Nõmmekad ei armasta maamaksu

Olen kaks päeva käinud Nõmme tänavatel inimestega suhtlemas, et küsida nende toetus maamaksu kaotamiseks. Siiani ei ole ma kohanud ühtegi Nõmme elanikku, kes ütleks, et tema armastab maamaksu. Vastupidi, nõmmekad soovivad maamaksu kaotamist. Näiteks, üks Sõbra tänaval elav meesterahvas ei mõista, miks tuleb tal oma kodule peale maksta, kuigi ta on selle oma perele juba välja ostnud. Miks karistada nõmmekaid selle eest, et nad hoolitsevad oma kodude ja hoovide eest, kaunistades nii ka linnakeskkonda?

DSCF9270

Oma meelsust maamaksu kohta saavad nõmmekad näidata siltidega, kus on kirjas:  „ Ma ei armasta maamaksu“ .

Tänane linnavalitsus ei hooli, et maamaksu tõus on nõmmekatele olnud ränk hoop  nii rahakotile kui ka inimeste kodude vastu.  Kuna Nõmme elanike jutt (liiga suurest maamaksust) on kui kurtidele kõrvadele, siis aitan ma luua Nõmmel visuaalset arvamust maamaksust. Kõigile nõmmekatele, keda ma külastan, kingin ma sildi, mille saab panna oma aeda üles ning kus on kirjas, et tema ei armasta maamaksu.

DSCF9272

Kui ma Sinu juurde ei ole jõunud, aga Sa tahaksid ka enda hoovi silti, millel on kirjas: ” ma ei armasta maamamksu”, siis helista mulle numbril 53 305 033 ning ma toon Sulle selle sildi.

Love boat – meeskond, kes juhib Tallinna armastusega

Tänane Tallinna linnavalitsus ei armasta kahjuks Tallinna ega tallinlasi, vaid armastab iseennast. Sellepärast tehaksegi asju, mis on kasulikud ennekõike linnavalitsusele endale, mitte aga Tallinnale.
Reformierakond on oma meeskonda kaasanud uusi tegusaid inimesi, kes armastavad Tallinna ja toovad Tallinna juhtimisse värsket mõtlemist, värsket energiat. Meil on uued inimesed ja uued ideed ning tõsine tahe muuta Tallinna veel paremaks.

Reformierakonna kogenud meeskond saab hakkama iga omavalitsuse juhtimisega ka kõige raskemates tingimustes. Olgu seal kasvõi 10 palline masu!

Kõige paremini õnnestuvad armastusega tehtud asjad. Meie armastame Tallinna.

Nõmme rabad kaitse alla!

Pääsküla ja Harku rabade kaitse alla võtmisest on räägitud juba aastaid. Seni on rabad kaitseta ning praegune linnavalitsus siin aktiivsust ei näita. Nõmme halduskogu liikme Õnne Pillaku arvates tuleb rabad võtta kaitse alla kohe.

õnne_kinnise_suuga jpg

Miks on vaja Pääsküla ja Harku rabad kaitse alla võtta?

Pääsküla ja Harku rabad on piltlikult öeldes Nõmme kopsud, mille toel Nõmme hingab. Minu arvates tuleb võtta mõlemad rabad kaitse alla kindlustamaks, et need säiliks ka tulevikus ja nende asemele ei ehitataks elamuid või magistraale. Nõmmekad armastavad Nõmme rabasid ning neile meeldib seal oma vaba aega veeta. Mina ise olen Harku rabas suurema osa oma lapsepõlves veetnud, suvel metsas luurekat mängides ja talvel suusatanud.

Miks peaks keegi tahtma raba asemele ehitada maja või magistraali?

Mina ei saa ka sellest aru, aga alles kevadel arutasime Nõmme halduskogus Tallinna linnavalitsuse ettepanekut Harku rabasse magistraaltee ehitada. Ettepanek muidugi toetust ei leidnud.

Halduskogu on varemgi maantee rajamist Harku metsa arutanud, aga sellele on ikka kindel ei öeldud. Millegipärast tullakse üha uuesti muudetud plaaniga tagasi. Siiani on halduskogu tee ehitusele alati vastu seisnud. Et need jaburad arutelud lõppeks, ongi vaja rabad kaitse alla võtta. See annab Nõmme elanikele kindluse, et Pääsküla ja Harku rabad jäävad mõnusaks vaba aja veetmise kohaks. Kahjuks, nagu juba öeldud, keskerakondlik linnavalitsus otsustamisega ei kiirusta.

Ütlesid, et praegune linnavalitsus rabade kaitse alla võtmist oluliseks ei pea. Oled sa mõelnud siin ise initsiatiivi haarata?

Nõmme halduskogu tegi kolm aastat tagasi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku Pääsküla ja Harku rabad kaitse alla võtta. Seejärel oleme korduvalt linnavalitsuselt küsinud, kaugel asjaga ollakse. Vastuseks on alati olnud erinevad aastanumbrid, mis üha suurenevad. Kevadel andis Reformierakonna fraktsioon volikogus üle eelnõu, millega anti linnavalitsusele konkreetne ülesanne võtta Pääsküla ja Harku rabad kaitse alla. Keskerakondlik linnavalitsus seda eelnõud ei toetanud, vastupidi – linnavalitsus leidis, et rabade kaitse alla võtmisega tuleb oodata, kuid ootamise vajaduseks ühtegi reaalset põhjendust tooma ei soostunud.

Küsis Sandra Nuudi

Loomade piinamine võib viia vägivallani inimeste vastu

Mis tunde tekitavad Sinus kõik need õnnetud lood loomade piinamisest, mida meediast ikka aeg ajalt kuuleb?

Minu arust näitab see osade inimeste ükskõiksust ühiskonna vastu. Ekslikult arvatakse, et meie ühiskonna moodustavad vaid inimesed ning tähelepanu pööratakse peamiselt nende õigustele ja heaolule. Kuid loomadel on samuti oma õigused, sealhulgas õigus elule ja väärikale elukeskkonnale. Loomad ise oma heaolu eest seista ei saa, see töö tuleb nende omanikel ära teha.

Mis on Sinu arvetes nende loomapiinamiste põhjuseks? Mida tuleks ette võtta, et sellised juhtumid ei korduks?

Ühe põhjusena näen ma inimeste kultuuritust, mida põhjustab empaatiavõime puudumine. Empaatiavõime eeldab, et inimesed mõistavad end ümbritsevaid teisi elusolendeid. Vaadates kõiki neid õnnetuid sündmusi loomadega, siis mõistmisest on asi kaugel, pigem on tegu enesekehtestamise vajadusega. Vägivaldsesse enesekehtestamisse endast nõrgemate peal tuleb suhtuda kui ohumärki. Täna kasutavad inimesed vägivalda loomade peal, aga ühel hetkel see neid enam ei rahulda. Tulemuseks võib olla vägivalla kasutamine inimeste kallal.

Noortele tuleb varakult õpetada, kuidas teiste elusolenditega käituda. Samuti on vajalik koolitada loomasõpru. Neile tuleb selgitada loomapidamise põhimõtteid, loomade vajadusi ja nende eest hoolitsemist.

Sa ütlesid, et loomadel on õigused, mille eest peavad hea seisma nende omanikud. Kuid õigustega kaasnevad ka kohustused ja vastutus, mille paljud loomaomanikud kipuvad unustama.

Jah, näiteks on loomaomanikke, kes ei ole seadusekuulekad ning jätavad oma neljajalgsete sõprade väljaheited koristamata. Kätt südamele pannes tunnistan, et ka minul on nii juhtunud. Ma arvan, et siin tuleb vaadata sügavamale, ühiskonna üldist hoiakut. Kui inimesed hoiaksid haljasalasid ja metsaaluseid puhtana, oleks ka loomaomanikel piinlikum jätta oma lemmiku väljaheited koristamata.

„Miiniväljade” vältimisel saab appi tulla ka Tallinna linn, pannes tänavatele rohkem prügikaste. Täna on ebamugav jätkata kotike näpus oma koeraga jalutuskäiku, teades, et esimene prügikast on alles teadmatus kauguses.

Õnne ja Russell

(Õnne Pillaku sõnul Russelliga jalutamas käies Nõmmel kõige suurem puudus ekskremendikastidest, kuhu koera järelt koristatud väljaheited visata)

Küsis Peep Lillemägi

Kaotame maamaksu ära 1. jaanuarist 2010

2008. aasta algusest  tõstis Tallinna linnavalitsus maamaksu 2,5 korda. Suur maksutõus ei puudutanud ainult eramajade omanikke, kaks ja pool korda rohkem hakkasid maamaksu maksma ka kõik korteriomanikud.

Reformierakond oli selle otsuse vastu ning selle aasta kevadel võeti Riigikogus vastu seadusemuudatus, millega anti kohalikele omavalitsustele (sh Tallinna linnale) õigus vabastada elamumaa maamaksust.

minu kodu nõmmel

Muudatusega tekib võimalus vabastada maamaksust koduomanikud ning säilib maamaks äri- ja tootmismaale, millega tagatakse nende aktiivne kasutus. Seaduse kohaselt saab maamaksust vabastada kuni 3000 m2krundi. Krundid, mis on suuremad kui 3000 m2, oleksid vabastatud 3000 m2 ulatuses ja ülejäänud osa eest tuleb maamaksu tasuda. Niisamuti laieneb maksuvabastus ka korteriomanikele.

Kodu on igale inimesele armastuse ja turvalisuse allikas, kahjuks ei saa praegune linnavõim sellest aru. Minu arvates on küüniline, et Tallinna linnavalitsus on maamaksu mitmekordse tõusuga kohustanud koduomanikke oma fantaasiad kinni maksma, sest eelmisel aastal tehtud järsk maamaksutõus oli just linnavalitsuse eelarve aukude lappimiseks mõeldud. Vaadakem tõele näkku: täiendavaid avalikke teenuseid tallinlased vastu saanud ei ole, näiteks tuleb talvel majaomanikel endil kõnnitee lumest puhtaks lükata. On ainuõige, kui tulevast aastast Tallinna koduomanikud ei pea enam maamaksu maksma. Näiteks nõmmekale, kellel on 1800-ruutmeetrine krunt, tähendaks see 6800-kroonist kokkuhoidu aastas.

Reaalselt on maamaks võimalik ära kaotada alates 1. jaanuarist 2010. Nüüd on pall valijate käes, kes 18. oktoobril otsustavad, kes Tallinna juhtima hakkavad.

Valik on lihtne, kas toetada Reformierakonda, kes seisab selle eest, et maamaks ära kaotada või praegust linna valitsus, kes tõstis maamaksu 2,5 korda.