus. Nimelt on saanud linn valmis uue “bestselleriga”, millel nimeks Tallinna kommunaalmajandus 1940 – 2011.

Iseenesest huvitav väljaanne 21 000€ eest, kuid ma usun, et seda raha oleks saanud hoopis otstarbekamalt kasutada. Näiteks linnatänavate valgustamiseks või teede remontimiseks. Kuid selle asmele, et kasutada raha senisest enam oma arvukatele tegematajätmistele, eelistab linnavalitsus raisata seda jätkuvalt pseudotegevustele.

Kommunaalteenused

Raamat

Aga aitäh linnavalitsusele kingituse eest, sest sügisel saab seda kasutada näiteks enesekaitseks pimedatel tänavatel.  Kuid nali naljaks. Tegelikult peaks linnavalitsus ikka tõsiselt kaaluma iga oma kulu, enne selle tegemist. Iga linnaeelarvest kulutatud sent peaks minema inimeste elu paremaks tegemiseks, mitte lihtsalt tuulde loopimiseks.