Kas Pääsküla raba tuleks kaitse alla võtta?

Nädalavahetusel meeldib mulle Nõmmele tiir peale teha, et näha kuidas minu kodukohal läheb. 

Viimastel nädalatel olen korduvalt käinud Pääsküla rabas. Kui kevadel ekslesin rabas mudamülgaste vahel, siis nüüd saab rabas liikuda mööda mõnusid matkaradasid. 

Minu suureks rõõmuks on matkaradade ääres ka prügikastid. Nüüd ei pea natuke hooletumad matkajad prahti maha viskama, vaid saavad selle panna prügikastidesse. 

IMG_1425

Kõik tundub nagu hästi, aga minu süda ikka natuke veel valutab. Nimelt ei ole Pääsküla raba endiselt kaitse alla võetud. 

Selleks, et Pääsküla raba säiliks oma looduse ja mõnusate vaba aja veetmise võimalustega ka tuleviku, tuleb raba kohaliku kaitse alla võtta või mis Sina arvad? 

Kui Sa toetad Pääsküla raba kaitse alla võtmist, siis saada oma toetus onne@reform.ee .

Raha ainult mändide alla sportimiseks

Sel nädala kohtusin Nõmme treeneritega. Kuigi spordivaldkonnas ei ole täna roosilised ajad, siis Nõmme spordiklubi treenerite silmist ei ole säde kadunud ja oma ametit nad ei ole nõus nurka viskama. Kohtumise käigus rääkisime Tallinna noortespordi rahastamisest, sportimistingimustest ja treenerite poolsetest ettepanekutest.

Käesoleva aasta esimesel poolel vähendas Tallinna linnavalitsus lisaeelarvega spordiklubide toetust 50%, mis andis tugeva hoobi treenerite ja lapsevanemate rahakotile. Sellise käitumisega on  loosung «Lapsed tänavalt ära» muutunud loosungiks «Lapsed tagasi tänavale».

Nõmme spordiklubi juhatuse liikme Anu Vackermanni sõnul on peamisteks murekohtadeks treenerite palgad ja spordisaalide üürid, mis vajavad maksmist. Alates suvest on treenerite palkasid vähendatud 20% – 40%, kuid see üksi ei aita. Septembri ja oktoobri palkadeks veel raha jätkub, kuid novembrist tuleb treenerite palgaraha korjata vanemate rahakotist ning selleks on laste kuutasu tõstetud ca 100 krooni.

Raha kokku hoidmiseks käiakse lastega trenni tegemas Nõmmel metsas mändide all, sest spordisaalide üürihinnad on kõrged, kuid õues treenimisele seab piirangud ilm.

Kohtumise lõpuks panime kirja väga konkreetsed ideed, mida Tallinnas tuleks noortespordi valdkonnas muuta või ära teha. Kõige olulisem on treenerite arvates taastada Tallinnas spordikoolid, samuti võiks olla soodsamad võiksid spordisaalide üürid. Sportimisvõimaluste laiendamise kohapealt olid ettepanekud järgmised: ehitada Nõmme gümnaasiumi juurde spordihall, korda teha TTÜ staadion ning rajada Nõmmele tennise kaarhall.

jalgpall1[1]

(Foto: Lea Tammik)

Kuna praegune linnavalitsus eelistab noortespordi toetamise asemel suunata raha enda propagandamasina töös hoidmisse, siis kutsun kõiki üles Nõmme spordiklubi toetama.

Kui Sul on võimalusi Nõmme spordiklubi tegevust rahaliselt toetada, siis võta ühendust Nõmme spordiklubi juhatuse liikme Anu Vackermanniga kirjutades nommekjk@hot.ee .

Septembri teine pühapäev vanavanemate päevaks

Täna anti Riigikogule üle pühade ja tähtpäevade seaduse muudatus, millega lisatakse seadusesse uus riiklik tähtpäev – vanavanemate päev.

Minu arvates on tegu armsa ja ilusa ettepanekuga. Vanavanemate päev on lihtne žest näidata armastust ja austust oma vanaemadele ja vanaisadele. Meie vanavanemad on ju need, kellest on saanud kõik alguse. Või õigemini sai kõik alguse veel varem, nende vanavanematest ja vanavanemate vanavanematest jne, aga see aeg jääb juba väga kaugele ja eelmale minu mälestuste laekast.

Vanaemad ja vanaisad on meie elus just need, kes oma õpetussõnade, armastuse ja vahel ka noomimisega on teinud meist need inimesed, kes me oleme. Paremad inimesed.

Ma arvan, et igal ühel meist on meeles pühapäeva hommikud, mil magusast unest äratas üles ninna tungiv veel magusam vanaema küpsetatud pannkookide lõhn. Või vanaisa õpetused kuidas  puid saagida või aeda värvida.

Ma ei kujutaks ette enda elu ilma oma vanavanemateta. Minu jaoks ei ole suurema kangelast kui mu vanaisa. Ta on tõeline supermees, ma võin kõigi oma muredega tema poole pöörduda ja alati oskab ta mind aidata. Pole olukorda, mida mu vanaisa lahendada ei oskaks. Minu vanaema on aga lihtsalt parim nõuandja, lohutaja ja kotlettide küpsetaja. Minu kaitseinglid on aga minu maavanavanemad, kes hoiavad mul silma peal taevast.

mammu ja papuga

(Minu suurimad eeskujud – Papu ja Mammu)

Mina armastan oma vanavanemaid, sest nad on lihtsalt parimad.

Meie armastame Eestimaad!

Kõige paremini õnnestuvad armastusega tehtud asjad. Praegusel keerulisel ajal on rohkem kui kunagi varem vaja armastust. Armastust oma lähedaste vastu. Armastust oma kodukoha vastu. Armastust Eestimaa vastu. Meie armastame Eestimaad!

Reklaam - seis sinine

Ilusalt päiksepaistelisel pühapäeval kogunesid sajad inimesed üle eesti, et näidata koos armastust oma kodumaa vastu.

reklaam - annika

Reformierakonna kampaaniajuht Annika Arras. Oma särtsakusega hoidis ta kõiki rõõma ja erksana ning kes ära väsis, sai turgutuseks maitsva iiriskommi.

reklaam - õnne ja massid

Üks,…

reklaam - seis

…kaks,…

Reklaam - katus

…ja korraga. Nii sündis suur ja ilus punane süda.

reklaam - paus 15 minutit

Kui esimesed kaks tundi ehk 25 sekundit filmitud, tuli väike paus. Ega see meeter kord meeter papitüki tõstmine nii kerge töö polegi :).

reklaam - paar

Kui päikese käes patareid laetud, siis uuesti rõõmsalt filmima.

Reklaam - Keit ja MAti

Keit Pentus ja Mati Raidma.

reklaam - jalutuskäik

Sammud kodupoole.

Päev oli pikk ja natuke ka väsitav, aga tulemus on igati armas. Või mis Sina arvad?

Meie armastame Eestimaad!

(reklaamkipp)

Näita, et Sa hoolid – kallista

Kallistus on kõige lihtsam viis näidata oma lähedastele, et Sa neist hoolid.

Kallistus

Kallistamise maailmarekord kuulub Mehhikole, kus korraga kallistas veidi üle 6000 kallistaja. Täna pärastlõunal olid mitmed Tallinna noored ja vanad kogunenud Tammsaare parki, et püstitada kallistus rekord. Uus rekord jäi küll püstitamata, aga kallistajaid ja rõõmu oli Tammsaare pargis küllaga.

Kallistus on kõige lihtsam viis näidata, et Sa hoolid oma pereliikmest, armsamast, sõbrast, tuttavast,…

Näita, et Sa hoolid – kingi vähemalt üks kallistus päevas armsale inimesele. Kallistus armsalt inimeselt teeb õnnelikuks Teda ja Sind!

Peaminister kohtus Haabersti pensionäridega

Täna kohtus peaminister Andrus Ansip Haabersti pensionäridega, lisaks temal osales kohtumisel Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja endine Haabersti linnaosa vanem Taavi Rõivas.

Haabersti ja Anspi

(Peaminister Andrus Ansip ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas kohtumas Haabersti pensionäridega)

Esimesena tõstatasid kohalolijad pensionite teema ning peaminister kinnitas kõigile saalis olnutele, et valitsusel ei ole plaanis pensioneid kärpida. Kahetsusväärseks ja õelaks pidas Ansip Keskerakonna poolset hirmutamist ja paanika külvamist pensionite vähendamise teemal.

Lisaks pensionitele räägiti veel riigieelarvest ja Eesti majanduslikust olukorrast, eripensionitest, küttearvetest ja prügimajandusest.

Mitmetele kohalolijatele tegid muret Tallinna suured küttearved. Endise linnaosa vanema Taavi Rõivase sõnul on Reformierakonnal probleemile lahendus olemas. Selleks on vaja algatada programm „Küttearved kaks korda väiksemaks”, millega toetatakse korteriühistuid 150 miljoni krooniga majade soojustamiseks ja küttesüsteemide väljavahetamiseks. Ühistuid toetataks põhimõttel «1+1» ehk igale ühistu investeeritud kroonile lisab linn ühe krooni.

Täna toimunud peaministri kohtumine ei jää Tallinnas ainukeseks.

7. oktoobril kohtub peaminister Andrus Ansipiga Nõmme pensionäridega 12:00 Nõmme kultuurikeskuses.

Oma osalemise soovist anna teada telefonil 6 316 408.