Tuletades meelde mõni nädal tagasi kodus tulikuumi hõõguvaid radiaatoreid, mille äärest kõik mööbel oli korteri keskele nihutatud (hirmust, et need võivad põlema minna), siis ootan ma huviga kui palju selle liigse luksuse eest raha küsitakse. Hea meelega oleks tahtnud liigset kuumust maha keerata, aga see võimalus mul paraku puudub. Küllap on sarnane probleem peale minu veel paljudel.

Selleks, et nimetatud tekkivat ärevus ära hoida on erinevaid võimalusi, kuidas suurtele kütte- ja elektriarvetele vastu seista. Üks levinumatest vahenditest on majade soojustamine, mida üle Eesti on korteriühistud tublisti kasutanud.  Kuid lisaks sellele on hea mõtte välja käinud riigikogu liige Kalle Palling ning selleks on energia sääst. Et energiat säästa on oluline teada, kuhu kulutada.

Täna peamiseks murekohaks on see, et enamikus korterelamutes (ka majas, kus mina elan) ei sõltu inimese soojaarve sellest, kui palju ta oma korteris kulutab, vaid sellest, kui palju kulutab kokku kogu maja. Selline ruutmeetripõhine küttekulu arvestus ei näita konkreetselt inimese soojatarbimist, vaid maja keskmist, mis tähendab, et makstakse kinni naabrite üle- kui alakütmine. Küttearvete vähendamiseks tuleks aga küttesüsteemide renoveerimisel paigaldada korteripõhised küttekulu arvestid. Sarnaselt elektri- ja veearvestitele. Me ei kujutaks ju praegu enam ette, et elektri- või veearvestus oleks olenemata tarbimisest jagatud kõigi maja elanike peale laiali. Miks peaks see olema nii siis sooja kasutamisega? Individuaalne kuluarvestus võimaldaks paremini jälgida oma kulusid igapäevasel kütmisel ning vastavalt oma vajadustele seda reguleerida. Tulemuseks oleks väiksemad küttearved.

Ma mõtlen, et kui soovime anda neile inimestele võimaluse, kes tahavad oma raha säästa ja küttekulusid vähendada, siis tuleks riiklikul tasandil luua individuaalse küttekulu arvestuse regulatsioon. Mitmes Euroopa riigis on küttekulu arvestid koguni kohustuslikud ning Euroopas on sellisest lähenemisest saamas peagi nõue. Seda arvestades on mõistlik tegutseda juba täna, regulatsiooni ülevõtmine ei ole probleem – on vaja vaid head tahet. Tulemuseks oleks koduomanikele hea võimalus oma küttarveid vähendada vähemalt kolmandiku võrra.

“See on sulaselge näide, kuidas Keskerakonna ja Tallinna linna rahakotid omavahel taas segi aetakse,” vahendab reformierakonna pressiesindaja Pillakut.

“Kui tarbijahinna tõusuga oli senise lepingu järgi tõusnud ka ruumide üürihind, siis Kesklinna valitsuse uue enampakkumise väljakuulutamisel sellest madalama alghinna määramine on sulaselge Keskerakonna soosimine,” leidis Pillak.

Pillaku sõnul ei ole aktsepteeritav vanalinnas Keskerakonna ruumide üürihinna vähendamine ca neljandiku võrra, kui pole täidetud isegi investeerimiskohustust ja varem on esinenud üürivõlga ehk tegu pole usaldusväärse maksekäitumisega.

“Keskerakonna ja linnavalitsuse skeemitamine Toom-Rüütli tänava majaga vajab lähemat uurimist ning seetõttu teeb Reformierakonna fraktsioon vastava ettepaneku ka revisjonikomisjoni 2012. aasta kontrollimiste plaani,” ütles Pillak.

Äripäev kirjutas täna, et ehkki Keskerakond ei ole senini täitnud Tallinna linna ees investeerimiskohustust, üüritakse Toom-Rüütli 3/5 linnale kuuluvad pinnad jälle Keskerakonnale. Uue lepinguga väheneb üürisumma 353 euro võrra kuus.

Veel eelmisel aastal oli Keskerakond linnale üüri eest võlgu, juuni alguse seisuga ulatus summa 13 226 euroni. Kesklinna valitsuse kinnitusel on erakond praeguseks üürivõlad ära maksnud.

Delfi, 15.02.2012.

KELLE JUURES ON KÜLMAGA SOE.

KELLE JAOKS POLE MISKI LIIGA RASKE.

KELLE KÄSI ON ALATI TOEKS.

Pildid: K. Pillak ja D. Kivistik.

Üks ilusaim armastuslauludest.

Üks lihtsalt südamlik ja kena.

Aitäh Sulle Whitney!

Veebruari numbris on põnevat lugemist mitmel leheküljel. Lisaks popima Eesti bändi liidri Ewert Sundja intervjuule saavad muusikasõbrad lugeda andekast pianistist Piotr Anderszewskis, armastatud Ester Mäest, jubilaarist Pantokraatorist ja paljust muust, mis toimub muusikamaailmas.

Head lugemist: http://ajakirimuusika.ee/

PS! Kuigi õues külm näpistab ninast, siis päike paitab läbi aknaklaasi juba kevadiselt.

On igati kiiduväärt, kui linnavalitsus oma tegevustes lähtub inimeste soovist. Paraku Tallinna linnavalitsus nii ei tegutse. Nõmme elanikud on korduvalt öeldnud, et soovivad tagasi buss nr 23 vana marsruuti. Kuid see palve on läinud kui kurtidele kõrvadele. Kui minu pinginaaber volikogus Eero Merilind eelmisel aastal küsis Taavi Aasalt, et kas linn võtab inimesi kuulda ning buss nr 23 hakkab taas bussijaamani sõitma, siis pika demagoogia sisse põimitud vastust oli EI. Peamiseks põhjenduseks oli raha puudus.

Mina arvan, et tegelik põhjus on arrogantsus ja suutmatus linna rahakotti mõistlikult kasutada. Kui linn jätaks ära plaanitava rahvaküsitluse (selle vastus on põhimõtteliselt ette teada, küsimus on ainult tulemuse protsendis), siis oleks kolmandik buss nr 23 vana marsruudi taastamiseks vaja minevast rahast olemas.

Lootuses, et linnavalitsus hoolib Tallinna elanikest ja nende arvamusest, tegin ma uue katse teada saada, millal linn pikendab bussi nr 23 sõitmist bussijaamani.

Olen 100% nõus, et Nõmme Sõnumid on üks parim Tallinna linnaosalehtedest. Tegu on huvitava ja hariva väljaandega, mis tutvustab Nõmme ajalugu, tublisid Nõmme elanikke ja nende panust kodukandi arengusse.

Paraku suudab tänane linnavalitsus pea iga positiivse sammu külge kleepida porise sildi. Antud juhul oli see Nõmme linnaosa vanemale Erki Korpile palgalisa ehk preemia maksmine mitte millegi eest. Ma tahaks loota, et jutud justkui vajas linnapea Korpile võla maksmiseks JOKK skeemi, on laim. Samas ei saa ma aru, mis on see “eriline” panus, mille eest praegust linnaosavanemat premeerida 1005,50 euroga. Nõmme ajaleht on olnud alati silmapaistev oma huvitava sisuga ja seda tegev meeskond on tublit tööd teinud juba aastaid. Uue linnaosavanema tulekuga, muutus ainult pilt linnaosavanema veeru juures. Selle eest preemia maksmine ei ole kohane.

Selleks, et porijälg kenalt tunnustuselt pühkida, andsin ma volikogus linnapeale üle arupärimise küsimustega, millega saab tutvuda siin.

Vastuseid minu küsimustele saab lugeda 23. veebruaril.

Küll aga ei meeldi mulle see paanika, mis inimestes on asjatult ja ebaõiglaselt tekitatud.

Huvitav, kui paljud ACTA vastased on päriselt selle paberi läbilugenud. Või kui tihti nad teevad endale raamatupoest ostetud raamatust koopia ehk paljundavad seda. Nii omatarbeks, äkki läheb vaja. Tõenäoliselt mitte kunagi. Miks peaks tegema enda tarbeks koopiaid siis e-raamatust? Kas tõesti peavad ACTA vastased õigeks tõmmata vabaduse ja varastamise vahele võrdlusmärk? Nali naljaks, tegelikult on kurb vaadata, kuidas ACTA vastased demagoogitsejad inimeste päid sassi ajavad ja nende hinges paanikat tekitavad.

Siin on teile üks emotsioonide vaba selgitus, mis see ACTA on ja mis sellega kaasneb.

Kolm lauset võltsimisvastase lepingu kohta:

1)Võltsimisvastane leping tõstab Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet riikides, kes on ACTAga ühinenud.

2)ACTA võitleb laiaulatusliku ja organiseeritud võltsimise kuritegude vastu. Võltsimisvastane leping ei mõjuta ega piira meie igapäevast interneti kasutamist.

3) ACTA ei muuda Eesti seadustes midagi. Eesti ja Eurpoopa Liidu siseselt on autorite õigused juba kaitstud tugevamalt kui seda näeb võltsimisvastane leping ette.

Kõik, mida te täna internetis teete ja mis on hetkel seaduslik, saate teha ka edaspidi!

Pikemalt

• Leping ühtlustab rahvusvahelisi reegleid laiaulatusliku ja organiseeritud intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu võitlemiseks.

• Leping võimaldab paremini kaitsta nende loojate intellektuaalomandit (autoriõigused, kaubamärgid, patendid, disain jne), kelle tegevus on seotud välisturgudega. Lepingu alusel saab Eesti intellektuaalomandit ühtsete standardite alustel ka teistes ACTAga liitunud riikides kaitsta. Samas ei too leping muudatusi Eesti ega Euroopa Liidu seadusandlusse, kuna need vastavad juba lepinguga sätestatavale miinimumstandardile või on sellest rangemad.

• ACTA ei kahjusta inimeste põhiõigusi Lepingu üks olulisi ja läbivaid põhimõtteid on, et kõiki intellektuaalomandi kaitseks võetavaid meetmeid võib kasutada ainult nii, et need ei kahjustaks kodanike põhiõigusi nagu sõnavabadus, eraelu puutumatus ja andmekaitse. See kehtib nii riigipiiri ületamisel kui internetikeskkonnas, sest neis kummaski ei laiene kontroll mittekaubanduslikel eesmärkidel liikuvatele kaupadele.

• Nagu juba eelpool öeldud tegeleb leping tegeleb laiaulatuslike ja organiseeritud intellektuaalomandi rikkumistega, selle eesmärk ei ole üksikisikute jälgimine ega karistamine võltstoodangu kasutamise või levitamise eest.

• Leping ei kohusta internetiteenuse pakkujaid teenuse kasutajate tegevust jälgima ega igast rikkumisest teatama. Leping ei mõjuta ega piira igapäevast interneti kasutamist.

ACTAga seoses levitatud müüdid:

1. ACTA rikub eraisikute põhiõigusi intellektuaalomandi omanike õiguste kaitsmise nimel.

• Lepingu üks olulisi ja läbivaid põhimõtteid on, et kõiki intellektuaalomandi kaitseks võetavaid meetmeid võib kasutada ainult nii, et need ei kahjustaks kodanike põhiõigusi nagu sõnavabadus, eraelu puutumatus ja andmekaitse. See kehtib nii riigipiiri ületamisel kui interneti keskkonnas.

2. ACTA muudab kuriteoks tagavarakoopiate tegemise (või internetist allalaadimise vm).

• ACTA tegeleb laiaulatuslike ja organiseeritud intellektuaalomandi rikkumistega, kus kaupu võltsitakse müügi eesmärgil. Leping näeb ette, et kriminaalkorras karistatavad on õigusrikkumised, mille puhul kaubamärgi võltsimine või autoriõiguse rikkumine toimub kommertseesmärgil. Seega ei too leping kaasa inimeste jälgimist ega karistamist võltstoodangu kasutamise eest, vaid karistatakse võltsimist või võltsitud kaupadega seotud äritegevust majandusliku kasu saamise eesmärgil. Leping ei too kaasa vajadust muuta selles osas Eesti kriminaalõigust, sest kriminaalkuriteoks jääb endiselt see, mis on seaduse järgi kriminaalkuritegu ka täna. Eesti seadused on praegu kohati isegi karmimad kui ACTA sätted. Euroopa komisjoni õigusteenistuse kinnitusel ei ole ACTAga liitumisel vaja muuta ka ühtki Euroopa Liidu õigusakti.

3. ACTA kohustab internetiteenuse pakkujaid teenuse kasutajate tegevust jälgima ja internetilehekülgede infot filtreerima ja tsenseerima; kaovad tasuta WiFi levialad. Internetiteenuse pakkujad peavad teid hakkama karistama iga autoriõiguse rikkumise eest rahatrahvi või vangistusega ilma kohtuta.

• ACTA ei ole internetiteenuste või internetivabadusega seotud leping, vaid tegeleb intellektuaalomandi kaitsega muuhulgas ka digikeskkonnas. Leping ei kohusta internetiteenuse pakkujaid teenuse kasutajate tegevust jälgima, rikkumistest teatama ega lehekülgede sisu filtreerima ega tsenseerima, lehekülgi sulgema vm. Leping ei mõjuta ega piira igapäevast interneti kasutamist, ei muuda teenusepakkujaid rohkem sisu eest vastutavaks kui see on seni olnud sätestatud Eesti ja EL õiguses (vastavalt Infoühiskonna seaduses ja E-kaubanduse direktiivis). Samuti ei kohusta leping kuidagi internetiteenuse pakkujaid teid karistama. Selle jaoks on endiselt õiguskaitseorganid ning ka kohtu roll jääb alles. Peamine argument siin on, et mis on õigusrikkumine ACTA järgi, on õigusrikkumine juba ka tänaste Eesti seaduste järgi.

4. ACTA on salastatud leping, seda on ette valmistatud salaja. ACTA olulisi osi ei ole avaldatud isegi lepinguosalistele riikidele. Lepingu tõlgendamiseks tuleks Vastavalt Viini konventsioonile avalikustada läbirääkimisdokumendid.

• ACTA üle toimusid läbirääkimised nii nagu iga kaubanduslepingu üle, st läbirääkimiste ajal riikide positsioone, pakkumisi, teksti mustandeid jm dokumente ei avalikustatud. Loomulikult olid asjakohased materjalid kättesaadavad kõigile lepingu läbirääkimistel osalenud ja selle allkirjastavatele riikidele. Euroopa komisjon kui EL nimel läbirääkija informeeris protsessi jooksul korduvalt Euroopa Parlamenti ning liikmesriike. Komisjon korraldas ka alates läbirääkimiste algusest mitmeid avalikke konsultatsioone ning avaldas iga läbirääkimisvooru järel avaliku kirjaliku raporti. Sama on teinud ka teised lepinguosalised riigid.

ACTA tekst avalikustati läbipaistvuse huvides juba lõppläbirääkimiste käigus aprillis 2010, samuti on avalikult kättesaadav lõplik lepingu tekst. Mingeid salaprotokolle sellele lisaks ei ole. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon nimetab läbirääkimisdokumente kui lepingu tõlgendamise lisavahendeid, kuid ei nõua nende dokumentide avalikustamist. Kohustuste aluseks saavad olla ikkagi ainult avaldatud materjalid.

5. Lepinguga luuakse komitee, mis hakkab kontrolli ja järelvalvet teostama ning võib hiljem lepingut oma äranägemise järgi muuta.

• Tegemist on tavapärase, paljude lepingute puhul loodava komiteega, milles osalevad kõik lepinguosalised riigid. Komitee ülesanne on jälgida lepingu täitmist riikide tasandil, mitte kontrollida ja jälgida riikide kodanikke, internetiteenuse pakkujaid või tegelda konkreetsete intellektuaalomandi õiguste rikkumise juhtudega. Komitee arutab ka muid lepinguga seotud küsimusi, näiteks uute liikmete vastuvõtmise tingimusi või lepingu muudatusi. Komitee võtab kõik otsused vastu konsensusega ja teeb ettepanekuid, ta ei saa ise lepingut muuta või otsustada, kuidas üht või teist punkti tõlgendada.

6. ACTA muudab teaduspõhiste ettevõtete alustamise ja innovatsiooni kallimaks ja riskantsemaks

• Leping, vastupidi, kaitseb innovatsiooni ja teaduspõhiste ettevõtete teket, kuna tekitab midagi uut loovas ettevõtjas kindlustunde, et tema loodu järgi tehtud võltstoodet ei ole võimalik niisama kergesti müüa. Seega kaitseb leping töökohtade arengut, mis võltstoodete kaubanduse tõttu on muidu pärsitud.

7. ACTA muudab ravimid kolmandate riikide jaoks kallimaks ja vähendab Eesti kui transiitmaa olulisust.

• Leping ei muuda kindlasti geneeriliste ravimite müügi tingimusi, kuna nende näol on tegemist seaduslike ravimitega, mille müüki piiratakse ka praegu originaalravimite patendi kestvuse ajal. ACTA kõik osad – näiteks piiril võetavad meetmed – ei laienegi patentidele. Vaesemate riikide abistamiseks odavamate ravimite kättesaamisel kasutatakse Euroopa Liidus praegu ja ka edaspidi sundlitsenseerimist . Kindlasti on ACTA eesmärgiks aga võidelda võltsravimite levikuga, mis võivad ka tervisele ohtlikud olla ja kindlasti ei taha Eesti suurendada oma osatähtsust võltsravimite transiitmaana.

Kokkuvõte on koostatud välisministeeriumi poolt.

Selle nädala neljapäevast saab meie kindekraanidel näha jälle uut eesti filmi ja nimeks on sellele “Rat King”. Täpsuse huvides olgu öeldud, et tegu ei ole siiski päris meie enda filmiga. “Rat King” on Eesti-Soome koostöö thriller. Filmi lühikirjeldus ütleb järgmist.

18-aastane Jury on lootusetult sõltuvuses arvutimängudest. Lähedaste survel on poiss viimaks nõus virtuaalmaailmast loobuma, kuid just siis ilmub välja Niki koos vastupandamatu arvutimänguga, mille eesmärgiks on missioonid täide viia reaalses elus.

Vaatamata hoiatustele siseneb mängu ka Jury. Kiiremate tulemuste nimel võtab temaga äravahetamiseni sarnane Niki üle Jury argipäevase elu ning koos jõutakse uutele levelitele nii virtuaalses- kui reaalses elus. Piirid erinevate maailmade vahel kaovad ning mõistatuseks jääb, mis mängu Niki tegelikult mängib. Ja kas see ongi üldse enam mäng?

Pöidlad pihku, et neljapäeval saaks põneva filmielamuse.